Autospordi kirjand (0)

Autospordis ei ole lihtsaid võite . Aegade jooksul on autospordist lugu peetud ning seda harrastatud väga mitmel erineval viisil. Eesmärgid on aga autospordis erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi ja kolmandat, et jõuda selle alaga kaugele. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes autospordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese autode ja mootorratase võidusõidu. Võidusõit toimus 8 auto ja 2 mootorratta osavõtul 28.augustil 1921.a. Tallinnas. Esimese võidusõidu üldvõitjaks tuli auto nr. 3 juhi Vold. Johanson’iga. Või toome näiteks Marko Märtini, kes on küll endine rallisõitja, aga ta on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etap 2003 Kreekas. Ta alustas 1994. Aastal võistlemist Lada Samaral ja juba 1995 aastal võitis oma esimese Eesti meistritiitli. Alates 2000. Aastast oli Marko Märtinil uus kaardilugeja – Michael Park. Nad ei olnud pelgalt ühe meeskonna liiked, vaid ka väga head sõbrad. 18.septembril 2005 juhtus kohutav õnnetus. Nad osalesid Suurbritannia rallil, kus nad 15.kiiruskatsel teelt väljasõitsid ja Park hukkus. See oli WRC-s üle kümne aasta esimene võistleja surmaga lõppenud õnnetus. Märtin toimetati sügavas šokis haiglasse, kus tal silmaga nähtavaid vigastusi ei olnud, kuigi tal tekkis põrutuse pärast ajutisi probleeme nägemisega. Pärast seda õnnetust, katkestas Märtin 2005. Aastal hooaja üldarvestuses 4.kohaga.
See õnnetus näitab seda, et autosport ei ole ohutu sport aga ikkagi aina rohkem noori hakkab leidma teed autospordini. Kaasa arvatud ka mina. Mina leitsin oma tee autospordini tänu oma isale . Isa pani juba 4 aastaselt mind autorooli ja kui ma autorooli sain, ära sealt ma tulla ei tahtnud. Autospordi pisik on mul ikka küljes ja tegelen sellega siiamaani. Ka mu 9 aastane õde tegeleb mingil määral autospordiga aga mitte nii usinalt nagu mina koos isaga. Enamus suve veedangi ma rajal autoroolis, mitte rannas, nagu paljud noored seda teevad.
Mis motiveerib mind sõitma autorallit? Kindlasti võit ja ka enda arendamine, kuna mul on kindel soov kunagi ka suurematele võistlustele võistlema minna, nagu näiteks Saarema rally . Mu isa on seal väga palju võistelnud ja ka häid kohti saavutanud ja ka mina tahan kunagi seal häid kohti saavutada! Mind ei hirmuta need tõsised avariid, mis ei ole hästi lõppenud kõigi jaoks, kuna ma olen oma elus väga paljusi avariisi üle elanud, näitab see seda, et kui midagi väga tahta, siis miski ei peata sind seda saavutamast. Ka mu sugulane eelmise aasta Lõuna-Eesti rallil elas üle ränga avarii võistlusel. Käis autoga päris mitu korda üle katuse. Aga see avarii teda ei peatanud ja juba järgmine kuu, kui õnnetusest oli möödas 2-3 nädalat oli ta uuesti juba stardis järgmisel võistlusel! Kui sulle mingi ala ikkagi väga meeldib ja sul hinges on, siis mitte miski sind ei peata!
Aga kes on mu lemmik autospordis osalevad võistlejad? Kindlasti mu isa, kuigi ta ei võistle enam nii palju, kui kunagi. Siis kindlasti ka Urmo Aava . Olen ta kõrval saanud istuda ja see tunne või kogemus oli hindamatu . Kuna ma tean ja olen saanud päris mitmete rallisõitjate kõrval istuda saanud ja nad on mulle näpunäiteid jaganud, olen ma kindlasti arenenud paremuse suunas.
Tulevikus näen ennast kindlasti ka muu töö kõrvalt ka autoroolis kuskil võistlustel sõitmas. Autosport on minu kõige suurem hobi ja ma armastan autosporti liiga palju, et sellest loobuda mingil põhjusel.