Samal ajal kui Sparta 7 aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga Ateenlased kooli ja nad õppisid lugema ja kirjutama. St. Et nad poleks saanud sõjalist väljaõpet. Nad said selle 18-20 aastaselt. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, alltatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Kuid siiski olid nad ohustatud riik ja neid ei kardetud. Põhimõte on see, et sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, ateena aga demokraatiale. St. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu ja ateenale oli. Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud. Elati suurtes külades, ei omanud kaitset. Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss.
Termopüülide lahing Pärsia saatis oma diplomaadid Leonidasega läbi rääkima. Pärslased lubasid Spartalastele paremat maad kus elada ehk nad oleks pidanud oma praegused kodud hülgama. Kui Leonidas keeldus, käskis Pärsia diplomaat neil relvad maha panna ja alla anda, mille peale ütles Leonidas kreeka keeles Molon Labe, ehk tulge ja võtke. Kuna pärslased ei saanud oma tahtmist oli lahing vältimatu. Xerxes ootas 4 päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule Pärslaste 3000 000 sõdurit kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, mis oli kõige
Sparta riigist ei ole ka ühtegi tarka õpetlast või teadlast. 22-aastasena olid nad saavutanud oma täieliku haridustaseme, võisid võtta naise ja saada lapsi. Mehed ja naised magasid eraldi ruumides. Sparta sõdurite suhted olid väga head ja väga tavalised olid ka homoseksuaalsed suhted. Ma arvan, et tänu sellisele sidemele üksteisega oli neil lahinguväljal suur eelis, nad olid palju ühtsemad ja kokkuhoidmavad. 22-aastaselt said nad ka laudkonda, mis oli nende jaoks väga oluline. Spartalastele oli lahinguväljal kilp väga oluline. Sõja lõpus neid, kellel kilpi polnud, hakati põlgama. Sestkilp visati maha ainult põgenemiseks ja põgenesid ainut argpüksid. Neid ei maetud ka pidulikult. Surnud sõdalased toodi tagasi nende end kilpidel. Ma arvan, et see on õige, et need, kes ei võidelnud teistega võrdselt, et neid koheldi ka halvasti. Spartalased ei tohtinud tegeleda käsitöö või põlluharimisega. See töö jäi teistele. Ma arvan, et kui
Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30 liikmest; peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vanad
meestekeskse ajajärgu kohta. Positiivsete joonte alla kuulub kindlasti Sparta võimas sõjavägi. Juba varajases nooruses sõjaväkke pandud poistest sirgusid vaprad ja halastamatud mehed, kes ei kõhelnud surra oma riigi eest. Sparta sõjavägi oli ka hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Sparta sõjavägi oli tuntud paljudes maades ja see oli paljude silmis võitmatu. Selline tugev sõjavägi tagas teistele spartalastele kindlustunde, mida said pakkuda vaid vähesed selle aja riigid. Peale paljude positiivsete joonte, oli Spartal ka palju negatiivseid jooni. Sparta üheks negatiivseks joonteks on ilmtingimata lastekasvatus. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18
eesmärk oli sõdurite treenimine, siis taheti seda ka võimalikult hästi teha. Ei mõeldud aga sellele, et see tõesti nõrgendas tugevalt perekondlikke sidemeid ning see tekitas samuti halba meelt noortes, mis aga ei tule kasvatamisele kasuks jälle. Orjad moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult vabad, harisid oma maad ja maksid spartalastele maksu. Spartalased ise elasid Sparta linnas. Nad ei teinud mingisugust kehalist tööd, see oli nende arvates häbistav. See, et orjasid oli palju on minuarust negatiivne ning arvatavasti oli see tingitud sellest, et kehalist tööd peeti häbistavaks. Mõneti võib väita ka, et spartalased olid kavalad ja ka laisad-kehalist tööd ei tehtud, raha saadi orjadelt. Seetõttu saadi ka pühenduda vaid sõjaväelisele
alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid? Sartiaadid – kodanikud. Osalesid vaid valitsemises Periogid – sõja ja andamikohustus. Peamiselt olid käsitöölised ja kaupmehed (isklikult vabad ümberkaudsed elanikud (ei olnud Sparta kodanikud), kellel aga polnud poliitilise õigusi Heloodid – spartalastele kuuluvad orjad (riigiorjad), kes harisid spartiaatide põlde). 6. Kuidas toimis Sparta aristokraatlik valitsemine? Iseloomusta 1) basileuste, 2) geruusia ja 3) apella rolli. Spartas valitsesid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi, nemad langetasid kõige tähtsamad otsused. Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Neil
tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi. .
tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia eesmärk on sisendada kõrgeid ideaale, ülevaid ja traagilisi tundeid. Kodanikueleegiad on luuletused, mis innustavad võitlema ja sõjas vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga). Eleegiat on viljelenud Tyrtaios ja Solon. Tyrtaios oli lombakas kooliõpetaja, kes saadeti väejuhiks spartalastele ateenlaste poolt. Ta oli andekas luuletaja, kes innustas sõdureid võitlema. Temast sai strateeg ehk väepealik Vana- Kreekas, kõrgema sõjaväelise võimuga riigiametnik. VII sajand eKr. Solon oli Ateena riigimees ja ülemkohtunik. Ta oli üks seitsmest targast. Tema luuletuste põhiteemadeks olid poliitika ja moraal, peale selle üldinimlikud teemad, ülistused veinile, armastusele ja muusadele. Säilinud on peamiselt poliitiline luule. 4. Jamb
vahel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et spartalaste kasvatuses on palju toorust ja karmust, aga arvan, et selleaegsed olude ja traditsioonide najal tegutsesid spartalased õigesti. Tänu professionaalsele sõdurkonnale oli paarisaja aasta jooksul Sparta maavägi võitmatu. Koostöös teiste linnriikidege suudeti ära hoida ka pärslaste sissetung. Juba mainitud lakooniline kõneviis (täpne, asjakohane, napisõnaline) andis spartalastele võimu veenda oma kuulajaid, tõusta kõrgetel kohtadele ja võita tunnustust teiste linnriikde poolt, kuna kõneoskus oli väga hinnatud antiikmaailmas ning mehed kulutasid palju raha, et endas seda oskust arendada. Ka olid spartalased tuntud oma noorte eeskujuliku käitumise tõttu, oli käibel ütlus, et kõik kreeklased teavad, kuidas käituda, aga ainult spartalased teevad ka nii (nali). Miks ei tohiks võtta kõike puhta kullana? Kuna andmed hariduse omandamise kohta on pärit
kusjuures vahepealsed Kreeka rahvad alistusid vastupanuta. Plataia lahing (480a eKr) Kümme päeva seisid kaks väge vastamisi. Siis rikkusid pärslased kreeklaste veevarustuse ning kreeklased otsisid omale uue laagri. Pärslased jälitasid neid ning lõpuks otsustasid rünnata. Spartalased alustasid vasakul tiival taganemisega mägedesse, kust pärslased neid hobustega lüüa ei saaks ning ka vibud olid sel juhul kasutud. Tegeanlasi, kes järgnesid spartalastele mägedesse, tüütas pärslaste noolterahe, millega nad kreeklasi kostitasid ning nad ründasid pärslasi. Seepeale tulid ka spartalased mägedest alla. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad, pronksist kilp, mitte puust nagu pärslastel, tagasid neile võidu. Samal ajal võitlesid ateenlased paremal tiival teebalastega, kes ainsana Kreeka linnriikidest, kes Pärsiale alistati ei andnud alla, enne kui olid kõik surnud. 300 000 pärslasest pääses vaid 43 000
Kreeklased õppisid tundma higistamiskümblust kaubavahetuse abil Aasia rahavastega ja kreeklaste kaudu levis see ka Rooma. Herodotos on oma ajaloo ülestähendustes kirjeldanud sküütide higistamiskümblust. Sküüdid veeretasid kuumi kive väikestesse telkidesse, kuhu nad siis higistama läksid. Kreeklased said sealt eeskuju oma aurusaunadele, mis enamasti olid integreeritud spordirajatiste või maadluskoolide juurde. Eriti armastatud olid selline kümblus spartalastele, kes tegid kõike oma keha karastamiseks. Sauna kui sellise sisu parandasid hiljem roomlased tunduvalt, ennekõike puudutas see rafineeritumat küttesüsteemi. Kus kuumendatud õhk tsirkuleeris õõnsatest tellistest ehitatud põrandates ja seintes, küttes niiviisi saunaruume. Rooma keisrite ajastul rajati suuri ja uhkeid terme, mis mahutasid isegi kuni 6000 inimest. Ehitatud olid enamasti marmorist, seinu kaunistasid hinnalised metallpeeglid ja hõbedased veekraanid
põhjarannikut. Kreeka polised sõlmisid Xerxese sissetungi vastu liidu mille etteotsa valiti Spartalased. Otsustati kaitsta Termopüülide kitsasteed mille kaudu pääses Kesk-Kreekasse. Kreeklased ei suutnud koguda kokku suurt väge ja seega saatsid ainult väikse osa. need sõdurit olid Spartalased keda juhtis Sparta kuningas Leonidas. Nad hoidsid pärslasi kaks päeva tagasi kuni nad reedeti ja Pärslased said tänu salajast rada mööda Spartalastele seljataha. Kui sellest Spartalsed teada said saatis Leonidas osa oma väest tagasi ja jäi 300 spartiaadiga kaitsma Termopüüle. Pärslased nottisid nad kõik maha. Nende hauale püstitati hiljem lõvikujuline mälestussammas Pärslased üritamas Spartalastest läbi tungida. Leonidas Leonidasele pühendatud mälestussammas. Salamise lahing Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu.
