Valgus – osake ja/või laine Valgus on elektromagnetlained mis levivad ruumis. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus
on sellel perioodil öö ja päeva vaheldumine sarnane enamiku teiste planeetide ööpäevade vaheldumisega. Uraani viimane ekvinoktsium oli 2007. aasta 7. detsembril. Koostis Uraani atmosfääri koostis erineb ülejäänud planeedi keemilisest koostisest, koosnedes peamiselt divesinikust ja heeliumist. Uraani atmosfääri kolmandaks oluliseks koostisosaks on metaan (CH4). Metaanis neeldub rohkesti päikesekiirguse kollast ja punast spektriosa, mistõttu peegelduvad tagasi sinised ja rohelised kiired. Seetõttu paistabki Uraan meile sinakasrohelisena. Kliima Uraani atmosfäär on ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse lainepikkustel erakordselt ühtlane ja ilmetu, võrreldes teiste hiidplaneetidega. Kui Voyager 2 möödus Uraanist 1986. aastal, registreeriti tervel planeedil kokku kümme pilve. Selline pilvede vähesus on seotud planeedi madala sisemise
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS 1. Mis on valgus ? Valgus on elektromagnetlained, mis levivad ruumis. Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks
registreerimiseks. Harilikult on toiteallikas tavaline kuivelement, mõõteriistana töötab logomeeter voi vahelduvvoolumõõtesild, mis gradueeritakse temperatuurikraadises, arvastades töötamist konkreetse termotakistiga. 8.Püromeeter. Keha kiirgusenergia kandjaks on elektromagnetiline lainetus. Enamike kehande specter on pidev, kuid mõned gaasid kiirgavcad valikuliselt, üksnes kindla lainepikkusega. Nähtav spektriosa hõlmab vahemikus (lamda) 0,4_0,76 , suurematel lainepikkustele külgneb sellega infrapunane spektriosa, mis on peamine soojusenergiakandja. Monokromaatilise kiirguse ereduse objektiivset mõõtmist võimaldab fotoelement, sedea rakendatakse fotoelektrilistes püromeetrites. 10.Rõhumõõteriistades rakendatakse rõhutajuritena palju mitmesuguseid rõhu toimel deformeeruvaid mehaanilisi elemente_ manomeetrilisi torusid ja membrane. Nende elementide mehaaniline
ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist.
Peale selle, et jaanimardikad suudavad hapniku kontsentratsiooni kontrollida, reguleerivad nad heldendamist ka närvisüsteemi abil. Jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna. Lutsiferiini lagundamine on erakordselt suure kasuteguriga: kulutatud energiast läheb tervelt 98% valguseks ja vaid 2% soojuseks. Võrdluseks: tavalises elektripirnis on need näitajad peaaegu vastupidised. Jaanimardikate kiiratud valgus ei sisalda infrapunast ega ultravioletset spektriosa. Osa troopilisi liike helendab nii tugevalt, et mõne purki pandud mardika valgel saab pimedas raamatut lugeda. Paljudel troopilistel jaanimardikaliikidel helendavad nii emased kui ka isased. Arvatavasti kasutavad jaanimardikad
Seda kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval kehal juba punane valgus.Kuivatab(pesu, värvid, puuviljad), küpsetab ja keedab (praeliha, koogid, supp jm), võimaldab pimedas näha, laserside, soojusravi, mõned loomad näevad saaki infravalguses, infrapunaastronoomia võimaldab uurida tähti. Ultravalgus- Nähtamatu, kuid väga lühikese (ultravioletne) lainepikkusega kiirgus, mis jääb nähtava valguse spektriosa ette. Seda tekitavad tähed, keevitamisel kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, Päikesekiirgus. Fotokeemiline (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogiline toime (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi).Osoonikiht Maa atmosfääris kaitseb meid ultravalguse eest. 8. Mis on difraktsioon- Nähtust, kus lained painduvad tõkke taha, mis on mõõtmetelt samas suurusjärgus laine pikkusega. ja millal hakkab ilmnema difraktsioon
Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11 grammi ainet. Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab mõõta kiirguse intensiivsust ühel või mitmel lainepikkusel Spektroskoop võimaldab optilisi spektreid vaadelda ja visuaalselt hinnata. Enamasti nähtava spektriosa jaoks. Spektromeetrite tüübid Järjestikune kiirguse intensiivsust erinevatel lainepikkustel mõõdetakse järjest (üksteise järel). Paralleel samaaegselt mõõdetakse intensiivsusi mitmel erineval lainepikkusel mitme detektori abil. Multiplex üks detektor registreerib samaaegselt erinevate lainepikkustega kiirguste intensiivsusi. Nt. Fourier spektromeeter. Filtriga ühe või mitme filtriga ühe või mitme lainepikkuse eraldamiseks 17
