Finantsanalüüs Ettevõte X Tallinn 2007 Finantsanalüüs Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 Raha 22 954 230 12 647 004 Varud 22 864 873 24 868 532 Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876 Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516 Omakapital ...
Nt: süsinik võib esineda nii grafiidi, teemandi, karbüüni kui ka fullereenidena.. Sellist nähtust nim. allotroopiaks. (hapniku allotroopsed teisendid on monohapnik, dihapnik ja trihapnik. 9. Aatomi mass ja aatommass- aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed. Arvutuste hõlbustamiseks kasutatakse suhtarve, kusjuures ühikuks on 1/12 süsiniku aatomi massist. Seda ühikut nim rahvusvaheliseks aatommassiühikuks (1.6*10 astmes-27kg) Aatommass on ühikuta suurus, tegemist on suhtarvudega. 10. Molaarmass- molaarmassi ühikuks on g/mol. Molaarmassi tähis on M, millele järgneb sulgudes aine valem. Molaarmass ja molekulmass on arvuliselt võrdsed, ainult ühikud erinevad. 11. Mool kui aine hulga ühik- mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakeste arvu kaudu. Aine hulka mõõdetakse moolides. Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis süsinik- 12. Selles sisaldub teatavasti 6,02*10astmes23 aatomit
hindamiskriteeriumitega näited järg: ä௩ ି௨ௗ Likviidsuskordaja ൌ ü ௩õ Üldised hindamiskriteeriumid: K ≥ 0,9 hea, 0,6 – 0,89 rahuldav, 0,3 – 0,59 mitterahuldav, K < 0,3 nõrk 18 27. september 2013 Suhtarvude analüüsi meetodiks võib olla võrdlus analoogiliste ettevõtete suhtarvudega: http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/statfile2.asp 19 27. september 2013 Finantssuhtarvude interpreteerimisel tuleks arvestada ka asjaoludega: • Majandusaasta pikkus (asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel); • Ühinemised, jagunemised; • Põhitegevusala muutumine; • Äriühenduse tulemusena moodustuv konsolideeriv üksus. 20
leidke milline on fondide paremusjärjestus kui vaatluse all on konservatiivsed fondid. Algandmed on kättesaadavad www.pensionikeskus.ee leheküljelt. Valige võrdlemiseks 12 kuu tootlus. Kui riski pole mõne fondi puhul toodud, jätke see vaatluse alt välja. NB! Selleks et saada aastast riski hinnangut (aastane tulumäära standardhälve, korrutage toodud riskinäitaja läbi -ga). Võrrelge näitajaid loengus kasutatud suhtarvudega ning andke oma hinnang. Tootlus % Fond Kuupäev NAV Muutus 3k 6k 12k 36k 60k Konservatiivne ERK00 4.06.2010 13,3778 -0,04 1,74 3,5 10,76 5,39 3,05 NPK00 4.06.2010 11,6606 0,19 0,45 1,76 9,91 0 0 SEK00 4.06
suurem rõhk tootel, mõnes promotsioonil. Kasumlikkus. Kasumimarginaal on üks olulisemaid tegureid turu atraktiivsuse määratlemisel. Samas sõltub see paljudest sellistest teguritest, mida ettevõttel on raske mõjutada; nagu tööjõukulud, tootmissisendite hinnatase, konkurentsitihedus jms. Muud finants näitajad. Peale kasumlikkuse on turu olukorda võimalik kirjeldada ka teiste finantsanalüüsi suhtarvudega, nagu ROA, ROE, jne. (1 lk 50) 2.2 Potentsiaalsed tarbijad Tabelist 4 on näha et potentsiaalsed tarbijad on lapsed ja naised. Neid võib jagada omavahel gruppideks: 10 17 aastased ,loetakse lasteks , nende kaasahaaramine sõltub vanematest 18 - 25 a , noored naised , kes ise teenivad raha ja sellest sõltub nende võime maksta treeningute eest. Samas sellel vanusel naistel tekitavad uued huvid ja on oht et nad lõpetavad oma treeninguid
14. Pankrot ja selle hindamine (mitte valemi funktsionaalne kuju, vaid nimetus ja mõjutegurid) - Pankrotti ei minda mitte kahjumi, vaid rahapuuduse tõttu. Pankroti pronoosimiseks kasutatakse Altmani Z-skoori, mida leitakse kindla valemi abil. Valemisse on kaasatud mitmed mõjutegurid, mille abil lõplik tulemus saadakse. Nendeks on: NOWC puhaskäibekapital A varad RE eelmiste perioodide jaotamata kasum EBIT ärikasum E omakapital D kohustused 15. Probleemid suhtarvudega analüüsil Võrdluseks majandusharu või ettevõte Harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Raamatupidamismeetodid Erinevalt arvutatud suhtarvud (nt õpikutes ja STAT) Vitriiniefekt - tekib siis, kui firma otsustab oma raamatupidamistulemusi ilustada. Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi Soetusmaksumus ja turuväärtus Immateriaalse väärtuse kajastamine Regressioonianalüüsi probleemid 16
osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi ja vertikaalanalüüsi tulemusi on hea illustreerida ka graafikutel, et näha muutusi ja eristada trende. Suhtarv mõõdab kahe erineva näitaja suhet. Finantssuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha ettevõtte rahanduslike näitajate võrdlusi erinevatel perioodidel ja võrrelda neid teiste ettevõtete omadega. Suhtarvudega on mõtet analüüsida viimast 35 aastat. Siis on näha, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. Kui kasutatakse suhtarvude seoseid ehk tehakse süvaanalüüsi, saadakse põhjus-tagajärg- seosed17. 5.2. Varade kasutamise efektiivsuse analüüs Varade kasutamise efektiivsuse analüüs võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Varade käibekordaja (assets turnover) ehk varade tootlus (tootlikkus) (assets yield) ehk varade
AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,03 (3%) ja 2010. aastal 0,05 (5%). 24 3.4.7 Omakapitali tasuvus (%) Majandustegevuse kasum x 100 Keskmine omakapital Omakapitali tasuvus oli AS STV-l 2009. aastal 54,18% ja 2010. aastal 60,93%. AS Starman-l olid näitajad 2009. aastal 17,91% ja 2010. aastal 14,37%. Antud suhtarvudega on nähaomakapitali tootlikust enne maksustamist. Omakapitali tasuvus peaks olema suurem kui varade tasuvus ja nii see ka on. 3.4.8 Omakapitali rentaablus (%) (ROE) Puhaskasum x 100 (keskm) Omakapital AS STV näitajad olid 2009. aastal 45,7% ja 2010. aastal 50,2%, mis võib näitab, et investeeringud on olnud üsna efektiivsed ettevõtesse. Niisuguste näitajatega võib ettevõte olla ka
arveldussuhted ning ettevõtte eluvõime. Peamine informatsioon, mida saadakse ettevõtte bilansist, on järgmine: 1. Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt. 2. Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt. 10 3. Kombineerides bilansist ja kasumiaruandest saadavaid andmeid, saab arvutada mitmesuguseid suhtarve ja uurida seoseid firma rentaabluse, varade ja finantsstruktuuri vahel.1
Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid. efektiivsuse näitaja puhul tuleb veenduda, et töötajate arv, kelle 2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, suhtes tootlikkust arvutatakse, oleks võrreldav.3)Firma peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. finantstegevuse edukust mõõdetakse likviidsuse Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine). suhtarvudega, mis on jooksva aktiiva ja jooksva passiva suhe, 3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, ja selle väärtus peaks olema üle kahe. 4)Käibekapital peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist jooksva aktiva ja jooksva passiva vahe; peab võimaldama sõltuvust teisest. ettevõttel toime tulla kaubaostude, palgamaksmiste ja muude
müügihinda protsentides; teda võrreldakse analoogiliste ettevõtte rentaablusega samal perioodil; ta sõltub ka üldisest majandusliku aktiivsuse tasemest. 2)Tööviljakus väljendab toodangu mahtu ühe töötaja kohta aastas (kuus, päevas, tunnis); tööviljakuse kui efektiivsuse näitaja puhul tuleb veenduda, et töötajate arv, kelle suhtes tootlikkust arvutatakse, oleks võrreldav.3)Firma finantstegevuse edukust mõõdetakse likviidsuse suhtarvudega, mis on jooksva aktiiva ja jooksva passiva suhe, ja selle väärtus peaks olema üle kahe. 4)Käibekapital jooksva aktiva ja jooksva passiva vahe; peab võimaldama ettevõttel toime tulla kaubaostude, palgamaksmiste ja muude jooksvate kuludega. 5)Omaniku suhtarv väljendub omakapitali suhtena kogu aktivasse; iseloomustab omaniku vastutuse määra firma tegevuse eest; peaks olema suurem kui 0,5. 108. Mida tähendab täielik ajavaru võrkgraafikus?
