põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L. Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase. Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja insuliinitase tõuseb. Toidukordade vahel on vere suhkrutase madal ja ka insuliinitase püsib madalana. Insuliin eritub otse maksa, kus osa sellest ära kasutatakse ja osa lagundatakse. Võimaldades glükoosi transporti rakku, väheneb kaasuvalt ka vere suhkrutase. Ebapiisav või puudulik insuliini eritumine halvendab glükoosi imendumist ja nii ladestub glükoos maksa- ja rasvarakkudes. Seetõttu tõuseb veres ja uriinis
Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks ehk viinamarjasuhkruks. Glükoos imendub vereringesse ja kandub üle keha laiali. Veres olevat glükoosi nimetatakse veresuhkruks. Et rakud saaksid glükoosi kasutada, peab see pääsema rakku selleks on vaja insuliini. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Kui kõhunääre töötab normaalselt ja eritab piisaval hulgal insuliini, püsib ka vere suhkrutase kindlates piirides. Vere suhkrusisaldus kõigub pidevalt, tõustes kindlasti söögi ajal ja pärast sööki. Suhkrutaseme tõus on signaaliks kõhunäärmele ning insuliinieritus intensiivistub. Kui insuliini on piisavalt ja see toimib efektiivselt, siis siirdub glükoos verest rakkudesse ning veresuhkru tase langeb. Kui aga kõhunääre ei tooda piisaval hulgal insuliini või see ei täida oma
4. Süsivesikute ainevahetus. Taimne toit: Tärklis Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne tärklis . glükogeen 5. Hüpoglükeemia, hüperglükeemia, selle liigid HÜPERGLÜKEEMIA Glükoosikontsentratsiooni tõus üle 120 mg% Alimentaarne Müogeenne Emotsionaalne Farmakoloogiline Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni HÜPOGLÜKEEMIA - Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg% Hüpoglükeemiline sokk - teadvuse kadu , kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle 6. Rasvad imenduvad (millisel kujul ja kuhu?) Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapete ja glütseroolina. Viimane on vees hästi lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta. Rasvhapped: küllastatud rasvhapped organism
vererõhku. 7)Sugunäärmed suguhormoone munasarjad, seemnesarjad; platsenta e emakoogi hormoon ei lase rasedusel katkeda. 7.Reflektsikaar refleksi kulgemise teekond ärritajast kuni mingi elundi vastuseni. 8.Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutnud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. EHK organism teeb kõik selleks, et kaotada kõrvalekalle (suhkrutase, temperatuur). Positiivne tagasiside selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. EHK organism teeb kõik selleks, et kõrvalekallet süvendada (sünnitus, oksendamine, verehüübimine). 9.Energiabilanss kõik energialiigid, mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes. Valem E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin)
tsingiioonid, kaaliumioonid. Närvisüsteemi kaudu mõjutatakse organismi talitust eelkõige reflekside vahendusel. Refleks organismi vastus reaktsioonärritusele Tagasiside printsiip võimaldab optimaalsel tasemel regulatsiooni läbi viia, nii et tulemus vastaks millelegi. Enamasti negatiivne tagasiside. Käivitus -> vastus -> stiimul Nt pärast sööki tõuseb vere glükoosi tase, hakkab insuliini produtseerima, selle mõjul vere suhkrutase hakkab langema, saavutab mõne tunniga normaalselt oma esialgse normi väärtuse. Stimuleerib insuliini väljutama, langeb tagasi normaalsesse vahemikku. Normaalne glükoosi tase on 3,33 6,1 mmol/l, Pärast sööki u 8 mmol/l. Positiivne tagasiside tugevdab edasist reaktsiooni, reaktsioon ise võimendab Nt sünnitustegevus. Sünnitustegevus algab kui loode vajub allapoole ja emakakael venitus tekib, selle tõttu vabaneb hüpofüüsi tagasagarast hormoon ( oksütotsiin ), see
