Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis
küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias. 3 Pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias kasutatavate uurimismeetodite tundmine on vajalik pedagoogilise psühholoogia kursuses tutvustatavate uurimustulemuste paremaks mõistmiseks. Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega jaotuvad pedagoogilise psühholoogia uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste üksikjuhtumite ja nähtuste interpreteerimisele. Pedagoogilisse protsessi vähe sekkuvateks andmekogumismeetoditeks on pedagoogilises
2 teadlikkust ja keskkonna probleemid ei määra ega mõjuta transpordi valikut. Ühistranspordi valik sõltub ka erinevatest sotsiaalgruppidest, millist transporti üks või teine grupp eelistab. Näiteks küsitletuist, kellel on alla 18 aastased lapsed eelistavad reisida lennukiga. Antud artikkel seostub loengus käsitletuist teemadest esiteks näiteks sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega, majandussotsioloogia. Kuna ühistranspordi valik ja transpordi vahendite kasutamine seostub majandusega. Teiseks seostub antud artikkel tänapäeva sotsioloogia teooria Briti sotsiaalantropoloogiaga. Bioloogiline funktsionalism mille kohaselt on inimesel mitmesuguseid bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimesi bioloogilisi vajadusi:
2 teadlikkust ja keskkonna probleemid ei määra ega mõjuta transpordi valikut. Ühistranspordi valik sõltub ka erinevatest sotsiaalgruppidest, millist transporti üks või teine grupp eelistab. Näiteks küsitletuist, kellel on alla 18 aastased lapsed eelistavad reisida lennukiga. Antud artikkel seostub loengus käsitletuist teemadest esiteks näiteks sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega, majandussotsioloogia. Kuna ühistranspordi valik ja transpordi vahendite kasutamine seostub majandusega. Teiseks seostub antud artikkel tänapäeva sotsioloogia teooria Briti sotsiaalantropoloogiaga. Bioloogiline funktsionalism – mille kohaselt on inimesel mitmesuguseid bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimesi bioloogilisi vajadusi:
ajalugu; pikad protsessid versus sündmused. ◦ Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. ◦ Eesmärgiks kõikehõlmav, “totaalne ajalugu” (histoire totale). ◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). Lucien Febvre (1878–1956) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Iga ajaloouurimus peab saama alguse õigest ja leidlikust probleemipüstitusest. Tuleb vältida “valesti püstitatud probleeme”, ennekõike anakronisme. Ajalooteaduse areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust.
1876. a. uuris ta ekspeditsiooni korras ka Narva ja 1881. a. Haapsalu ümbruse muldasid, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega Maastikuteaduse eelkäijad 19. sajand Alexander von Humboldt (17691853) maadeavastaja Vassili Vassiljevits Dokutsajev (18461903) Kompleksse uurimise idee üks autor maastikuteadus Tugineb A. von Humboldti ja V.Dokutsajevi vaateil loodus on ühtne ja terviklik Maastik seotud tihedalt ka sotsiaalteadustega. Looduskeskkonnal on oluline osa elustiili ja tavade kujundamisel. Maastikule annavad sisu inimesed, nende sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtepunkt. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga. Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. Eesti teadusliku geograafia, sealhulgas ka maastikuteaduse rajaja. Rajas Tartu Ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused.
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng
Mikrokliima ehk õhkkond Virovere lk. 29 lisa siit juurde teooriat. ORGANISATSIOONILISE KÄITUMISE MÕISTE lk.9-10 Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilist käitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes organisatsioonides. Organisatsiooniline käitumine on seotud sotsiaalteadustega nagu on: antropoloogia- käsitleb inimest bioloogiliselt, uurides tema olemust ja eriomadusi. Psühholoogia- uurib inimese hingeelulisi nähtuseid ja sellest tulenevat käitumist. Sotsioloogia- ühiskonnaõpetus, mis uurib inimese sotsiaalse käitumise seaduspärasusi, inimsuhteid, koostegevuse probleeme. Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste psühholoogilist külge, kuidas mõjuvad inimese tunnetele, mõtlemisele ja
Sotsiloogilise uurimuse aluseks on teooria. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mille eesmärk on selgitada ühiskondlikke protsesse ja nähtusi. Ei ole olemas ühte sotsiloogilist teooriat, vaatepunkti, mis kõike selgitaks. On mitmeid omavahel konkureerivaid käsitlusi, mis ühte ja sama nähtust võivad väga erinevalt selgitada. Kõik need teooriad täienevad ja arenevad ajas. See on ka loomulik, sest ühiskond ise on pidevas muutumises. Sotsioloogia on seotud paljude teiste sotsiaalteadustega (psühholoogia, politoloogia, majandus, meedia ja kommunikatsioon, antropoloogia jne.) Uurimisvaldkonnad on paljuski kattuvad, jagatakse palju ühiseid klassikuid, kuid igal teadusel on siiski oma fookus. Sotsioloogia jaguneb ka sisemiselt valdkonniti, teemade kaupa kultuurisotsioloogia, soosotsioloogia, perekonnasotsioloogia, noorsoosotsioloogia, linnasotsioloogia, majandussotsioloogia jne. Sotsioloogia kui teadusharu juured on 18. sajandi Euroopas. 2
Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja mis funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. Aitab käitumist jälgida, aitab mõista inimesi, aitab ennustada muutusi, aitab jälgida kogu organisatsiooni. Püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Seotd inimest käsitlevate sotsiaalteadustega. 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist. Inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, moodustavad rühmad, mis võivad olla ametlikult moodustatud
1. Indiviid: Kuidas leida töö, mis sobib ja meeldib (kutsumus) ja kuidas saavutada häid tulemusi? Kuidas mõista kaastöötajaid/kliente? Kuidas leida ja hoida motivatsiooni? 2. Grupp: Kuidas töötada meeskonnana efektiivselt? Kuidas lahendada konflikte meeskonnas? 3. Organisatsioon: Kuidas organisatsioon kui tervik on tulemuslikum? Kuidas viia läbi muudatusi? Mis kasu on organisatsioonikultuurist? 2. Milliste sotsiaalteadustega on organisatsioonikäitumine tihedalt seotud? 3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks.
Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. · Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: 1) Antropoloogia 2) Sotsioloogia 3) Psühholoogia 4) Sotsiaalpsühholoogia · Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: - Inimeste käitumine organisatsioonis - Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine - Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust
Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. 1. Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: Antropoloogia Sotsioloogia Psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: Inimeste käitumine organisatsioonis Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis
rahvalikke tekste - kahepalgelisus kas inimene saab olla maine (naudingud) voi taevane (vaimne) - need võivad olla korraga ☼ tuleb vältida ideelisi eksimusi kronoloogia vastu Marc Bloch (1886-1944) ☼ legend - vabatahtlikult läks armeesse ☼ keskaja uurimused: majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu ajalookäsitlus: ☼ raamatud on suunatud kollektiivsete mallide uurimisele, inimeste kooslus, elu kogu täiuses ☼ suur intensiivne koostöö teiste sotsiaalteadustega mentaliteediajaloo: ☼ “mentaalne atmosfäär”- mitmetahuliselt ühiskonnast mõtlemine ☼ “Feodaalühiskond”- totaalse ülevaade kogum - feodaalsete ühiskonna mentaalsete raamide uurimine - traditsioonilised ajaloolased ei saa uurida emotsionaalseid nähtusi ☼ “Imettegevad kuningad”- uuring, mis püüab mõtestada uskumust keskajast ja 18. sajandini; Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate puudutamise teel: skrofuloos - üldine veendumus. kuidas seda seletada
loomisele, on olnud seotud raamatukogu ja infoteadusega. Peale II MS on raamatukogutöö muutunud keerukamaks ja üha enam IKTst sõltuvaks ja see on eelpoolnimetatud ajaloolise trendi kõrvale tõrjunud. Ka uurijate arv on kahanenud märkimisväärselt. Pertti Vakkari väidab, et raamatukogu- ja infoteadusealase analüüsitud kirjanduse põhjal ei nähta infoteadust siiski humanitaarteaduste valdkonda kuuluvana. Sotsiaalteadused Infoteadus on seotud sotsiaalteadustega, kuna ta on keskendunud uuringutele inimestevahelise kommunikatiooni kontekstis. Kuigi paljud uuringud viitavad infoteadusele kui sotsiaalteadusele, ei ole infoteaduse sotsiaalteadustele omased tunnused või seosed sotsiaalteadustega väga selgelt välja toodud. Näikse uskuvat, et see on ilmselge, et infoteadus kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. Warner väidab, et seda tõendab asjaolu, et infoteaduse uurimisvaldkond on sotsiaalne ja mitte looduslik
kasutades inseneritarkvara paketti MathCAD. 5 Mõõtmisteooria alused MÕÕTMISTEOORIA ALUSED 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed 1.1. Mõõtmine Tänapäeval tegeldakse mõõtmisega väga erinevates eluvaldkondades: alates füüsikast ja keemiast ning lõpetades majanduse ja sotsiaalteadustega. Näiteks: vee kulu mõõtmine, tarbitud sooja- või elektrikoguse mõõtmine, pinge mõõtmine vooluvõrgus; aga ka rahvaloendus, kliendi rahulolu mõõtmine. Võib öelda, et mõõtmine on igasuguse kvantitatiivse informatsiooni hankimine eksperimentaalsel teel. Mõõtmiste käigus me võrdleme mõõdetava suuruse väärtust mingi teise, samanimelise, suurusega
"koolkonnast". Põhiseisukohad: 1. Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu vs jutustav ajalugu; pikad protsessid vs sündmused. 2. Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. 3. Eesmärgiks kõikehõlmav, "totaalne ajalugu" (histoire totale). 4. Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). 5. Kollektiivse koostöö väärtustamine, suured ühised uurimisprojektid. LUCIEN FEBVRE (1878-1956) *Tema huvikeskmes oli varauusaja kultuuriajalugu, täpsemalt religioossete ettekujutuste ajalugu. *Oli arvamusel, et ajaloolased peavad püstitama leidlikke probleeme. Ajaloo areng sõltub uute küsimuste juurdekasvust. Ajaloo uurimine on probleemi uurimine.
Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus
annaabi.ee 
