TEEMA: INIMENE ORGANISATSIOONIS Mille järgi vaatan kas töötaja on sobiv? analüüsialused 1) Produktiivsus tulemus, saavutused 2) Kompetentsid atesteerimine 3) Hoiakud arenguvestlus/rahuloluküsitlus analüüsitakse stressitaset ja rahulolu KÄITUMISE MÕJUTAJAD: geenid, olukord, keskkond, võimed, intelligentsus, motivatsioon, pädevus, taju, iseloom KUIDAS MOTIVEERIDA LAISKA: 1) Näita tema väärtust 2) Stimulatsioon 3) Aita mõtestada tegevust 4) Enda eeskuju KÕIK TÖÖTAJAD ETTEVÕTTES: 20% pühendunud 60% keskmine 20% laisk MASLOW PÜRAMIID KOKKUVÕTE MIDA TÄNA ÕPPISIN
Psühholoogilise uurimuse teemaks on Sotsiaalpsühholoogiline uuring Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu kohta. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus november 2011 kuni veebruar 2012 ja küsitleti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilasi. Küsitlusel osales 629 õpilast. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade õpilaste elamistingimustest ja perede toimetulekust, samuti uuriti õpilaste stressitaset ja vabaaja veetmise võimalusi. Uurimismeetod oli kirjeldav. Uuriti Pärnu linna koolide 7.-8. klasside õpilaste eluolu: 1. Arvuti, interneti ja mobiiltelefoni kasutus 2. Taskuraha kasutus 3. Kodused kohustused 4. Mured ja rõõmud 5. Stress 6. Kooliväline tegevus 7. Huviringid ja neist osavõtt Valimiks on põhikoolide 7.-8. klasside õpilased. Uurimuse tulemustest järeldati: Elamistingimused on 89% õpilastest head, sest elatakse oma majas või korteris
Valedetektorist hakati palju rohkem rääkima peale seda, kui eetrisse tuli saade ,,Tõehetk". Tuhnides ringi interneti lehekülgedel, võib leida nii mõndagi huvitavat. Eriti suurt huvi pakuvad valedetektorid, mida saavad ka tavainimesed kasutada. · Ajakirja ,,Digi" leheküljel on tutvustus just turule tulnud DeFIBulatorist, mis kujutab endast pisikest, kaasaskantavat valedetektorit. Küsides ,,jah ei" vastusega küsimusi, mõõdab DeFIBulator vastaja hääles stressitaset, pinget, ärevust ja muutusi. Saadud info põhjal arvutab nn taskupolügraaf kohe tulemused. Kui ekraanile ilmub Demonochio ( tegemist on Deemoni ja Pinocchio ristandiga), kelle nina ja sarved hakkavad kasvama, on tegemist valega. DeFIBulatoriga saab analüüsida ka mobiilkõnesid. See pigem mänguasi, kui valedetektor maksab poes ligikaudu 500 krooni. · Telefonikõned ülemusele, kus teatatakse ootamatust haigestumisest, on kindlasti üks
praktikad). · Hinga sügavalt sisse ja välja. · Võimalda endale vaikust ning rahu ja viibi võimalusel looduses (mine näiteks metsa või parki jalutama). · Naera nii palju kui võimalik, kasvõi sunni end naerma. Mine vaata mõnd komöödiat, animafilmi või räägi sõpradega naljakaid lugusid. · Kuula muusikat, mida sa naudid. · Söö õigeid asju! Söö rohkem kaerahelbeid ning puu- ja köögivilju. Kiudaineterikas toit aitab hoida stressitaset madalal. · Ära kunagi jäta hommikusööki vahele: ka väike kogus toitaineid on päeva käimalükkamiseks äärmiselt vajalikud. · Joo kohvijookide ja limonaadide asemel vett ja rohelist teed. Vesi puhastab organismi ning tõhustab organismi toimimist. Roheline tee on efektiivne looduslik lõdvestaja ja tervendaja. · Kuula rohkem teisi. · Ole positiivne! Mõtle oma varasematele saavutustele ja õnnestumistele mitte kellegi elus ei juhtu ainult halbu või ainult häid asju.
2) Paranes firma maine, auhinnad 3) Töötajate suurem heaolu ning parem töömotivatsioon 4) Stabiilsem tööjõud Kasu tervisele ja ohutusele: 1) Õnnetuste vähenemine 14-lt 5-le aastas 2) Käsitsi teisaldamise õnnetuste langus 10-lt 3-le aastas 3) Vähenes tõenäosus anda töötajatele ülesanne, mis süvendaks juba olemasolevaid terviseprobleeme Ettevõttes oli tänu muudatustele vähem alamehitatud meeskondi, mis omakorda vähendas stressitaset töötajate seas. Paranes töö produktiivsus ning rohkem aega jääb edasiste paranduste läbiviimiseks. KOKKUVÕTE: Meile olid enim meele järgi Chep UK ja Cougar Automation’i tööohutus ja –tervishoiu programmid, sest need hõlmasid tihedat tegevust ja kontrolli. Inimestele tagati personaalsem lähenemine ning firmajuhid võtsid töötajate heaolu tagamise tõesti südameasjaks.
Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade näitel uurima düsleksia geneetilist tausta. Uuriti katsealuste tunnetuslikke võimeid, lugemisoskust ja lugemisega seotud neurokognitiivseid oskusi. Väljavalitud perekondades viidi läbi ka kromosoomi aheldusuuringud, mis viisidki järelduseni, et düsleksiat võib põhjustada geen DYXC1. Hetkel ei oska teadlased veel geeni rolli täpsemalt selgitada, küll aga usuvad nad, et kõnealune geen kontrollib stressitaset. Loodetakse, et avastus aitab diagnoosida ning ravida düsleksiat juba varases lapsepõlves. (Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003) Kuid uuemate andmete põhjal on selgunud, et Yale'i Meditsiinikooli (USA) teadlaste andmetel võib kuni viiendik düsleksia juhtudest olla põhjustatud hoopis vigasest DCDC2 geenist. Muteerunud geenivorm häirib aju lugemiskeskuste funktsioonide väljaarenemist. DCDC2 geen paikneb kuuendas kromosoomis ning dr Jeffrey Grueni poolt juhitud
100% tõenäosusega kätte jõuda. Iseloom ja loom ise Käitumine on tegutsemine vastusena keskkonnale. Isiksus ajas ja erinevates olukordades püsivad individuaalsed erinevused käitumises. Põhjused, miks uurida isiksusetüüpe: · aitab põhjendada käitumist (ka ebakohast) isiksuste esinemisest tuleneb käitumise vähene paindlikkus erinevates olukordades · oluline loomkatse ettevalmistamisel ja tõlgendamisel · isiksusetüübid võivad mõjutada stressitaset koduloomadel · loomade isiksuste mõistmine aitab paremini mõista inimeste isiksuste kujunemist loomadega on võimalik teha katseid selleks, et uurida isiksust · haiguse ennetamiseks Isiksusetüübid: · Proaktiivne (tegutseja) agressiivne, haarab initsiatiivi, tündab, tegutseb. Sobiv keskkond: stabiilsed tingimused. Paindlikkus: väike. Nimetatakse ka julgeks, aktiivseks, ,,kulliks". · Reaktiivne (jälgija) reageerib hädavajadusel, väldib konflikti
kaudu (nt. pallimäng). Selye eristas kolme faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Veel arvatakse seoses stressiga, et on olemas kahte liiki pingeid: positiivne ja negatiivne pinge. Töös kirjeldan stressi tekkepõhjusi, stress suhtlemisel, koolistress, stressiga toimetulek. 2 Stressi tekkepõhjused Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oled oodatava naudingu asemel, leiad eest tühja paberi. Tekkinud olukord tekitab pinget. Otsused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad, võivad olla ka pere-elust kõrgemal ja kaugemal, nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi ja
Miks? Iga muutus rikub su väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma harjumusi käitumises ja mõtlemises. Terje Aarna 3 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka ta enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oodatava naudingu asemel leiad eest tühja paberi, pahandab ja tekitab pinget. Otsustused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad, võivad olla ka pere-elust kõrgemal ja kaugemal. Nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi ja
elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis, tööstress, perestress, seksuaalsuhted, stress suhtlemisel, koolistress, muudatused, sisemised stressiallikad. Kellel meil ei oleks kunagi olnud tegemist stressiga. Mind enim mõjutavad stressitegurid on perestress, koolistress ja stress suhtlemisel. 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka ta enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Otsustused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad võivad olla pere-elust kõrgemal ja kaugemal. Nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi ja ülemaailmseks ehk globaalseks tasandiks. Näiteks kui riigi valitsus otsustab tõsta kahekordseks bensiini aktsiisimaksu, mõjutab see otsus märgatavalt paljude kodanike pereelu ja isiklikku heaolu (Elenurm jt 1997: 10). Me sõltume ühiskonnast kui oma vajaduste rahuldajast lisaks töökohaga kindlustamisele ja
inspireerib või siis vastupidi. Orgkultuur luuakse nii orgis tervikuna kui ka igas allüksuses eraldi, selliselt saab orgkultuur toimida sotsiaalse liimina, mis liidab omavahel kokku EV või mis tahes muu orgi liikmed. Kui töötajad ei oma ühist visiooni ja ühiseid mõttemalle, mille abil ümbritsevale tegelikkusele hinnangut anda, võib töötajatele suuremate õiguste andmine mõjuda soovitule vastupidiselt ning stressitaset organisatsioonis hoopis tõsta. Orgkultuuri aitab õiges suunas suunata teinekord kas uute juhtide lisandumine või uute töötajate juurde värbamine. Inimestel käib sotsiaalne mälu kaasas ka töövahetamisega ehk kui inimene on töötanud organisatsioonis, kus juhtivateks väärtusteks on eesmärkide saavutamine ja väga kindel struktuur, siis uude töökohta minnes, kus on põhiväärtuseks näiteks meeskonnatöö,