laserhiir valgusdioodiga hiirtest 20 korda tundlikum ning sellega kaasnev täpsus on hea uudis mänguritele ja graafikatöötlejatele. 5 · Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Laserkeevitus hambatehnoloogias kasutab ära valguse infrapunast spektriosa. See kontsentreerib kuumuse keevituspunkti, mis omakorda põhjustab metalli kohaliku sulamise. Laserite üha laiaulatuslikum kasutamine hambatehnoloogias on põhjustatud nende poolt pakutavatest paljudest eelistest. · Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Laseris on kiirguraine paigutatud kahe peegli vahele. Kiirguraineiks on väga mitmesugused gaasid, tahkised, klaasid või vedelad värvainelahused. Nad sisaldavad aatomeid, mida saab võimsa valgusallika
kraadi Celsiust. Jalutan rõõmsameelselt bussipeatuse poole. Asfalt on kohati kaetud öise külma käes siseenergiat loovutama sunnitud ja seetõttu tahkunud ilusa, ent salakavala veega. Õnneks ei luba mu saabaste kavalalt kujundatud siiruviiruline sünteetilisest kummist tald mul jääl liikudes tasakaalu kaotada - hõõrdejõud on, jumalale tänu, piisav! Mööduvad mõned SI-süsteemi tavapäratud ajaühikud ehk minutid ning leiangi end just peatusesse jõudnud rohelist spektriosa peegeldava värvikihiga bussi avatud uste eest. Ega need uksed niisama avanenud - neid lükkas-tõmbas Pascali tubli sõber rõhk, mida kasutatakse bussiuste hüdraulikamehhanismides. Minu ja veel mõnede varajaste ärkajate jalalihased teevad pisut tööd ja õige pea olemegi sooritanud meetrise nihke bussi kõrvalt selle sisse. Pisut "Scania"-tüüpi ühissõidukis ringi vaadanud, taipan, et peangi jääma maapinnaga ristisesse asendisse:
neutraalse värvitooni. Nende erinevates hulkades segamisel võib saada mistahes erinevaid värvitoone. · Kasutatakse trükitööstuses ja värviprinterites /CMYK/. Neljavärvitrükk põhineb subtraktiivsel värvimudelil: Subtraktiivse segamise puhul värvid segunevad enne silma jõudmist, nt. kunstniku paletil või värvifiltrites (nt sinise ja kollase filtri üksteise peale asetamisel `lahutatakse' sinise (420-520 nm) ja kollase spektriosa 480-660 nm) vahe, st blokeeritakse osad, mida kumbki filtritest läbi ei lase- üle 520 nm ja alla 480 nm- ja alles jääb roheline spektriosa) Aditiivse segamise puhul tulemus on teistsugune, sel juhul stimuleerivad kaks või enam stiimulit (värvi) üht ja sama reetina osa, seega segunemine toimub vaataja silmas (nt erineva valgusega projektorid valgustavad üht ja sama piirkonda ekraanil; värvi- TV; optilised maalimistehnikad,nt pointillism....).
Signaali spekter kujutab signaali elektrilise pinge harmooniliste komponentide amplituude erinevatel sagedustel. Helisignaalid on väga laia spektriga, kuid normaalseks heli taastamiseks piisab suurema amplituudiliste komponentide edastamist. Põhjus on selles, et 1) kõrvalsagedusala on piiratud (16 Hz 20 kHz) ning ka dünaamika ala on piiratud. Teiseks põhjuseks helisignaali võimsuse spektraaltihedus on teatavast piirist väga hõre ja kõrv ei märka vähese tihedusga spektriosa puudumist. 3) väga väikese amplituudiga signaali komponendid jäävad allapoole süsteemi omamüra ja pole mõtet edastada. 4) Raadioleviks eraldatud laineastmikud on piiratud sagedusalaga ja ei võimalda signaali täieliku spektri ülekannet. Signaali nivoo ehk tase - väljendatakse voltides, vattides või detsibellides. Detsibellid on suhtelised logaritmühikud kus signaali väärtust võrreldakse logaritmiliselt. Signaali
opt.tihedust. UV alas (185-380nm) neelavad valgust praktiliselt kõik orgaanilised ained. Spetsiifilisem on neeldumine 280-380 nm, seda laineala kasut aine identifitserimiseks neeldumismaksimume järgi. Spektrofotomeeter. Valgusallikas halogeenlamp või deuteeriumlamp. Monokromaator difraktsioonivõre või kolmnurkne prisma, polükromaatne valgus lahutatakse peegeldumisel spektriks. Pilu - mõõtmed määravad kui lai spektriosa läbib uuritava proovi. Mida kitsam pilu, seda täpsem spekter registreeritakse. Suurendades pilu, seda suurem tundlikkus (seda väiksem kontsentratsioon on võimalik määrata). Valgustundlik element fotoelektronkordisti, mõõdab küveti läbinud valguse intensiivsust. Skaneeriv spektrofotomeeter laseb korraga läbi pilu terve spektri. Jadadioodspektrofotomeetris lahutatakse polükroomne valgus spektriks peale proovi läbimist ja kogu spekter suunatakse korraga dioodide jadale
