Kolmandat korda alustati sõudmisega Pärnus 1948. aasta sügisel. Sõjajärgset Pärnu spordielu hakkas edendama tuntud spordiaktivist Arnold Ebrok, kes seadis oma põhieesmärgiks veespordialade (sh. ka sõudmise) taastamise. Kuna sõudmist populariseeriti koolinoorte seas, õnnestus ala juurde meelitada palju andekaid noori, kes hiljem mängisid suurt rolli sõudespordi edasises arengus. Üheks neist oli Mihkel Leppik, kes alustas treeninguid VKSÜ Spartak treeninggrupis treenerite A.Ebroki ja Erich Wilhelm Seileri juhendamisel. Juba 1951 aastal alustas M.Leppik iseseisvat treeneritööd. Seoses Spartaki baasi üleandmisega Pärnu Kalevile jäid sõudjad ilma klubiruumidest. 1952 aastal leidis Leppik sobiva asukoha Pärnu jõe paremal kaldal - praeguse SK Pärnu baasi kõrval, kuhu asus kohe ka sõudebaasi rajama. 1958 anti Spartaki baas järjekordselt Pärnu Kalevile. 1959 - 1960 oli M.Leppik sundkorras Pärnu Kalevi liige, ehitades
6. Perioodi lõpuks E. Naaritsa taandumine ainult naiste treeneriks (siiani vedas nii meeste kui ka naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt. 9. Professionalismi teke vaid NL-i koondise tasemel n-ö. koondise mängijate stipendiumid. 10. Välissuhted üsna olematud vaid Korea RDV, Bulgaaria, Hiina RV. 11. Kogu Eesti keskne korvpallielu kalender tehti ringi NL-i kalendrist lähtuvalt. Eesti
mail 1913, kestsid ehitustööd veel tükk aega. Kuna Bekkeri tehas sai mereministeeriumilt tellimuse 5 miiniristlejale, mille ehitamisega pidi alustama 1913. aasta augustis, siis tuli esmajärjekorras püstitada laevaehitustöökoda. Bekkeri tehases valmisid eskaadri miiniristlejad Izjaslav, Prjamislav ja Avtroil. Viimase hõivasid hiljem inglased eduka sõjalise operatsiooni käigus ning saagiks saadud laev anti koos teise sama tüüpi vallutatud alusega Spartak Eesti vabariigile loodava mereväe nurgakiviks. Laevade uuteks nimedeks said Lennuk ja Wambola. 6 Laevad Brjatsislav ja Fjodor Stratilat lasti Bekkeris 1915. a küll vette, kuid neid ei jõutudki Tallinnas valmis ehitada. I maailmasõja lõpuaastail, seoses rinde lähenemisega Eestile, evakueeriti 1917. aasta sügisel Vene-Balti ja Bekkeri tehased, nii nagu paljud muud ettevõtted, kaugemale Venemaa tagalasse. Novorossiiskisse
· 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". Sõja kulg 1918 · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31
välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 12. detsembril jõudiski Briti laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses Soome lahes ka 1919. aastal (siis juhtis seda admiral Walter Cowan), rünnates muuhulgas Nõukogude Venemaa Balti laevastiku baasi Kroonlinnas, ning kaaperdas punalaevastikult hävitajad Spartak ja Avtroil, mis anti Eesti sõjalaevastikule, kus nad said uuteks nimedeks Wambola ja Lennuk.............7 1918. a novembris otsustas Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud anda Eestile majanduslikku abi. Detsembris algas ka vabatahtlike värbamine. Soome vabatahtlikest moodustati major Martin Ekströmi üksikpataljon ja polkovnik Hans 3 Kalmi rügement Põhja Pojad"
Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. Pitka ja sõjalaevastik Sõjalaev "Vambola" Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Aegna saare juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks "Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia
Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. 20. novembril 1918. a lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. 12. detsembril jõudiski inglise laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses admiral Walter Cowani juhtimisel Soome lahes ka 1919. a, sooritades muuhulgas rünnaku Kroonlinnale, ning andis Eestile punalaevastikult hõivatud hävitajad "Spartak" ja "Avtroil". 1918. a novembris otsustas ka Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud Eestit majanduslikult toetada, detsembris algas ka vabatahtlike värbamine. Moodustati üksikpataljon major Martin Ekströmi ja rügement "Põhja Pojad" polkovnik Hans Kalmi juhtimisel. Ekströmi pataljon (5 kompaniid) jõudis Tallinna 30. detsembril 1918. a, "Põhja Pojad" (2 pataljoni, suurtükidivisjon jm väeosad) 26. jaanuaril 1919. a. Ekströmi pataljon sõdis Viru rindel, "Põhja Pojad" lõunarindel
hakkaks motospordiga tegelema. Ja siis sõitsid nad juba mõlemad. Nad võistlesid Venemaal, Lätis ja Gruusias. Nad õega olid kõvad tegijad. Venemaal juhtus neil igasuguseid põnevaid juhtumeid. Varsti sündis Virvel poeg Tõnis. Tema pärast lõpetas ta tegevspordi ja hakkas tööle treenerina. 3. Märtsil 1951.aastal abiellus oma treeneriga Richard Lauriga. Aga nad leppisid kokku, et registreerivad salaja ja tema nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi ,,Spartak". Nad korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL- i meistersportlase tiitel. Suure kodumaa meistritiitleid on tal kaks: motokrossis leningraadis meeskondlikult 1951. Aastal ning ringrajasõidus 1953. aastal
