9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.
Stiilide töö Argistiil See oli jälle üks jumala tavaline pühapäevaõhtu. Dinneriks makaronid hakklihaga. Ikka oli emps sinna sibulat toppinud. Ma ei salli seda, aga ta ei suuda kunagi meeles hoida, et sibulaga on head ainult soustid ja salatid ja muu selletaoline. Ahjupraed. Makaronide juures on see aga viimane äka. Tegelikult ma ju laavin oma ema, vist. Tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas oleks mõne teistsuguse emaga koos elada. Vahel vaatan oma tsikkide emasid ja mõtlen, mis oleks, kui minu ema oleks hoopis see või see. Aga emad on seinast seina. Mõni ainult sõimab. Mõni on jube sabarakk, tuleb ja litsub end ligi ja istub meie juures nagu liim, tahab kangesti chat'ida ja rääkida nagu meie. Mis ta kujutab ette või, et on sellepärast cool ja meie sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski e...
kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid,
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil ...
kasutamist. ametlik stiil Tuglase stiil Isikustiil, funktsionaalstiil LÜÜMIK Stiil on kõneolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis. Stiili tunnused: sõnavalik, sõnade ühendamise viis, fraasi- ja kujundikasutamine, lausestus, (grammatiline vormistus). Individuaal- ehk isikustiil Funktsionaalstiil- tähtis kasutusvaldkond kirjaniku stiil argistiil kontrollimatu, kasutatakse erasuhtluses ametlik stiil keeleliselt kontrollitud , normidele vastav, mõeldud suurele auditooriumile. teadusstiil nõuab täpsust, ühemõttelisust, eesmärk teadmisi
2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt.
pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond.
Eesti keele sotsiaalne varieerumine sotsiolektide uurimused eesti keele kohta puuduvad klasside ja keele suhetele keskenduvad tööd, nud/nd uurimine, h häälduse varieerumine, grupitöö Manilaiu keelemuutuste kohta , uurimine Mulgi murde verbi kohta, võru kõnekeele varieerumine. Eesti eripära uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju, pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid
VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - FUNKTSIONAALSTIILID: Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne.
pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond.
Eesti eripära: · uurimine ei ole sotsiaalsete kihtide ja keelekasutuse seoste väljatoomine · Pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Põhiosa materjalist on talurahva ja haritlaste keel. Puuduvad muud keskklassi rühmad ja pea puudub tööliste keelekasutuse näitestik. · Uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju Järeldused: · olulisim mõjur eesti keeles nende uurimuste põhjal on stiil: formaalne stiil pea ainult normikeelne, argistiil varieeruv · oluline sotsiaalne tegur sugu: naised on enamasti normikeelesemad/ühiskeelsemad · oluline sotsiaalne tegur haridus: haritumad on normikeelsemad/ühiskeelsemad 4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog
vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (18791957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan. Ares kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Ares oli verejanuline, kuid loomult arg. Rooma usundis vastab talle Mars. argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise keel. arhaism vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel, et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustada teose stiili. Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole
annaabi.ee 