lootusetus ja masendust. Ruumis kasutatakse musta enamasti kontrastide loomiseks, eriti rohkesti mustvalges koosluses. Mõjusad on geomeetrilised pinnad ruut ja triip. Kui valge peegeldab ümbritsevat siis must neelab kõik endasse. Musta võib iseloomustada kui kujundlikku, peent, rafineeritud, salapärast, jõulist ja julget värvi. Faktid musta värvi kohta · Must on värvus, mis tekib, kui nähtava valguse spektriosa neeldub täielikult. · Must on surnuvankri värv ning sümboliseerib läänemaailmas leina ja surma. · Must on leina värv · Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. · Eesti lipul sümboliseerib must värv kodumaa mulla ja rahvuskuue värvi. · Must on külm toon Disainistuudio, Peenvillase lõngaga must-valge tikand villasel pressitud käsitöövildil. Kokkuvõte
Soodustab kiiret äratundmist ja mäletamist Võimaldab kiirendada sõnumi töötlemist Võimaldab juhtida assotsiatsioone ja emotsioone T.Hiob, 1997 Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine Naised eelistavad soojemaid ja helestatud toone, mehed küllastunud külmi toone
polaroide väga erinevas värvivalikus. Neist levinuimad: Hall - alandab valgustugevust, mõjutamata seejuures värvispektrit. Suhteliselt neutraalne ja hele, mistõttu sobib pikemaajaliseks kandmiseks, samas silma üleliigselt koormamata. Peetakse heaks valikuks autojuhtidele ja kalameestele. Pruun - suure kontrastilahutusega lääts. Sobib eelkõige sportlastele, kuid tumeduse tõttu ei sobi pikemaajaliseks kandmiseks. Kollane - suurendab kontrastitaju, kuna eemaldab nähtava sinise spektriosa. Sobib laskespordi harrastajatele, jahimeestele ja autojuhtidele, kes liiklevad piiratud nähtavustingimustes (udu, vihm, videvik jne.). Hall-roosa gradient - polaroidfilter, mis on ülevalt hall ja altpoolt läheb sujuvalt punakasroosaks. Vähendades segava valguse hulka läätse ülemises osas, muutuvad läbipaistvamaks alumises. Sobib autojuhtidele. Tehnoloogia "Transitions" kasutuselevõtt võimaldab valmistada ka fotokroomseid
Arvutiprillid Tööks arvutiga on välja töötatud spetsiaalse katte ja filtriga klaasid. Nii nagu kuulmisel segab keskendumist üleliigne taustmüra, häirivad silmi valguse teatud lainepikkused ja monitori peegeldus. Arvutiprillid eemaldavad klaasipinnalt valguspeegeldused, muutes kujutise ekraanil selgemaks ja parandades nägemisteravust, suurendavad värvide eristatavust ja kontrasti, kaotavad silmadele ebameeldivalt mõjuva lühilaine spektriosa ja vähendavad silmade väsimust.[8] 9 Uuringu tulemused Koostasin ka uuringu, milles osales 30 inimest. Joonis 1 Küsimusele `'Mille jaoks tavaliselt arvutit kasutate?" vastati kõige rohkem, et ajaveetmiseks(41,8 % vastanutest). Kuigi väga palju kasutatakse arvutit ka töö- ning kooliasjadeks, siis suurem enamus kasutab arvutit aja surnuks löömiseks. Inimesed ei loe
temperatuurianomaaliate segunemist 23. Mis on soojuskiirgus, missugusteks osadeks jagatakse jagatakse soojuskiirgus? Soojuskiirgus on elektromagnetlainetus, mida põhjustab keha moodustavate aatomite kaootiline soojusliikumine. (Soojusliikumise tõttu satuvad aatomid ergastatud seisundisse, millest tagasisiire põhiseisundisse on seotud footoni kiirgamisega). Soojuskiirgus hõlmab: UV-kiirgus nähtav spektriosa IP kiirgus 24. Millest ja kuidas sõltub kehade (musta keha) soojuskiirguse spekter? Nagu praktiline kogemus näitab, sõltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge
läbi lasta soovitud toon. ( Kaljund 2010) Neid sünteesimissüsteeme kasutatakse ka värvifotograafias, aga kuna ükski filter pole täiuslik (ja enamasti on neid pildi tegemise ja nägemise vahel mitmeid), erinebki tulemus alati mõnevõrra originaalist. ( Kaljund 2010) Esimesed värvipildid jäädvustati kolme erineva kaameraga, nii et igaühe ees oli erinevat värvi filter. Igast filtrist pääses läbi erinev spektriosa ning tulemuseks oli kolm mustvalget ülesvõtet, mis hiljem taas erinevaid filtreid kasutades kolme projektori abil ekraanile üheks pildiks kokku pandi. Säärane fotografeerimisviis sarnaneb väga tänavu massidesse jõudnud 3D-filmide salvestamisega ka seal jäädvustatakse kujutis kahe kaameraga, kummagi ees eri värvi filter. ( Kaljund 2010) Järgmiseks sammuks värvifoto arengus olid autokroomid vendade Lumiere`ide 1903.