Toitumise kaks faasi Isu kontroll · Imendumine (absorptiivne) · Mõjutab toitumiskäitumist Söömise ajal ja vahetult pärast · Mõjutab ainevahetust domineerivad anaboolsed protseeid · Mõjutab kehalist aktiivsust · Imendumise järgne (postabsorptiivne) Seedekulgla on tühi Eesmärk säilitada vere suhkrutase normaalsena Isu Neuraalne isu kontroll · Viis faktorit: · Uitnärv vahendab "aju ja kõhu vestlust" Neuraalsed signaalid seedekulglast · Kontrollitakse süsivesikute ja valkude kogust seedekulglas Vereringe vahendusel keha reserve kirjeldavad
süda väikest trombi. Insult on siis kui aju lakkab korraks töötamast. Kui aju liiga kaua hapnikuta on, siis selle tagajärjel ei pruugi inimene enam terveks saada. Äkkhaigestumiste alla kuulub ka palavik. Seda võib olla kahte sorti, on madal, mille temperatuur on 31 kraadi ja madalam või kõrge 39 kraadi ja kõrgem. Mõlema puhul on vaja inimesele abi osutada. Diabeet Diabeet on seotud suhkrutasemega veres. Kui suhkrutase veres on madal, siis võib inimene kooma langeda. Kõrgeks võib suhkrutase inimesel minna aastatega. Kui see on juhtunud, siis tuleb inimesel suust atsetoonilõhna. Allergia Allergia on mingi teguri poolt tekitatud, näiteks mesilane või pähklid. Need on kaks kõige suuremat tegurit allergia tekkimiseks. Mesilase nõelamise puhul tekib inimesel šokk ja võib hingamisteed sulgeda. Ka pähklite puhul võib inimesel hingamisteed olla kokku surutud. Mürgistus Kui inimene on söönud mingeid kemikaale, siis tuleb ta ajada oksele.
Kui aga uriinis on juba palju valku, võivad jalad või pahkluud üles paistetada. Võib esineda ka loidust, õhupuudust ning iiveldust. Seega ainus võimalus neerukahjustuse vältimiseks lisaks diabeedi heale ravitasakaalule, on kontrollida sagedasti valgu esinemist uriinis. (Brewer 2009: 20). Lisaks nefropaatiale esineb diabeetikutel normaalsest rohkem kuseteede infektsioone. Kui veresuhkur pole piisavalt kontrolli all hoitud, võib kõrge suhkrutase uriinis luua sobiva 7 keskkonna bakterite vohamiseks. Kui põieinfektsioonid levivad edasi neerudele, võib tekkida armistumine. (Brewer 2009: 20). 4.5 Diabeetiline neuropaatia Diabeetiline neuropaatia ehk närvisüsteemi muutused on diabeedi üks klassikalisemaid tüsistusi, mis avaldub elu jooksul enamikul diabeetikutel. Kui veresuhkur on pidevalt kõrge
Selleks, et närvirakud saaksid toimida, peab veresuhkru tase olema korras 14.Hüperglükeemia, liigid, tekkepõhjused. Hüperglükeemia – veres on glükoosi liiga palju. Glükoosikontsentratsiooni tõusüle 120 mg%. Liigid: - Alimentaarne – tekib peale sööki - Müogeenne – tekib kehalise töö alguses - Emotsionaalne – verre paisatakse adrenaliin - Farmakoloogiline – ravimite toimel - Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni). Organismi ei teki insuliini. Insuliin on vahendaja veres oleva glükoosi ja kudede vahel. Hüperglükeemia on eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase tõuseb normist kõrgemale. Organismis kuhjuvad ketokehad. Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat kätte süsivesikutest ja võtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jääb poolikuks (insuliini vähesus) ja kuhjuvad kahjulikud jääkained e ketokehad
