Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Normaaljaotuse PROPORTSIOONID Normaaljaotuse põhjal saame järeldada, väärtuste standardiseerimine Statistiline järeldamine, stattistiline üldistamine Vahemikhinnang, usaldusintervall, korrelatsioonianalüüs Korrelatsioonikordajad, pearsoni r, Spearmani roo Korrelatsioonikordajad, crameri V, , milline kordaja valida, Tulemuste esitamine, rakenduslik uurimus, empiiriline uuring, uurimistüüpide omavahelised seosed Andmekogumismeetodid, pilootuuring, küsimustik, üldine skeem, millest sõltub andmeanalüüsi valik, Tunnuse tüübid, eeltöö-andmestiku korrastamine, sugu, vanus, kool, õppevaldkond, Tegevusala,
Eriti mõjutasid 2 filosoofilist voolu ning füsioloogia saavutused. 4. Descartes'i dualistlik filosoofia, mis küll jätkas eelnevaid seisukohti keha ja vaimu lahutatuse kohta (keha funktsioneerib vastavalt füüsika seadustele, vaim (mind) neile ei allu vaid teostab oma vaba tahet ja on surematu), ent arendas ka ideed nende vastastikmõjust. 5. Inglise empiiriline filosoofia (Locke, Berkeley, Hume, Hartley) uskusid, et vaim funktsioneerib samuti teatud (looduslike) seaduste kohaselt. On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (assotsiatsioonid), mis aktiveerivad elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile.
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ..................................................................................
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Audoktori tiitli omistab ülikooli nõukogu. 9 Väga kõrgelt kodeeritud tunnustuseks on kuulumine teaduste Akadeemia liikmeskonda akadeemikuna. Akadeemikud valib teaduste Akadeemia üldkogu kõige silmapaistvamate teadlaste hulgast. 1.3 Teaduslik tunnetus Maailma tunnetuse kindlustavad kolm teed: - kaemuslik - empiiriline - teaduslik Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega, vahetult vastu võetud informatsiooni. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Empiiriline tunnetus koosneb kolmest põhielemendist: a) faktide talletamine (tavaliselt mälus) b) süstematiseerimine ja üldistamine c) järelduste tegemine eksisteerivate seoste kohta. Kõiki neid elemente mõjutab subjektiivsus ja meelevaldne lähenemine. Empiirilise tunnetuse väärtuslikkust mõjutavad:
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: · Majanduslik · Tarbijad · Juriidlis-õiguslik · Tarnijad · Demograafiline · Vahendajad · Kultuuriline · Konkurendid · Tehnoloogiline
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese
LISAD Lisa 1 Töökorralduse reeglid 153 Lisa 2 Tööjaotusmaatriksi näidis 159 SISSEJUHATUS Kursuse ,,Juhtimise alused" peaeesmärk on tutvustada kaasaegse juhtimisteooriat ja selle praktilise rakendamise küsimusi. Juhtimise aluste õppeaine peab üliõpilastele tagama: - juhtimismõtte arengu ajaloo ja põhiliste juhtimiskoolkondade kriitilise analüüsimise vilumuste väljakujunemise ning teoreetiliste seisukohtade juhtimispraktikaga kõrvutamise oskuse; - süsteemse mõtlemise väljakujunemise ja erinevate juhtimistasandite juhtide poolt täidetavate juhtimisfunktsioonide teoreetiliste aluste, olemuse, printsiipide ning nendevaheliste seoste sügava mõistmise; - iseseisvate ja rühmatöö oskuste väljaarendamise ja töö stimuleerimise, töötajate isiklike vahekordade
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.