Seetõttu, oskad teha vahet halval ja heal. Öeldakse, et kõik ei saa alati hästi minna, mõnikord peab halvasti ka minema. Kõik ei peagi koguaeg hästi minema, tuleb võtta õppust sellest, mis läks halvasti ning püüdma edaspidi paremini. See loob tasakaalu õnnetuse ja õnnetunde vahel, muidu oleks alati ainult üks ning kas see olekski kõige parem variant? Arvan, et just nii ongi kõige parem, kui tunnetad mõlemat piiri, siis tead kuhu poole püüelda. Milles hindab inimene õnne? Sotsiaalpsühholoog Daniel Gilbert on öelnud, et mingil määral osaleb raha õnnes. Kuid see, kuidas, see oleneb juba inimesest endast. Tihtipeale saab vaeste puhul väikese rahaga osta palju õnne, kuna nad on lihtsalt tänulikumad asjade eest, mida neil varem polnud ning on seega ka õnnelikumad, kuna nüüd on see neil olemas. Rikkana saab suure raha eest osta veidike õnne juurde, kuna kui sul on kõik materiaalne olemas, siis on raske seda täiustada millegi väiksema ja vähem väärtuslikumaga
Psühholoogilised ja majanduslikud lepped Majanduslik leping (töötasu, töötunnid, töötingimused) + psühholoogiline seotus (koostöö ja ootused, lojaalsus, tööturvalisus, õiglane kohtlemine; töötaja ja tööandja vastastikuse kasu printsiip). Organisatsioonikultuur Sotsiaalkultuur loob laiaulatusliku konteksti, milles organisatsioon töötab. Töötajate käitumine (B) on funktsioon isikuomadustest (P) ja ümbritsevast keskkonnast (E). B=f(P;E) „Kurt Lewin“ (sotsiaalpsühholoog) Osa sellest keskkonnast on sotsiaalkultuur, milles inimene elab ja töötab. Organisatsioonikultuur on kogum hoiakutest, uskumustest, väärtustest ja normidest, mida organisatsiooniliikmed jagavad. Organisatsioonikultuuri olulisus: Annab töötajatele organisatsioonilise identiteedi. Stabiilsuse ja järjepidevuse allikas, võimaldades tööturvalisuse tunnetust töötajatele. Teadmised org.kultuurist aitavad uutel töötajatel organisatsioonis toimuvat
lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Analüüsis erinevaid valitsemisvorme. Vabariik on sobivaim. Pooldab tsentralismi. Augustinius Aurelius- keskaegne filosoof. Räägib kahest riigist. On olemas jumala riik ja maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks
assimilatsioon mis, tänastel järeldustel, pole piisav laiahaardeliste teadmiste omandamiseks. Tänane tohutu infotulv takistab inimestel informatsiooni süvenemist6. Üks viis, kuidas inimesed toime tulevad, on luues eel-arusaamisi (pre-understandings) teemadest. Nagu ka stereotüüpide puhul, kui inimene mõne igapäevase teemaga kokku puutub, aktiveerub inimese eel-arusaam ning kõik omadused, mis sinna alla ei kuulu, jäävad tähelepanuta. Seda nimetab saksa sotsiaalpsühholoog Thomas Leithäuser igapäeva teadvuseks (everyday consciousness). Mida on aga oluline siinpuhul märkida, uut informatsiooni sedaviisi ei omandata. Vastupidi, igapäeva teadvus tugevndab inimesel juba olemasolevaid uskumusi.7 Õpibarjääride seas võib seda kutsuda kaitsemehhanismisks (learning defence). Veel üks tuntud vorm kaitsemehhanismist on ambivalentsus (ambivalence), mis puhul inimene korraga tahab ja ei taha õppida
Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929. aastal Rahvusvahelisel Psühholoogia kongressil Yale'i ülikoolis, kus tutvustas välja teooriat kõnega "Keskkonna jõudude mõju". 1933 emigreerus Lewin Ameerikasse. Pärast Ameerikasse minekut hakkas ta huvi tundma grupi mõjust indiviidi käitumisele. Lewin uskus, et grupi identiteet kindlustab indiviidi oma arvamusega. Kui inimene saab informatsiooni, siis sõnumi tähenduse määrab osaliselt grupi kuuluvus. Ameerikas sai Lewinist sotsiaalpsühholoog. Kui Lewin 1933. aastal Ameerikasse läks, õnnestus tal saada vaid ajutine kaheaastane ametikoht Cornelli ülikooli kodumajanduskoolis. Cornellis juhtis ta uurimust ülikooli lastesõimes sotsiaalse surve mõjust laste toitumisharjumustele. 1935 kutsuti Lewin Iowa Ülikooli Lapse Heaolu Uurimise Vaatluskeskusesse (Child Welfare Research Station). Lewini jaoks oli Iowa atmosfäär pingeline, sest ta nimetati ametisse Lapse Heaolu Uurimise Vaatluskeskusesse mitte psühholoogia osakonda
Uute teadusharude tekke põhjuseks võib olla nii info üleküllus, uute uurimisobjektide avastamine, vajadus minna valdkonniti aina spetsiifilisemaks kui ka vastupidi üldistatuks. Üheks sellistest uudsetest teadusharudest on üldistavate teaduste kategooriasse kuuluv küberneetika. Kuna küberneetika on siiski veel noor ning arenev teadus, siis sellele kindlat definitsiooni ei ole, kuid esineb erinevaid variatsioone sellest. Norbert Wiener, matemaatik, insener ning sotsiaalpsühholoog, on määratlenud ,,küberneetikat'' kui teadust, mis uurib juhtimist ja seoseid mehhanismides ning ühiskonnas. Küberneetika on tulnud kreekakeelsest sõnast, mis tähendas laevajuhtimiskunsti. Enne Wienerit oli küberneetika prantsuse füüsiku ja matemaatiku Andre-Marie Ampere poolt määratletud kui valitsus- või riigiteadus. Filosoof Warren McCulloch'i jaoks oli küberneetika eksperimentaalne epistemioloogia seotud
.. · Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidan kiiremini üksinda või grupis? · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. · II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. · SP kuldaeg: 1930 - 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool
jne jne kohta. Hoolimata lehekülje päises asuvast selgitusest, et alljärgnev on kasutatav raamatukoguna materjali leidmiseks teaduslikuks uurimistööks, jätab lehekülje sisu väga kallutatud üldmulje, mis omakorda lubab väita, et on inimesi, kes juute tõsimeeli eriti erilisteks peavad. Selles valguses väärib tähelepanu veel üks lugu, mis räägib meile tuntud juudi päritolu teadlase enese oletusest eri rahvuste erinevate loomuomaduste kohta 4. Teadlaseks oli sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram, kes sai kuulsaks oma eksperimendiga inimese võimule alluvuse uurimise kohta. Milgrami huvitas natsiSaksamaa teema. Nimelt kaldus ta uskuma ajaloolase William L. Shirer´i hüpoteesi saksa rahvuse erilisusest, mille kohaselt II Maailmasõja aegne genotsiid sai võimalikuks tänu saksa rahvuse esindajate spetsiifilisele kalduvusele täita võimude korraldusi ilma järelemõtlemata, tänu nende loomupärasele alluvusele autoriteetidele. Ta alustas 1960. aastal