Insuliini roll glükoosi omastamisel ja metabolismis. 1 insuliin seondumine retseptoriga; 2 erinevate kaskaadide aktiveerirmine; 3 Glut-4 transporteri ümberasetumine plasmamembraanis ning glükoosi sissevool; 4 glükogeeni süntees; 5 glükolüüs; 6 rasvhapete süntees. Insuliin ja diabeet Kui insuliini funktsioon on häiritud, eeskätt pankrease vigastuse või organismi vananemise tõttu, ning insuliini ei sünteesita piisavas koguses, siis tõuseb suhkrutase veres märkimisväärselt ja tulemuseks on suhkrutõbi ehk diabeet. Diabeet jaguneb: · tüüp 1 diabeet organism ei suuda insuliini toota, mistõttu insuliini on vaja eraldi manustada; · tüüp 2 diabeet kätkeb endas insuliini resistentsust, mistõtt on vaja medikamente, et kontrollida suhkrutaset veres (40% neist vajavad diabeedi ravimise juures insuliini). Diabeet toob kaasa: dehüdraatumise liigne suhkur kantakse välja uureaga
.......................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ......................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks
Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks Vere gaasiline koostis on normi piires, kuna piimhappe kuhjumine puudub Hingamise ja vereringe talitlus on oluliselt kasvanud, kuid jääb maha lagiväärtusest ( umbes 85% maksimumist- Ve - 50 - 60 l/min, VOmax -2-4 l/min) Süsivesikute varude ärakasutamine ulatuslik - tekib hüpoglükeemia - vere suhkrutase langeb 80 -100 mg%-lt 50 -40 mg%- ni) Suur vedeliku kadu - häirub vee ja soolade tasakaal, tõuseb vere osmootne rõhk Intensiivistub neerupealiste talitlus, kuna vajadus neerupealiste hormoonide järele on suur. Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi funktsionaalne stabiilsus - võime säilitada vajaliku kõrgusega funktsionaalset aktiivsust võimalikult kaua KNS stabiilsus neerupealiste koore töövõime suurus organismi süsivesikute sisaldus. 5
langetavad hormoonid: insuliin, tõstvad: glükagoon, adrenaliin, glükokortikoidid · Tolerattsustest tehakse, kui ei tea täpselt, kas inimesel on diabeet kujunenud või ei ole. Paastuveres mõõdetakse glü tase -> antakse juus glükoosisiirupit -> iga poole tundi järgi mõõdetakse taset. Tervelsuhkrusisaldus tõuseb kuni 10 mmol /l ühe tunni jooksul, pärast hakkab toimuma INS ja suhkrutase langeb allapoole algset punkti. Pärast teised hormoonid tõstavad lagtasemeni. - 10 mmol /l piir, kus neerud ei ole võimelised enam filtreerima glükoosi ja glükoos ilmub uriini. · Glükoosi tõstvad hormoonid ei tööta samal ajal glükagooni töö sõltub söömisreziimist (töötav kogu aeg) adrenaliin töötab stressi situatsioonides glükokortikoidid maksimaalne hommikul, minimaalne õhtul
püroviinamarihappeks -> lihaste töövõime taastub. Stardieelne seisund - seisund kus vabastame adrenaliini, see mobiliseerib kns, glükogeenist vabaneb suhkur ja kui tööd ei tehta siis rasvkude korjab suhkru ülesse endale. Adrenaliin valmistab keha ette, kas võitle, põgene, või jää seisma (seismine on seisund kus loom kukub maha ja mängib surnut, ehk ellujäämistaktika). Liiga varajane erutus (adrenaliin vara)põletab inimese läbi, suhkrutase läheb ära kõrgeks ja stardis läheb suhkru tase alla juba ja siis on väsimus jms. Anaeroobne lävi Koormuse kasvades teevad lihased rohkem tööd ja vajavad rohkem energiat, töösse lülituvad täiendavad mootorsed ühikud ja lihasgrupid (valged kiired lihaskiud, mille jaoks vaja suuremat impulssvoogu, toodavad suhteliselt rohkem piimhapet). Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu –
tööks. 14. Hüperglükeemia. Glükoosikontsentratsiooni tõus veres üle 120 mg% liigid, tekkepõhjused: • Alimentaarne – peale sööki enne süsivesikute varustamist • Müogeenne – kehalise töö alguses • Emotsionaalne – adrenaliini toimel. Adrenaliini ülesanne on maksa glükogeeni lõhustumine ja sellest süsivesikute tootmine. • Farmakoloogiline – ravimite tulemusena • Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni) – kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini. Insuliin transpordib veres olevat suhkrut kudedesse ja rakkudesse. Vere glükoositase tõuseb ->suhkrut hakatakse välja viima isegi neerude kaudu, et taset vähendada ->koed/rakud ei saa energiat -> hakatakse lõhustuma koevalku ->tekivad mürgised laguproduktid ->surm. 15. Hüpoglükeemia Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg%
· lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihase massist, vahel kuni 2%) · veresuhkur - mobiilne sv. varu kõikidele kudedele (norm 80-120 mg%). HÜPERGLÜKEEMIA - glükoosikontsentratsiooni tõus üle 120 mg%. · Alimentaarne sööme suurel hulgal süsivesikuid. · Müogeenne kehalise töö algperiood veresuhkru tase kõrge. · Emotsionaalne adrenaliini mõju tagajärjel. · Farmakoloogiline teatud ravimite abil. · Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni). Tekib selle tõttu, et organismis pole vajalikul hulgal kõhunäärme nõret insuliini. Kui ei ole veres piisaval hulgal insuliini, ei saa koed verest otse suhkrut kasutada. HÜPOGLÜKEEMIA - glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg%. Vere glükoosisisalduse langus on üks faktor, mis soodustab väsimust. Hüpoglükeemiline sokk - teadvuse kadu, kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle. Võib
Sa oled lihtsalt ettevaatlik. · Hoolitse enda eest ja räägi oma partneriga nii turvaseksist, AIDSist kui ka narkootikumidest. Veri ja imuunsus Vere koostisesse kuuluvad · plasma (5358%) s.o. vesi ja vees lahustunud ained · vererakud (4247 %) need on punased ja valged verelibled ning vereliistakud Täiskasvanud inimesel on verd umbes 5 liitrit (sellest osa on rahuolekus deponeerunud maksas ) Vere suhkrutase on glükoosisisaldus vereplasmas, mis kõigub eriolukordades Vere ülesanne: · 1) organismi varustamine O2 ja toitainetega · 2) CO2 ja ainevahetusjääkide eemaldamine organismist · 3) kaitseülesanne: antikehade tootmine immuunsuse loomiseks ja haigustekitajate hävitamine ning vere hüübimine Punased verelibled e. erütrotsüüdid · 4,55 miljonit /mm3 · nende arvu on kerge mõjutada · meestel hulk suurem kui naistel
Patsient transporditakse jälgimisele lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Letargiline – unine ja psüühiliselt aeglastee reaktsioonidega Diabeedi tüübid Selle haiguse korral eristame kahte peamist vormi. 1. tüübi diabeet Juba noores eas ilmnev haigus, mille korral kõhunääre (pankreas) toodab üha vähem insuliini. Insuliin on vajalik selleks, et verest glükoosi rakkudesse (peamiselt maksa- ja lihaste rakkudesse) transportida. Insuliinipuuduse tagajärjel vere suhkrutase tõuseb ja rakud on n-ö alatoitumuses, sest nad ei saa enam glükoosi kätte (1. tüübi diabeetikud on tavaliselt väga kõhnad). Rakud on sunnitud energiasaamise säilitamiseks kasutama muid aineid. Seejuures tekivad happelised ainevahetusjäägid (ketoonkehad), mis viivad vere happetaseme tasakaalust välja (metaboolne atsidoos). Kui probleemiga ei tegeleta, võib lõpuks tekkida diabeetiline ketoatsidootiline kooma.
annaabi.ee 
