MIS ON STRESS? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte. Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus. STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga. Konfliktid ülemuste, alluvate või kolleegide vahel võivad suureneda tööpinge kasvuga. Oodatakse, et väiksem hulk tööjõ...
olukordadega. Pikaaegne stress aga võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja jätta lapsele pikaajalise mõju, mis võib kanduda ka täiskasvanuikka. Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades emotsionaalset stressi ning viia erinevate psühholoogiliste muutusteni. Sisemised stressorid hõlmavad sellised seisundeid nagu nälg, valu, haigus või kurnatus. Välised stressiallikad on näiteks perekonnast eemaldamine, perekonna konfliktis osalemine või selle tunnistajaks olemine, väärkohtlemine, lahutus, uus kodu või kool, haigus ja haiglas olek, lähedase surm, vaesus jne. Stress on inimelu lahutamatu osa. Inimesed kogevad stressi juba varakult, isegi enne oma sündi. Mingi hulk stressi on normaalne ning ellujäämiseks isegi vajalik. Lapsed suudavad taluda stressi mõningal määral, kuid pikaajaline stress on lastele kahjulik
..................................................... 8 2.6. Stress suhtlemisel ............................................................................................................ 8 2.7. Koolistress ....................................................................................................................... 9 2.8. Muudatused ................................................................................................................... 10 2.9. Sisemised stressiallikad ................................................................................................. 11 3. Soovid tegelikkuse taustal .................................................................................................... 14 4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga ............................................................................ 15 5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur ................................................................................. 16 6
Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. Stress põhjustab organismi mingi kindla funktsiooni taseme ajutise languse, mille tulemusel selle funktsiooni endine seisund paraneb. Kohanemiseks toimuvad muutused nii närvi-, hormonaalkui ka teistes süsteemides. Valmisolek uueks treeninguks oleneb paljudest faktoritest ning pole võimalik ette määrata alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda. Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse
Tallinn 1981, lk. 124-125 · Campbell, R. Meie teismeline. Raamat kristlikust kasvatusest. Logos. Tallinn 1996, lk. 9, 10, 11, 21, 23, 36-37, 74 Interneti allikad · Staar sinu kodus.(http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5002). Otsing 18.10.2009 · Kuidas ma saan tõsta oma enesehinnangut? (http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3 Y-sD5). Otsing 18.10. 2009 · Sisemised stressiallikad. Oled tulnud läbi kriiside. (http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/st/st_sisemised.htm). Otsing 18.10 2009 · Seksuaalne areng teismeeas. (http://www.amor.ee/39425#8). Otsing 18.10. 2009 · Puberteet. (http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet). Otsing 18.10.2009 · Murdeiga ning sellega kaasnevad identiteediotsingud. (http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega %20kaasnevad%20identiteediotsingud.htm). Otsing 18.10. 2009
lühike. 30. Mis on stress. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse 31. Stressi peamised allikad. Tööga seotud peamised stressiallikad: töö iseloomust tulenevad: tänamatuse tunne, positiivse tagasiside puudumine, ideaalide purunemine, liiga suur vastutus; organisatsioonilised põhjused: ülesandest ja rollist tulenevad, interpersonaalsed nõudmised, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni juhtimine, organisatsiooni arengufaas 32. Stressi vältimise printsiibid. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Tuleb võtta aega
Muutustega kaasnev loomulik kohanemisreaktsioon, mis on suunatud meie psühholoogilise ja füsioloogilise tasakaalu säilitamisele. Keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad iseloomulikud biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eesmärgiga mõjutanud stressi tekitanud sündmust või kohaneda selle mõjudega. Stressiallikad Keskkondlikud stressorid- müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid- tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid. Füüsilised ja psühholoogilised stressorid- arengulised kriisid, õnnetused, saavutustega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Stressireaktsiooni füsioloogia Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine läbi sümpaatilis-
sotsiaalset toetust napib, on tal suurte elumuutuste ajal suurem risk saada spordivigastus. Samamoodi kuuluvad riskirühma inimesed, kellel on madal enesehinnang ja suuremad ärevusprobleemid ning kes on pessimistlikud ja taluvad halvasti stressoreid. Stress põhjustab peamiselt tähelepanu häiritust ja lihaspingeid. Samuti mõjutavad uskumused - treenitakse edasi vigastustega, pingutatakse üle, et kinnitada, et ollakse võimekad. Huvitaval kombel pole vigastusest taastumisel aga peamised stressiallikad vigastuste füüsilised aspektid. Stressoritena on pigem välja toodud psühholoogilised reaktsioonid (nt vigastuse kordumise hirm; tunne, et lootused ja unistused on purunenud; teiste sportlaste soorituse vaatamisega kaasnevad reaktsioonid jne) ja sotsiaalsed huvid (nt tähelepanupuudus, isolatsioon, negatiivsed suhted). 2. Kirjeldage psühholoogilisi reaktsioone seoses sporditraumadega. Tänapäeval arvatakse, et vigastatud kogevad peamiselt kolme kategooriasse kuuluvaid reaktsioone. 1
annaabi.ee 