Erinevad hoiakud, näiteks söögi- ja joogiküsimustes, võivad põhjustada arusaamatusi, kui neile hinnanguid antakse. Kalduvust hinnanguid anda saab vähendada, kui: 1) hoida mõistlikku distantsi 2) anda endale aru, et teist kultuuri ei saa üleöö muuta 3) ei mõista teisest kultuurist inimese üle kohut oma väärtushinnangutest lähtudes, vaid õppida enne inimest ja tema kultuuri väärtushinnanguid tundma. Viies takistusena näevad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 43) kõrget stressitaset, mis tüüpiliselt kaasneb kultuuridevahelise suhtlemisega. Nagu iga uus kogemus, nii võib ka kokkupuude teise kultuuriga kaasa tuua stressi. Stressi saab vähendada, kui: 1) leppida olukorra võimaliku mitmetähenduslikkusega, kui kõhklete, millised on teiste ootused teile või teie ootused teistele 2) näha kultuuridevaheliste barjääride lammutamise nimel vaeva 3) ei ole enda ega teise poole suhtes ülearu karm, lubades mõlemale pisut kahevahelolekut
võtta) Reaktiivne: ehk jälgija - iseloomult reageerib ainult hädavajadusel ja väldib konflikti; sobiv keskkond on muutlik; käitumise paindlikkus on suur ja avatus signaalidele on samuti suur. · Miks uurida loomade isiksusi? 1) See aitab põhjendada käitumist. 2) See aitab ettevalmistada loomkatset ja seda tõlgendada. 3) Isiksusetüübid võivad mõjutada koduloomade stressitaset (aretamisel saaks seda arvesse võtta). 4) Loomade isiksuste mõistmine aitab paremini mõista inimese isiksuste kujunemist. · Isiksuse pärilikkus. isiksuse pärilikkust on kinnitanud näiteks katsed rottide ja hiirtega · Millised on standardsemad isiksuse uurimise meetodid? 1) Sunnitud ujumise test (stressitaluvuse uurimiseks) 2) Uued objektid (neofoobia) - nt lindude pesade juurde pannakse uusi objekte ja vaadatakse kaua läheb linnul
(paarumiskäitumisele halb ju) · Oluline loomkatsete ettevalmistamisel ja uurimisel aitab ette ennetada o Nt rottide uurimine (laboris on välja jäetud agressiivsed hiired ära evolutsioneerunud) o Seega laboriloomadega katseid tehes ei peegelda see päris elu o Ka kodustamise käigus, kassidel ja koertel, võivad osad tüübid kaduma olla läinud · Isiksusetüübid võivad mõjutada stressitaset koduloomadel (tasub arvesse võtta aretamisel · Loodame isiksuse mõistmine aitab mõista ka inimese enda isiksuse kujunemist · 2 peamist isiksusetüüpi (reageerimise järgi) o Proaktiivsed ehk tegutseja Nn etteennustatavad üritavad võimalikult kiiresti rünnata, tegutsevad tihti agressiivselt Sobivad stabiilsed keskkonnatingimused (etteennustamiseks vajalik)
ebaviisakad. Mõistagi on see ebameeldiv ning teeb ilmnemisel meelehärmi. Siiski – öeldes, et sisekõnet mõjutada, kasutame me seda siiski praegu, olevikus; ning praegu, olevikus on vaja „õpilased peavad mulle kuuletuma...“, „ei tohi mulle vastu hakata...“, või „peavad minust lugu teha ka muutusi. pidama...“, esitame me absoluutseid nõudmisi, mis täitmata jäädes mõjutavad meie stressitaset ning samuti seda, kui tõhusalt me juhtimisolukordadega hakkama saame. Öeldes: „Ta ei tohiks mulle vastu vaielda“, kui ta tegelikkuses seda tegi, võib meie sisekõne sel hetkel meie stressitaset Halva päeva sündroom suurendada; eriti kui sellise kognitiivse nõudmise intensiivsus („ei tohiks!“) on meile omane viis Loomulikult tuleb ette päevi, mil meie argist õpetamise ja käitumisjuhtimise kvaliteeti mõjutavad sellise stressi tekitava reaalsuse seletamiseks
tulemustest. 161 Kohusetundlik skeemi järgi läbi viidud anamneesi kogumine võib anda viiteid varem registreeritud haiguste, akuutsete kriiside ja akuutse/latentse stressi kohta. Jälgige patsiendi isiklikke tõlgendusi, laske tal oma sümptomeid ja hingelist seisundit täpselt kirjeldada ning võtke teda tõsiselt. Need on tema jaoks reaalsed – ta pole simulant! Nii võidate patsiendi usalduse ja langetate tema stressitaset. Mõelge paanikahoo peale muutunud parameetrite esialgse puudumise korral, eelnevate haiguste puudumise korral, sümptomite ülepingutatud tõlgendamise korral, stressitegurite korral. Raskete, persistentsete seisundite korral on kiirabi taktikaks medikamentoosne sekkumine ja/või haiglasse transport. Persistentne – püsiv 2) Alkoholism Alkoholisõltuvuse varases faasis on sümptomaatika sageli varjatud. Asjaosalisel on sageli
annaabi.ee 
