Rahvasaadikute Kongressi valimised Balti kett · (600 km ja 2 miljonit inimest) · eesmärgiks riikidesiseste probleemide teadvustamine maailmale Poliitilised sihid selginesid · demokraatlik ühiskond 1990 Eesti Kongress · eesmärgiks okupatsiooni lõpetamine · iseseisvuse taastamine Eesti Komitee EKP 20. Kongress Ülemnõukogu Üleminekuperiood · pidi lõppema omariikluse taastamisega · Eesti seadused · sisepoliitika oli pingeline 1991 Streigikomiteed aktiviseerusid · tööliste võitlussalgad · sõjaväe- ja julgeoleku üksused Vene NFSV toetus Balti riikidele · leping, millega Eesti ja Vene NFSV tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele · tunnustati teineteist suveräänsete riikidena · tunnustati teineteist rahvusvahelise õiguse subjektina Iseseisvusreferendum · Balti riigid toetasid iseseisvust Omandireform ja välispoliitilised taotlused Mihhail Gorbatsovi kavad
toimusid 1990 veeb. Esimene kongressi istung 1990 märtsil. Üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Isemajandav Eesti (IME). Perestroikapoliitika oli 1991 end ammendanud. 20 aug. 1991 võttis Ülemnõukogu vastu ,, Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Paragrahv 29A OMARIIKLUSE TAASTAMINE: 1990-1991 aastavah. Muutus olukod Baltikumis pinevaks. Moskva surve tugevnes ja Balti riikides tegutsesid streigikomiteed. 13. Jaanuaril, pühp. Vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ja raadio-televisoonihoone. 18. Jaanuar üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril saabus lennukiga Tallinna Boriss Jeltsin. 1991 veebr- märts toimus referendum, kus batli riigid toetasid iseseisvust (Eestis 77,8 %). Eitavalt vastas( 21,4%). 19 aug. 1991 püüdis Nõukogude Liidus võimule tulla RESK ja Gorbatsov suleti koduaresti.
kongressi tegevorganiks 78- liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks Tunne Kelam märts- EKP 20 kongress 30. märts- võeti vastu otsus ,,Eesti riiklikust staatusest",sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega aprill- majandusblokaad formeerus interrinne- olid Eesti iseseisvuse vastu 08.05- Eesi NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariik 15.05-Impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 1991 jaanuarikriis Balti riikides tegutsesid streigikomiteed 1991 esimesed päevad- Nõukogude Liidu vägivallaaktid Balti riikides: kontrolli alla võeti Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti Kommunistlikut Partei Keskkomitee kirjanduse hoone Riias 12.01- Kirjutati alla Eesti ja NSFV riikide vaheliste suhete aluste lepingule, millega mõlemad pooled tunnustasid teineteise õigust riiklikule iseseisvusele. 13.01- dessantväelased ja KGB erigrupp ALFA vallutasid rahvast ümbritsetud Vilniuse teletorni
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist
Kokkuvõte Omariikluse taastamine 1991. aastal 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga
*1989.a jaanuar,keeleseadus-selle seadusega sai eesti keel riigikeele staatuse.Mõne aja möödudes kuulutati 24.veebruar iseseisvuspäevaks.Selle tähtpäeva elõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor.Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud:hakati nõudma Kirde-Eesti muutmist "autonoomseks oblastiks",moodustati streigikomiteed ning valmistuti "nõukogude võimu kaitseks". *1989 a.suvi-kohalike nõukogude valimisseadus-selle valimisseaduse tekitas suur streigilaine,mis leidis asset 1989.a suvel.Seadus sätestas põhimõtte,et valida saavad kodanikud,kes valitava nõukogu territooriumil elanud vähemalt kaks viimast aastat või Eesti NSV-s kokku viis aatat. *24 veebruar,1989.a-kodanike komiteede liikumine-liikumise algatasid ERSP,Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit.1989
ja hinnatõus. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged. Iseseisvuse taastamine Perestroikapoliitika oli 1991. Aastaks end ammendanud. See ei aidanud NSVL'i vaid viis täielikule laguenmisele. 20. Augustil 1991. Aastal võttis Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. 29a 1991. aasta jaanuarikriis 1990-1991 aastavahetusel läks Baltikumis olukord pingeliseks, tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe-ja julgeolekuüksused. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alusta Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetades Eestis. 13. Jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist.
Peale Ülemnõukogu valimisi kehtestati uus majandusprogramm, mis oli IME edasiarendus: liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSV Liidust ning muudeti olemasolevat majandussüsteemi. Eesmärk oli lammutada käsumajandus, millega kaasnes majanduse langus. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist.