aineteks, millega saab mõjutada stereotüüpide kujunemist a. tsiviliseerumisprotsessi uurija Tagasiside b. armastuse teooria looja Õige vastus on: armastuse ,,kandjateks" inimese ajus. Küsimus 8 c. atributsiooniteooria arendaja Küsimuse tekst d. esimene sotsiaalpsühholoog Erich Fromm peab kõige olulisemaks armastuse liigiks ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: tsiviliseerumisprotsessi uurija. a. ligimesearmastust Küsimus 3 b. emaarmastust Küsimuse tekst Kognitiivne dissonants tähendab ... c. kodumaa-armastust; Vali üks: d
Eksperimendis avastati, et isekui kui emakalkuni poole tõmmati nööriga tuhkrutopis, sa see kohese raevu ja rünnaku osaliseks. Kuid kui sellesama täistopitud tuhkrun sees oli väike magnetofon, millest kostis kalkunipoja siutsumist, siis emakalkun mitte ainult ei leppinud läheneva tuhkruga, vaid võttis ta enda tiiva alla. Kui magnetofon välja lülitati, siis kutsus tuhkrutopis esile tigeda rünnaku. Sarnast automaatsuse vormi inimestel näitasid oma eksperimendiga selgesti sotsiaalpsühholoog Ellen Langer ja tema kolleegid. Tuntud printsiip ütleb inimeste käitmuse kohta, et paludes kelleltki teenet, saavutame rohkem edu siis, kui pakume välja ka põhjenduse. Uurijad tegid lihtsa eksperimendi, nimelt paluti raamatukogu kopeerimismasina järjekorras ootavatelt inimestelt teenet " kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on kiire?". Selle palvega nõustusid 93 % järjekorras 4 seisvatest inimestest
konktreetseks motiiviks kujunemiseks peab sellest saamsa kavastus. Unistus Unistuste osa motivatsioonis on vastuoluline, ühest küljest on unelemine tahtejõuetu ja teovõimetu inimese põgenemine kalgist tõelisust soovkujutluste riiki. Teiselt poolt võivad unistustest lahtuvad kujutlused ja kavatsused virgutada loomevõimet ning anda järgitud eesmärkide realiseerimisele töiendava tõukejõu. Mainekas sotsiaalpsühholoog T.Shibutani leidis, et unistused võimaldavad vabaneda koormavast pingest, täites ajutise kompensatsiooni saamise üöesannet olukorras, kus tegelikkus soovitav on saavatamutu. Sellega võivad unistused toita nõrka lootust, leevendada laväärsustunnet ja vähendada näiteks häbi- või solvumistunnet. Iha,soov ja tahtmine(strastj,zelanie,volja) Ihas peegeldub kirglik püüd saada midagi meelepärast.,nauditavat. Rahukdamata ihad hoiavad inimese oma soovide ja kapriiside lõas
II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. nt Lewin ja ta kolleeg jälgisid ettekandjaid, kes mäletasid, mis klientidel maksmata oli, kuid unustasid kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum.
vahetusõpilaste väärtustele. Käesoleval juhul on kõik vaadeldavad õpilased elanud ja õppinud aasta välismaal koostöös rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooniga YFU Eesti. Shalom Schwartz leiab, et väärtused on ihaldusväärsed situatsiooniülesed eesmärgid, mis on iga indiviidi jaoks erineva suhtelise tähtsusega elu juhtivad põhimõtted. Mõned aastad varem pakkus oma definitsiooni välja Hollandi sotsiaalpsühholoog Geert Hofstede, kes leidis, et väärtus on tendents eelistada ühesuguseid olukordi/seisundeid teistsugustele olukordadele/seisunditele. Kui Schwartz kirjeldab väärtusi kui eesmärke, mille poole püüeldakse, siis Hofstede peab oluliseks seda, mis eesmärgile eelneb ehk erinevate võimaluste vahel valimist kui pidevat protsessi. Väärtuste definitsiooni paremaks lahtimõtestamiseks sõnastas Schwartz kuus omadust, mida saab väärtustele omistada:
Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ...
