1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8
See on üles ehitatud spordiklubidele ja spordiliitudele, mis enamikus on mittetulundusühingud. 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? Maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid (korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis) 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium. 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? Vabatahtlik sektor. 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Üks. 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8
1. Kujuta skemaatiliselt Eesti spordi organisatsiooniline struktuur ja seosed Riiklik sektor Spordiorganisatsioonid Kultuuriministeerium EOK Haridusministeerium Kaitseministeerium Spordialaliidud, Spordiühendused Sotsiaalministeerium Maavalitsused Maakondlikud ja linnade spordiliidud Kohalikud omavalitsused Spordiklubid 2
versioon. 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine Kirjelda globaliseerumise ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil: Globaliseerumine ei ole ühesuunaline protsess: see toob kaasa rahvusvahelise, rahvusliku ja kohaliku läbipõimumise täiesti uuel moel. Spordis loob globaliseerumine pingevälja, milles suhted määratletakse pidevalt uuesti. Normid ja organisatsioonilised struktuurid, mida spordiorganisatsioonid ennemalt arvasid olevat kestvad, asetatakse kahtluse alla. 1) Lokaalne tasand hõlmab kolme võtmevoolu (Houlihan): Esimene puudutab kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis). Teine vool asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui organisatsioonilise vormi, kuid ka kui tähenduste looja, tegevustele. Kolmas vool on “elulaad” (“form of life”), mida ta kasutab viitamaks “habituaalsele lootusele ja
2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa, kasumi saamise vahendit. 4. Kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma 20. sajandil?
sotsiaalse arendamise vahendiks. Sport on suurim noorsooliikumine Euroopas. Juurdepääs spordile peab olema avatud kõikidele vanusegruppidele. Kooli- ja ülikoolisport on aktiivse eluhoiaku algus. Noore sportimise võimalus on otsustav faktor vältimaks ühiskonnale võõra käitumise või uimastiära erinevaid vorme. Sport reguleerib suhteid riigi, kohaliku omavalitsuse ja spordiorganisatsioonide vahel. Sporti korraldavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormisoleku, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil (Palta, E). Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond (www.coe.ee). 8 Noored vs sport Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma
reeglite kohaselt (kohtunikud) ja võistlemine sportlikus vaimus (sportlased). Ausa mängu põhimõtete kohaselt on spordil eetiline siht – see ei sisalda vägivalda, petmist, keelatud ainete tarbimist vms Kirjutamata reeglid: Sportlaste hoiakud ja vaimsus /meelestatus Austus teiste inimeste vastu Aus mäng on eelkõige inimese isiklik panus Rahvuslikud spordiorganisatsioonid - koolitused treeneritele, kohtunikele, arstidele ning ametnikele Koolid – vastutavad vastava hariduse ja hoiakute kujunemise eest Lapsevanemad Pealtvaatajad ning massimeedia 5. Millega tegeleb CIPF? Komitee annab välja auhindu (viimastel aastatel medaleid) sportlasele või võistkonnale, kes ohverdas võimaliku võidu ausa mängu põhimõtete nimel. 6. Ausa mängu põhimõtete levitamine: sportlased, haritlased, treenerid, kohtunikud,
Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 52 esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 53 teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 54 kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO) Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! NB! Sotsiaalhoolekande vallas on kolmandal sektoril tähtis roll! Ta aitab riiki hoolekande funktsiooni täitmisel. Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt.
Kas ta õpib, et liikumisrõõmu tundmine, oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad? - nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest ka teisi vanemaid; - vahetama kanalit, kui sport muutub TV-s vägivaldseks; selgitama lapsele, et kaklus, halvasti kohtlemine ja sõimamine ei ole spordis vastuvõetavad; - kiitma heaks ja toetama ausa mängu ideid, mida levitavad kohalikud, maakondlikud ja üleriigilised spordiorganisatsioonid ja teised institutsioonid. Meedia: - kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone; - mõistma hukka spordis esineva vägivalla, ebaeetilised strateegiad, "head vead", sõimu ja dopingu kasutamise; - toetama kohtunike tööd; - toonitama ausat mängu, mitte tegema vägivallast spordis uudist. Pealtvaatajad: - mitte naeruvääristama sportlasi; - ergutama õiglast ja ausat võistlust; - näitama üles austust kohtunike otsuste vastu; - mõistma hukka vägivalla ilmingud;
Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 1. esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 2. teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 3. kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO). Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt. Näited minevikust: Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal.