iseseisvumise suunas. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega muudeti eesti keel riigikeeleks. Ei läinud palju aega, kuni kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Selle rahvusliku tähtpäeva eelõhtul langetati Pika Hermani tornis Eesti NSV lipp ning koidikul heisati sinimustvalge lipp2. Keeleseaduse peale aktiviseerusid eriti kriitilisel moel impeeriumimeelsed, kes nõudsid Kirde-Eesti muutmist ,,autonoomseks oblastiks", moodustasid streigikomiteed ning valmistuti kaitsma nõukogude võimu. 2 Lisa 3 5 Eesti NSV Ülemnõukogu 18. mail 1989. aastal vastu võetud otsusega ,,Suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti" Hitleri-Stalini salasobing mõisteti hukka. Selle eesmärk oli saada samasugune otsus ka Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt enne Molotovi- Ribbentropi 50. aastapäeva
>eesmärk oli vabaneda käsumaj.süst.tekkis maj.kriis.ENSV-s töötati välja välisministeeriumi põhimäärus-Lennart Meri-rajas uue institutsiooni.1989 a loodi Balti Nõukogu(E.Lät,Led)1990 a sõlmis E esimese rahvusvahelise lepinguSloveeniaga.30märt1990 Eestiriiklikust staatusest, kuulutati välja üleminekuperiood, pidi lõppema omariikluse taastamisega. 47 Omariikluse taastamine. 1990-1991- Balti riikides tegutsesid streigikomiteed. Loodi töölistest võitlussalku.OMON-Läti miilitsarühm.Tallinnasse saadeti dessantväelaste polk->eesmärgiga alustada operatsiooni sõjaväeteenistusest kõrvalhoidjate püüdmist(eestlased suutsid seda vältida). 10. jaan saatis Gorbatsov läkituse Leedu Ülemnõukogule, nõudes NL ja Leedu NSV põhiseaduse taastamist. Nõuti hindade alandamist. 15 jaan korraldati kõigis 3 riigis meeleavaldusi. 13 jaan ommikul vallutasid
Gomulka tagandati ametist c) Edward Gierek: kava majandusarengu kiirendamiseks ja tööstuse moderniseerimiseks Lääne laenudega, võlakatteks valmistoodang suur välisvõlg Lääne majanduslangus ja nõudluse vähenemine sõnavabaduse piiramine, mis pingestas suhteid katoliku kirikuga 1978 paavstiks poolakas Karol Wojtyla Johannes Paulus II 1980 hinnatõus ajendas streigi Gdanski laevatehases, juhiks elektrik Lech Walesa Streigi levik mujale, streigikomiteed juhtis a/ü koondis Solidaarsus L. Walesa (vasakul) d) Uueks parteijuhiks Wojciech Jaruzelski (1981-90): senine kaitseminister erakorraline seisukord streikide ja Solidaarsuse keelustamine sellega välditi VLO vägede sissetoomine W. Jaruzelski 6. Ungari RV a) Kommunistide võimuletulek: pikaajaline ja terav poliitiline võitlus (1945-48) valimistel said kommunistid lüüa, kuid nende kätte läksid Sise- ja Julgeolekuministeerium
Euroopa struktuuridega. 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks, mille põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerimine. Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed ning loodi võitlussalki töölistele, kuid eriti aktiivselt hakkasid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991.aasta jaanuaris võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Pareti hoone ja Läti ajakirjandusmaja. Hoolimata Lääne protestidest jätkas Moskva vabaliikumise lämmatamist. 13.jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Interrindlased üritasid 18
eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi palga tõstmist. Streigi etteotsa tõsis elektrik Lech Walesa, kes majanduslike nõudmiste kõrval esitas ka poliitilisi. Mõne päevaga hakati streikima kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist, alates vabade ametiühingute loomisest ning lõpetades sõnavabadusega. Võimud üritasid streigikomiteed ignoreerida, kuid kuna iga päev ühines streigiga uusi ettevõtteid, muutus see võimatuks. Streigiliikumise levikule aitasid kaasa raadiojaama Vaba Euroopa saated, mis vahendasid Poolast saabuvat informatsiooni ning instrueerisid streikijaid. Seistes silmitsi üldstreigi ohuga, otsustasid võimud järele anda. 31. augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas neile paremad töötingimused. Nii sündiski ametiühingukoondis Solidaarsus (Solidarnosc)
augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja
augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja
Haritlaskond, kirjutas kirja, mis sai 40 allkirja. Kirjas nõuti selgitust ning taheti, et olukord muutuks (Jätaksid karmid meetodid ära). Valitsust ei huvitatud, kuid oli näha, et rahvas ikka veel suutis protestida. OMARIIKLUSE TAASTAMINE 1991. AASTA: (EA VI, 388393; Pihhoja 2007) [L+I] Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus: 1990-1991. aasta vahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis Balti liiduvabariigis tegutsesid impeeriumimeelsed streigikomiteed. Koostati ühtses vormirõivas tööliste salku, mis kujutasid endast võitlusüksusi. Aktiivselt asusid tegutsema sõjavägi ja julgeolek, 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võeti enda kontrolli alla Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses. Tallinnasse saadeti dessantväelaste polk (2000 meest) eesmärgiga alustada operatsiooni sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjate püüdmiseks. Eestis suudeti seda vältida. Otsustatud oli lämmatada vabadusliikumine,
üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Mais taastati EV nimetus, lõpetati NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused. Eesti sisepoliitiline olukord jäi aga pingeliseks, kuna loodetud koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. Omariikluse taastamine 1990-1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed, kes 1991. aasta algul aktiviseerusid. Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuma. Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda. NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus,
opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. 2) Omariikluse taastamine (jaanuarikriis, iseseisvusreferendum, augustiputš, omandireform). 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi
annaabi.ee 