isakas. 4 2. Pitka ja sõjalaevastik Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Kõikvõimalikele alustele pannakse peale kahurid, komplekteeritakse meeskondadega ja varustatakse laskemoonaga. Aegna saare juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Laev on tugevasti kannatada saanud ja vajab remonti. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks"Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk
detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor-Hugo Puskar määrati Eesti 1. diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 11 1919 · 3.4
Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 1. Diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". · 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. · 31
lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 12. detsembril jõudiski Briti laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses Soome lahes ka 1919. aastal (siis juhtis seda admiral Walter Cowan), rünnates muuhulgas Nõukogude Venemaa Balti laevastiku baasi Kroonlinnas, ning kaaperdas punalaevastikult hävitajad Spartak ja Avtroil, mis anti Eesti sõjalaevastikule, kus nad said uuteks nimedeks Wambola ja Lennuk 1918. a novembris otsustas Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud anda Eestile majanduslikku abi. Detsembris algas ka vabatahtlike värbamine. Soome vabatahtlikest moodustati major Martin Ekströmi üksikpataljon ja polkovnik Hans Kalmi rügement Põhja Pojad". Ekströmi pataljon (5 kompaniid) jõudis Tallinna 30. detsembril 1918, ,,Põhja Pojad" (2 pataljoni, suurtükidivisjon jm väeosad) 26
Ajutine valitsus tuli võimule: · Mihhail Dragomirov · 1905-1907 rev-ga · Fjodor Usakov · 1917 veebr.rev-ga · Aleksei Butovski · 1917 otk.rev-ga 12.Venemaa kukutati monarhia 32.Esimesesk vabatahtlikuks · 1905-1907 revolutsiooniga spordiühinguks Venemaal · 1917 veebruari revolutsiooniga · Trud · 1917 suure sotsialistliku oktoobri · Spartak revolutsiooniga · Dünamo 13.Esimene rahvusvaheline võistlus 33.Koolide kehalise kasvatuse ühtne (jalgpallis) toimus NSV liidus: üleliiduline programm kinnitati: 1918 · 1927 1920 1922 · 1931 · 1933 14.Esimese VTK (valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks) kompleksi märginormatiivid 34
In January 2011 the State took administrative control over a huge furniture joint stock company "Pinskdrev" although it did not own any shares there. In a few months after Pinskdrev, state officials made one of the main stockholders and the director of a Belarusian big tile and sanitary engineering company Keramin to vacate his position. After his retirement, state's share in Keramin increased from 3% to 57%. De facto nationalization of Spartak and Kommunarka confectioneries in 2012. The confectioneries were transformed into joint-stock companies in 1993 and 1994. The shares were distributed among the state, private investors, and the factories' employees. An American Marat Novikov, became the main private investor of both chocolate giants. For years there was moratorium on sale of employees' stock introduced in 1998. In January, 2011, the moratorium's term expired and big investors got a good opportunity
Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. Lõuna-Eestist lahkus viimane Saksa väeosa. 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 2. diviisi ülemaks. 24. detsember - Tapa loovutatakse Põhjarinde 7. armee - 6. Kütidiviisi punavägedele. 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". 27. detsember Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja
OVTK normatiivid lülitati lookide kehalise kasvatuse programmidesse. Samal aastal hakati looma laste spordikoole. · üleliiduline spordiklassifikatsioon loodi 1935. aastal + kehtestati järgunormatiivid Sport NSV Liidus: · spordiorganisatsioonide loomine: 1923. Kõrgem Kehakultuuri Nõukogu 1930. Üleliiduline Kehakultuurinõukogu 1936. moodustati NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juurde Kehakultuuri. ja Spordikomitee · spordiühingud: 1918.a. ,,Spartak" ja ,,Sport" esimesed vabatahtlikud spordiühingud 1923.a. ,,Dünamo" ja Punaarmee Spordiklubi 1982. aastal otsustati oluliselt vähendada ametiühingute spordiühingute arvu. Liiduvabariikides tegutsenud spordiühingud sunniti liituma. · NSV Liidu rahvuslik olümpiakomitee loodi 1951. aastal · laste ja noorte spordikoolid hakati looma 1934ndast aastast, et kaasata rohkem koolinoori sporti.
Turkmeeni, Kasahhi, Usbeki, Kirgiisi, Tadziki, Moskva ja Leningradi) ning teisel aastal spordiuhingute ja ametkondade uleliidulised koondvoistkon- nad (Dunamo, Noukogude armee, ALMAVU, Spartak, Toojoureservid, Trud jne). Regulaarselt toimusid ka ulelii- dulise koolinoorte spartakiaadi laskevoistlused, kus Eesti noored saavutasid monikord haid tulemusi. Uksikud laskurid paasesid NSV Liidu koondise koosseisus rahvusvahelistele suurvoistlustele,
annaabi.ee 