8 SUHTARVUDE ANALÜÜS Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Suhtarvuanalüüsi kasutades saab esile tuua finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, uurimaks finantsseisukorra muutumist, ja teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega, selgitamaks oma positsiooni teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi põhiinstrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest. Näiteks: Müüja on tavaliselt kõige enam huvitatud ettevõtte jooksvast likviidsusest.
Tulud 50 000 50 000 Kulud 40 000 40 000 Raamatupidamise kasum 10 000 10 000 Kalkulatoorsed kulud (rent) 7 000 Arvestuslik kasum 3 000 Ettevõtte majandustulemusi hinnatakse mitmete suhtarvudega. Enim kasutatavaks näitajaks on kasumi suhe ettevõtte käibesse. kasumi suhe ettevõtte käibesse 10000 = 0,2 50000 See tähendab, et ettevõte teenib oma käibest 20 % puhaskasumit. 3000 Kui me võtaks arvesse arvestusliku kasumi oleks = 0,06 50000 Sel juhul teenib ettevõtte 6% kasumit, mis ei ole eriti suur, kuid piisav ettevõtte käigus hoidmiseks
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest
looduses esinevad vaid ühe isotoobina, on vähe (F, Na, Al, P, I). Ühe ja sama elemendi isotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga on erinev. 37 Aatomimassi tähiseks on Ar, kusjuures sulgudes järgneb elemendi sümbol, mille aatomimassi märgitakse. Nii on väävli aatomimass Ar(S) = 32,06. Indeks r (relativus) tähendab suhtelist, relatiivset ja osutab, et tegemist on suhtarvudega. Aatommass on dimensioonita suurus. 38 39 Heeliumi aatom 40 Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus) Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine
näha, kui likviidne ehk maksejõuline on firma; välja selgitada, kas firma juhtkond teenib piisavalt kasumit; näha, kui efektiivselt ettevõtte kasutab oma varasid; näha, mil määral ettevõte kasutab võõrvahendeid; näha, kuidas juhtkond finantseerib ettevõtte investeeringuid; näha, kas omaniku tulu investeeringutelt on piisavalt suur; võrrelda ettevõtte positsiooni teiste ettevõtete suhtes. Kõige kasulikum on teostada suhtarvudega trendianalüüsi. Selleks tuleb arvutada ettevõtte mitme aasta suhtarvud ja jälgida, kuidas need aja jooksul muutuvad. Trendianalüüs elimineerib analüüsitava ettevõtte ja tööstuse erinevused, võimaldades analüüsijal näha tõepärasemaid tulemusi ettevõtte finantsilise seisu ja selle variatsioonide kohta läbi aegade (Higgins 1989, lk 63). Käesoleva töö autor on rakendanud eelpool toodut oma töö teises peatükis, kus võrreldakse
Vertikaalanalüüs tehakse ühe aruande baasil, kus võrreldakse aruande näitajate omavahelisi seoseid. Selle põhjal saab leida muutusi finantsnäitajates ning teha otsuseid ettevõtte majandusliku olukorra parandamiseks. 1.4.3 Finantssuhtarvude analüüs Finantssuhtarvude analüüsiga saab ettevõtte rahaliste näitajatega teha võrdlusi erinevatel perioodidel ja võrrelda neid ka teiste ettevõtete näitajatega. Suhtarvudega analüüsitakse üldiselt viimast 3-5 aastat ning selle tulemusel on võimalik hinnata, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. (Kõomägi, 2006, lk 112) Omanike jõukuse suurenemisele aitab kaasa kasumi kasv, mis on ettevõtte põhieesmärk. Kasumisumma võrdlemisel selle saamiseks kasutatud ressurssidega, saadakse tasuvus ehk rentaablus, mida väljendatakse reeglina protsentides. Kõige üldisem rentaabluse valem on: kasum
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest
Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, et välja selgitada finantsseisukorra muutumine ja muutumise põhjused. Saadud tulemusi võrreldakse teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega. Võrdluse tulemusel on võimalik välja tuua oma positsioon teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi üheks põhi instrumendiks. Eri huvigruppidel on erisugused huvid ja ootused, mistõttu käsitletakse ka suhtarvu analüüsi vastavalt lähtudes oma eesmärkidest ja taotlustest