(Riigikogu hoone istungisaali sisekujundus ja mööbel), maali-, plakati- ja raamatukunstis, vähem arhitektuuris ja skulptuuris. Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Konstruktivism kunstis 1913–21 Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilisuund, kasvas välja kubismist ja futurismist. Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljenduslikkust; muutus üleeuroopalikuks liikumiseks, pärast II maailmasõda jõudis USA-sse Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses
AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg
Kelmiromaan Tekkis 16 . saj Hispaanias ,peategelane olude ohver , madalat päritolu , minategelane . Kirjandusloos peetakse seda uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks . Sonett Keskaegsest Itaaliast pärinev luulevorm , klassikaline kuju renessansiajast . Ballaad Keskaegne tundeküllane , müstilise süzeega jutustav luuletus Valm Õpetlik lühike mõistuluuletus või jutt , tegelasteks tavaliselt loomad . Barokk Hilisrenessansist valgustuseni valitsenud stiilisuund , vastandite ühtsus , kõrge , madalama seostamine . Klassitsism Antiikkultuurist eeskujusid otsiv ,selgust ,lihtsust , vormitäiust rõhutav kirjandussuund 17-18 .saj Prantsusmaal Valgustus Kirjanduse eesmärk levitada vaimuvalgust ja sisendada humanistlikke ideid , vormi alal jälgiti klassitsismi ideid .
Barokk- balleti tekke ajastu Barokk oli Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgusajani valitsenud stiilisuund. Eelkõige oli barokk maades,kus feodaalsuhted ja katoliku kiriku võim oli tugevam, nagu Hispaania ja Itaalia Alates 15.sajandi lõpust on lavastatud tantsuetendusi,mida esitati Itaalia õukondades ballide ja bankettide ajal meelelahutusena,kuid balleti sünnimaaks arvatakse olevat siiski Prantsusmaa. 17.sajandil hakati lavastama Prantsusmaal balletietendusi,kus kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud,valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Seal astusid esmakordselt üles
Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks. 1870-ndatel viskasid teised kunstnikud musta värvituubi demonstratiivselt minema, kuid
Renoir sattus kunstimaailma 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet ´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis loobus mineviku maalikunsti väärtusest. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide läbi. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi.:Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Renoir inimtüüpidest võib hoomata inimeseks olemise ebakindlust kui tema poolt väga hinnatud. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas
Paljudel samal ajal kirjutatud teostel on siiski ühiseid tunnusjooni. See on loomulik, sest kirjanikud elavad sotsiaalses keskkonnas, mis pakub neile ühel ajal sarnaseid mõjutusi: ideid, põhimõtteid, aateid, ideaale. Mõned neist on tugevamad ja muutuvad selle perioodi normideks, mis mõjutavad nii kirjanduse sisu kui vormi: seda, milliseid teemasid kirjanikud käsitlevad ja kuidas nad neid kujutavad. Need normid moodustavadki kunsti või- kirjandusvoolu. Sarnane mõttelaad ja stiilisuund esineb tavaliselt kõigis kunstiliikides samaaegselt. ¤ Stiilisuunda, kunsti- ja kirjandusvoolu mõjutavad mitmed tegurid. Ajastu ühiskondlik olukord mõjutab inimeste kogu mõtte- ja väljendusviisi, samuti kirjandust ja teisi kunste. Me ei või mõista täielikult 19. sajandi realismi ilma selle konkreetse taustata (ühiskonna ülesehituse muutumine tööstusrevolutsiooni tõttu). Peale selle, et kirjandus (kunst) on oma aja ühiskondliku/vaimse olukorra väljendus, on ta
Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks. 1870-ndatel viskasid teised kunstnikud musta värvituubi demonstratiivselt minema, kuid Renoir ei
arhitektuurivariant Põhja- Saksamaal, Madalmaadel ja Taanis 14.saj., kus kasutati tellist peamise ehitusmaterjalina. Levisid nn. vormikividest tehtud akende ja portaalide raamistused. Eriliselt dekoratiivsed olid viilud. Kasutati glasuuritud tellistest müürimustreid, sagedased olid suured petikutega liigendatud muidu dekoreerimata müüripinnad. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi. Ristiusu kiriku üldsõnu. Reliikviad ja altar. reliikvia--Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu.
a. AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir keskendus ajatutele teemadele. Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Kaunid naised oli Renoir kirg
(1841 1919) Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks. 1870-ndatel viskasid teised kunstnikud musta värvituubi demonstratiivselt
Boulle'i stiil e. boulle (pr.), Louis XIV õukonna tuntuima mööblimeistri André Charles Boulle'i (1642- 1732) järgi nime saanud barokne 17.-18. saj. mööblistiil. B. Hakkas esimesena hakkas kasutama metallpanustehnikat, kilpkonnaluud, messingit ja pronksornamenti mööblikujunduses. Oli ka tuntud marketriimeister Churriguera stiil e. tšurrigerism, katalaani arhitekti José Benito Churriguera (1665-1725) järginimetatud hispaania kõrgbaroki stiilisuund 17. saj. lõpul ja 18. saj. alguses. Stiil levis ka Portugalis ja Hispaaniale kuulunud Lõuna-Ameerika kolooniates (eriti Mehhikos). Stiilile on iseloomulikud lopsakad vormid ja ülirikkalik ornamentika. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 3 ROKOKOO Rokokood, Prantsusmaalt alguse saanud Euroopa kunstis 1730-1750 valitsenud stiili koos sellele eelnenud regendistiili perioodiga on nimetatud ka baroki peenendatud edasiarenduseks
Näiteks Prantsusmaa 1200- 1275. hilisgootika--gooti stiili viimane periood, näiteks Prantsusmaal 1350- 1525. Esines juba paralleelselt renessansi pealetungiga. leekstiil--flamboyant-stiil--stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi. 22 Allikad 1. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia Gooti stiil.http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil 26.november 2009 2. Wiki.AjaGooti http://internal.elevantstudios.com/wiki/AjaGooti
125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Need on kõnekunsti voolud. asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, kadus välisesse efektitsemisse, ülespuhutusse, manerismid. atikism tugevnes vastukaaluks asianismile; lihtne, selge ja napp väljendusviis, Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas?
Kasulike vaadete levitamine. Tõeväärtuse olulisus. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Kohtukõned (oma vaadete tutvustamine, veenmine) Poliitilised kõned (vastaste süüdistamine) Epideiktilised kõned (esteetiline nauding, pidulikkus, aga ka meenutused matusekõnede puhul) 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Kõnekunsti kaks põhilist voolu. Asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, väline efektitsemine, ülespuhutus, ida traditsiooni eeskujul. Atikism lihtne, selge, napp, Kreeka klassikaliste kõnemeeste eeskujul. 128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna. Noorena asianist, aga hiljem distantseerib end sellest, samas heidab atikistidele ette jõuetust
mingi juriidilise või eetilise väite üle. Neid hakati pidama avalikult. Deklamatsioonidele oli iseloomulik püüd ületada varasemaid autoreid uudsusega, äärmuste ja üllatavate järledustega. Selleks kasutati palju puänte, paradokse, vastandusi, oksüümoroni jt stiilivõtteid. Seda hakati nimetama "uueks proosastiiliks". 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? 2. sajandi lõpus ja 1. sajandj algul eKr võeti Kreeka kirjandusest üle retoorika stiil, mida hakati nimetama asianismiks. Seda iseloomustas korduste rohke kasutamine, keeruline lauseehitus ja viimistletud rütm, rikkalik sõnavara, samas ka ülespuhutus ja emotsionaalsus. 1. sajandi keskel pKr võrdles Cicero asianismi ja atikismi, mis oli samuti Kreekast laenatud, kuid asjalikum ja kuivem retooriline stiil. Uus kõnemeeste
71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca 35 ca 100), u 95 Institutio Oratoria (,,Kõnekunstiõpetus", 12 rmt). Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad: Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (11450) ATIKISM Tugevnes vastu kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge, napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. Roomas levis u 50 eKr 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati
a lilled, millega taheti väljendada püsivust. Renessanssaed püüdis üle olla ajafaktorist. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 53 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 10. MANERISM JA BAROKK ITAALIAS 16. - 18. SAJANDIL MANERISM - stiilisuund 16. saj II poolel, eesmärgiks oli tuntud meistrite stiili või maneeri jäljendamine. Manerismi põhimõtted soodustasid jäljendamist ja mõnigi kunstiline võte, mis suurmeistril oli teose loomulik ja vältimatu koostisosa, muutus matkijate käes pealiskaudseks ja jõuetuks. Seetõttu on sõnadel "manerism" ja "maneristid" hilisemal ajal olnud halvustav kõrvalmaitse. Manerism oli üleminekuperioodiks renessansilt barokile ka aiakunstis.
annaabi.ee 