Anakreonil oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule. Tema värssi kasutati nii keskajal kui ka renessansiajal (oodid). 28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Värsside arvatav autor on Simonides ning need on pühendatud Termopüülides lahingus langenud spartalastele. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas
12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm- pilkeluuletus, lühike satiiriline luuletus. Tuletatud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab lauset või pealkirja, mis kirjutati esemetele, aga ka hauaplaatidele. Epitaaf- 1) distihhoni (sõnakunsti vormi alaliik), 2) hauakiri või hauakirjaga seotud mälestussammas. Simonidesest peale kirjanduslik, seostatud autorinimedega. Kuulsaim Simonidesele omistatuist on Termopüülide kitsasteel pärslaste vastu võideldnud spartalastele pühendatud hauakiri. Epiniikion- ülistuslaul olümpia-, püütia-, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. 13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. jambiline triimeeter, Oidipus, Sophakles 14
järgnes helootide ülestõus. Spartalased piirasid heloote u 10 aastat Messeenias Ithome mäel ja olid sunnitud siis lubama paljudel neil vabalt emigreeruda (550datel). Sparta ülemvõim Messeenias taastati. Radikaalse demokraatia tõus Ateenas ja esimene Peloponnesose sõda u 460 445 470datel 460datel aastatle oli Ateena juhtiv riigimees aristokraatlikult ja Sparta- sõbralikult meelestatud Kimon. Tema eestvõttel ja juhtimisel saadeti Spartalastele abi helootide vastu, kuid see lõppes Ateena väeosa häbistava kojusaatmisega ja tõi kaasa Kimoni maine languse. 462/1 toimus Ateenas demokraatlik pööre. Kimon pagendati ostrakismiga 10 aastaks. Samal ajal viis Ephialtes läbi reformi, millega võttis areopaagi nõukogult poliitilise võimu, andes selle rahvakoosolekule ja rahvakohtutele. Ephialtes mõrvati peagi. U 460 tõusis demokraatide liidriks Perikles, kes 460 429 suurel määral kujundas nii Ateena sise- kui ka välispoliitikat
7. sajandi keskpaiku tõusid messeenlased Sparta vastu üles, kuid said lüüa. Selles nn teises Messeenia sõjas innustas spartalasi võitlema kuulus lahingulaulik Tyrtaios, kelle värsid, mida spartalased hiljemgi au sees pidasid, on ühtlasi esimesed, kus kujutatud võitlust hopliidifaalanksina. Me ei tea, milline oli messeenlaste staatus enne ülestõusu, kuid selle mahasurumise järel suruti neist enamus heloodistaatusesse nagu varem Helose elanikudki. Messeenia alistamis järel allus spartalastele kaks maakonda ja nende riik oli suurim Kreekas. See aitas saavutada 6. sajandil hegemoonia Peloponnesoses, kus kujunes peaaegu tervet poolsaart hõlmav linnriikide liit. Toona oli see tuntud kui "Lakedaimonlased ja nende liitlased", tänapäeval aga nimetatakse tavaliselt Peloponnesose liiduks. Liitlased olid siseasjades sõltumatud, kuid allusid välispoliitikas tavaliselt Sparta juhtimisele. Teiste seas kuulus Peloponnesose liitu ka Korintos. Liidust
Selles ülistab Xenophon muistse Sparta seadusandja Lykurgose seadusi ja annab neist ülevaate, mitmed peatüid on pühendatud ka sõjaväele ja noorte kasvatusele. Lykurgose seadustest Kui ma mõtlesin sellest, kuidas Sparta, üks vähese rahvaarvuga riike, sai kõige võimsamaks ja kuulsamaks kogu Kreekas, imestasin ma, kuidas see võis sündida. Kui ma aga spratalaste elulaadi peale mõtlesin, ei imestanud ma enam. Lykurgost aga, kes koostas spartalastele seadused, mis tegid nad õnnelikuks; teda ma imetlesin ja pidasin väga targaks. Ja nimelt sellepärast, et ta ei matkinud teiste linnriikide elukorraldust, vaid tehes pigem vastupidi kõigile teistele, tõi oma kodumaale õnne. Poiste kasvatusest Selle asemel, et jalgu sandaalide kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos neid paljajalu käimisega tugevdada, sest ta arvas, et tänu neile harjutustele suudavad nad kergemini mäkke ronida ja kindlamini mägedelt alla laskuda
), keda hüüti Keose ööbikuks. Elas Sitsiilia türanni õukonnas. 33. Eleegiad ja jambid Eleegia (< kr elegos `kaebelaul'), distihhonidest koosnev flöödi saatel esitatav kaebelaul; al VII saj.-st e. Kr. igasugune eleegilises vormis luuletus. Eleegilise distihhoni skeem: // Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (Simonidese (?) epitaaf Termopüülides langenud spartalastele) Heksameeter + pentameeter; viimane sisaldab 6 värsitõusu nagu heksameetergi, kuid 3. ja 6. värsijalg on kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks. 3. värsijala järel asetseb tsesuur, mis jagab pentameetri kaheks pooleks, kummaski kaks ja pool daktülit. Spartas oli väga populaarne eleegik Tyrtaios (VII saj.), kelle laule laulsid sõdurid lahingusse minnes. Ka Atika poliitik Solon oli väljapaistev eleegik, samuti Theognis Megarast (VI-V saj
annaabi.ee 