Ligikaudu pool maa pinnani jõudvast valguskiirgusest on kasutatav fotosünteesil. Tegelikult kasutavad rohelised taimed sellest ainult 1-2%. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus on inimsilmale nähtav kiirgus, lainepikkusega 400700 nm. Photosynthetically active radiation radiation visible to the human eye, wavelengths from 400 to 700 nm. 400 700 . Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Kõige enam vajab taim violetset-sinist (380-470 nm) ja oranzi-punast (580-700 nm) spektriosa. Rohekas valgus peegeldub suures osas taime pinnalt. Seetõttu tajuvad meie silmad taimi rohelistena. Taimelehtedes muundatakse päikesevalgus fotosünteesi teel kompleksseteks energiarikasteks molekulideks. Hiljem, olgu siis taim ise või taimi toiduks kasutavad loomad, lõhustavad need molekulid selleks, et saada elutegevuseks vajalikku energiat. Fotosüntees Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Nimetatakse ka
3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Vesi Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 2001000 või veelgi enam korda rohkem.
vastandvärvikontrast hele-tume kontrast soe-külm kontrast kvaliteedikontrast kvantiteedikontrast simultaankontrast värviline-värvitu kontrast Fooni ja objekti suhte lahendus · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine Naised eelistavad soojemaid ja helestatud toone, mehed küllastunud külmi toone
Niisugused ebasoodsad tingimused määravad Põhjalahe planktonivaesuse. VALGUSTINGIMUSED LÄÄNEMERES Valgustingimused veekeskkonnas on teistsugused kui atmosfääris. Sügavametes veekihtides väheneb valguse intensiivsus pidevalt. See on seotud valguse neeldumise ja hajumisega. Enamik vette langevast valgusest neeldub, muundudes peamiselt soojusenergiaks. Erineva lainepikkusega valgus neeldub erinevalt *Kõige vähem neelduv violetjas-sinine spektriosa(lainepikkus 450-550) tungib kõige sügavamale vette ja hajub tugevamini, andes ühtlasi veele värvuse. Destilleeritud vesi on paksus kihis sinise värvusega. Valgustingimused merevees olenevad veel mitmesuguste lahustunud ja hõljuvate ainete olemasolust vees. Mida rohkem neid vees leidub seda tugevamini neeldub lühikese lainepikusega(sinine) valgus. Selle tulemusel väheneb sügavus, milleni valgus vette tungib ja vee värvus nihkub rohekate ja kollakate toonide suunas. Eriti
kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. UV-B ja UV-C spektriosad on kahjulikud, UV-A spektriosa vajalik D-vitamiini sünteesiks organismis. Tähtsamad osoonikihi kaitsmisega seotud lepped: · Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon 1985 · Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll 1987 (hilisemad parandused 1990, 1992, 1997, 1999). Montreali protokolliga oli 1. mai 2007 seisuga ühinenud 191 riiki. Osooni tekkimine O3 + hn = O2 + O O2 + hn = O + O O + O3 = O2 + O2 l < 242
lainepikkusega 10-12 m (10-3 nm), läbi röntgenkiirte, ultraviolett, nähtava ja infrapunase valguse kuni raadiolaineteni ( = 105 m) (joon. 8.2). Nähtav kiirgus moodustab sellest vaid väga väikese osa lainepikkuste vahemikus 0,4 µm (4 10-7 m) kuni 0,7 µm (7·10-7 m). Joonisel 8.2. on esitatud ka nähtava valguse värvus sõltuvalt lainepikkusest. Valge valgus on kogum elektromagneetilisest kiirgusest kogu nähtava spektriosa ulatuses. Valgus on dualistliku loomuga: ta omab nii lainelisi omadusi kui ka osakestele vastavaid omadusi. Lainelisel kujul on valgus esitatav lainega, mis levib vaakuumis kiirusega C 3 . 108 m/s. Valguse kiirus vaakuumis on määratud vaakuumi elektrilise ja magnetilise läbitavustega vastavalt võrrandile (joon. 8.3) 1 C= o µo kus, o - vaakuumi elektriline läbitavus; µ o - vaakuumi magnetiline läbitavus
annaabi.ee 