9. Kontrollitav muutaja: Naeratus ei ole kontrollitav muutuja, sest muidu sõltumatut muutujat ei ole; Kas on eksperiment? Kuidas parem? EI ole hea katse, sest on üks muutuja, mille on üks tase. Kontrollitingimus, -gruppe peaks olema rohkem, et oleks midagi millegagi võrrelda (kas-eksperimendid). Puudub kontrolltase. Endine enesehinnang; on neg. puhul ükskõikne või vaenulik (kui väga vaenulik, siis rohkem ei taha midagi öelda eetiline koht). (4) Sotsiaalpsühholoog tahab uurida, kummal, kas meestel või naistel on ebamugavustunne väiksem juhul, kui uuritav KI on üks kuuest inimesest liftikabiinis. · Sõltumatu muutuja: Sugu (2 taset mehed, naised; seega peab olema nii mehi kui naisi) · Sõltuv muutuja: Ebamugavustunne (mõõtmine nahatakistus suureneb, kui on ebamugavustunne; mikrovoltides sisekatse; näoilmete järgi (filmimine); inimese enda hinnang küsida pärast sõitu
tavad, õiglustunne … Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett – kas jalgrattur sõidan kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 - 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) • K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. • Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel – mõttekeskus USA-sse. • Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum. • Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide
olukorrast; suhtlusteooriad: oleneb rühma ja juhi suhetest) -Konsensus: isiksuseomadused ja käitumismudelid koos. Juhtimine isiku omadus & teatud positsioon rühmas. =>Sotsioloogias oluline: kui juht on eemal, tuleb teine juht tema asemele. - Rühma kontekst ja juht: Juht suhtleb kõikide liikmetega, teised mitte. Eriti suurtes rühmades. Mida kõrgem positsioon, seda laiem on juhi suhtlemisala (kuigi mitte tingimata suhtlemise sagedus). Jacob Moreno (1889-1974), sotsiaalpsühholoog, psühhodraama looja * Sotsiogrammid positsiooni näitajatena: # Mida kõrgem positsioon, seda sagedamini algatab isik suhtlemist. # Mida kõrgem positsioon, seda suurem nende liikmete arv, kes tahavad temaga suhelda. # Mida kõrgem positsioon, seda sagedamini ta suhtelb väljaspool gruppi, grupi nimel. - Juhi ülesanded sõltuvad rühma ülesannetest. Instrumentaalsed (eesmärkide saavutamise
· Inimene on täielikult sotsiaalne olend ning tema käitumisele ei ole looduslikul määravat tähtsust Sotsiaalne inimene on bioloogilisest välja kasvanud, bioloogiline alge säilib; ühiskonnaliikmete käitumine ei ole loomade elu mugandus, see on kvalitatiivselt erinev sotsiaalne oma olemuselt (Allik, 1996) 43 6.2.Sotsialiseerumine · Esimesena võttis selle mõiste kasutusele prantsuse sotsioloog ja sotsiaalpsühholoog Gabriel de Tarde (1843 1904), "Imitatsiooni seadused" 1890 · Sotsialiseerumisega on tegelenud psühholoogia, pedagoogika, sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, aga ka politoloogia, majandusteadus, õigusteadus, kriminoloogia, antropoloogia ja humanökoloogia (uurib inimpopulatsioone ohustavate keskkonnategurite ja protsessidega seotud probleeme) · Majandusteaduses on tegu omandi ühiskonnastamisega, sotsioloogias ja psühholoogias isiksuse kujundamisega
skeemidest sisuliselt välja jäänud. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 46 11. ÕPPIMINE II. ÕPPIMISE KÕRGEMAD VORMID 1. Sotsiaalne õppimine Laiemalt on tuntud seletav- tõlgendava õppimisviisi (vaata allpool) sotsiaalne aspekt, nn. vaatlusõppimine ehk mudelõpe (ka mallõpe), mida on laialdaselt populariseerinud sotsiaalpsühholoog Albert Bandura. Inimühiskonnas toimub väga suur osa õppimisest iseenesest, ilma sunnita, teisi jäljendades ehk imiteerides. Täpseimaks nimeks sellele õppimisviisile peetakse terminit sotsiaalne õpe, kuna õppimine toimub sotsiaalsetes suhetes õpilase ja modelli vahel. Samas on saanud selgeks, et ainult modelli jäljendamise oskus pole veel õppimise täisväärtuslik tulemus. Sotsiaalne õppimine on tunnetuslike, käitumuslike ja keskkonna elementide vastastikuse toime tulemus
annaabi.ee 