Kodanikuühiskonna oluline tunnus on nn kolmas sektor seltsid, ühingud, liidud jne. Ühiskonnaelu sektorid: 1. esimene sektor e avalik sektor riigiorganid 2. teine sektor e erasektor - eraettevõtted, mille eesmärk on teenida kasumit 3. kolmas sektor e mittetulundusühendused mitmesugused vabatahtlikud ühendused, mille eesmärk pole kasumit teenida (lühend MTÜ, ingl k NGO). Siia kuuluvad näit usuorganisatsioonid, vaba aja ja spordiorganisatsioonid, kultuuri- ja käsitöö seltsid ning sotsiaalteenuseid pakkuvad ühendused, heategevusorganisatsioonid jne. Erakonnad asuvad 1. ja 3. sektori vahepeal! Kodanikualgatus nähtus, kui inimesed ise tõstatavad probleeme ja aitavad neid lahendada. Algatus tuleb nö ,,altpoolt", mitte riigilt. Näited minevikust: Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine, muinsuskaitseseltsi loomine laulva revolutsiooni ajal.
mis spordiorganisatsiooni käsutuses on. Siia alla kuuluvad nii materiaalsed test, mis on suuna- kui ka mittemateriaalsed vahendid. Spordiorganisatsiooni üks olulisemaid tud sporditarbija võimalusi lisaressursse hankida on kasutada sporditurundust. Mida ikkagi vajaduste ja soovi- mõistetakse sporditurunduse mõiste all ja kuidas spordiorganisatsioonid de rahuldamisele sporditurundust kasutada saaksid? vahetusprotsessi kaudu Sporditurundus koosneb tegevustest, mis on suunatud sporditarbija vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. SPORDITURUNDUSE PROTSESSIS OSALEB ALATI KAKS OSAPOOLT
Need on: a) valitsused kõigil tasandeil ja kaasarvatud kõik riiklikud individuaalselt karakteristikutega tegelemiseks! Ent mõnedel prostituutidel on väike klientuur ja kliendiga stabiilne ja üsna isiklik suhe. b) Üksnes vahendina - Prostitutsioon alandab prostituuti, sest institutsioonid. Eriline vastutus lasub nendel, kes on seotud kohustusliku hariduse kindlustamisega; b) spordiorganisatsioonid ja spordiga seotud organisatsioonid kõigil tasandeil ja kaasa arvatud klient kasutab teda üksnes vahendida. Prostituut pole muud kui kliendi seksuaalse rahuldamise instrument. c) Intiimsuse kaalutlus - Seks on intiimne – või-olla kõige intiimsem osa meie elust. Kas spordialaliidud, liitude ühendused, kehalise kasvatuse liidud, treenenite koolitusasutused, spordimeditsiini ja farmakoloogia ringkonnad ning massiteabekanalid
Ja selle koalitsioonitöö aluseks sõlmitakse erakondade vahel koalitsioonileping, mis on sageli tähtsam kui mingi ideoloogia, sest valijad ja rahastajad hindavad erakondi kordasaadetu, mitte aga ideoloogiate järgi. Parteide areng 20. sajandil 20. sajandi keskpaigaks said valima ka naised. Eesti oli üks esimesi riike kus naised said valima. Soome esimene. Ja ka mustanahalised. Ja parteide ülesandeks sai töö massidega ajalehed, spordiorganisatsioonid, spordiklubid, rahvapeod. Püüti suurendada liikmeskonda. 1950. 60. aastatel võib erakondi nimetada massiparteideks. Nad jagunesid selgelt parem- ja vasakpoolseteks. Edaspidi kadus noorte huvi poliitika vastu tekkisid noorsooliikumised nagu hipid. Ka parteid muutsid oma tegevust. Nende programme on raske eristada, sest alusideoloog pole enam selgelt arusaadav. Tekkisid populistlikud parteid, kes väitsid et nad esindavad kogu rahvast.
3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4. Spordiorganisatsioonid. Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik
annaabi.ee 
