Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vetikad, protistid, evolutsioon, rohevetikad, rohevetikaid, evulutsioon, anded, leheküljed, tehnoloogia, algloomad, pruunvetikad, rohevetiktaimed, maismaataimed, nendest, inimühiskonna, arengud, telefonid, rutem, meelt, evolutsioonis, segunemine, reisida, asudes, teisse, rahvad, rahvused, harjunud, vähenenud, sotsiaalsus, skype, emotsioonid, forteMIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD............................................................................................................6 5. VETIKAD....................................................................................................................7 6. KASUTATUD MATERJAL........................................................................................8 2 1
ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4. Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas.
Protistid Protistid üks neljast eukarüootide riigist, mille hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismiderühmad. Protistid on eukarüoodid, kes pole taimed, seened ega loomad. (algloomad, vetikad) Protistid on enamasti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed organismid. Kuuluvad nii autotroofsed (vetikad) kui ka heterotroofsed (algloomad). Ökoloogiliselt kõige olulisemateks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid, kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi. Munaseened Munaseeni võib leida nii maismaal kui vees. Teatud elustaadiumis moodustavad
Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium
6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Vetikad Rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad Läänemere taimestik Läänemeri Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus Vetikad · Kuuluvad protistide riiki · Puuduvad lehed,varred ja juured · Hõljuvad vees,kasvavad veegogu põhjas või kinnituvad kaljudele,kividele,veeloomadele · Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa
Hulkraksed vetikad 2010 Tallinn Millised on vetikad? Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Click
Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu
omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks hüdrogenosoomideks, mitosoomideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast
ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur
.................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed......................................................
orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embrüofüütidega (Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest
(bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad) Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid)
Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsama struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Mändvetiktaimed – Rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütides sugulased. Umbes 300 liiki teatakse. Suurem osa elab magevees, mõed riimvees. Ei sisalda embrüofüüte, on see parafüleetiline rühm. Ikkesvetiktaimed – Klass rohevetikaid. Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees.
Nagu maismaataimedki, sisaldavad rohevetiktaimed klorofülli ja A ja B ning varuainena on tavaliselt plastiidides olev tärklis. Rohevetiktaimed on seotud mändvetikate ja embrüofüütidega, moodustades üheskoos taimeriigi. Rohevetikate hõimkonda kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakseid liike. Enamik neist on mageveelised, kuid esineb ka suur hulk mereveeliike. Vähesed liigi suudavad elada ka näiteks puutüvedel, olles aerofüütsed rohevetikad. Pruunvetiktaimed (Phaeophyta) on vetikahõimkond kuhu kuulub ligikaudu 1500 liiki. Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit. Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt. Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt
kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Vaala pilt Rohevetikas Norramere võrdlus · Norra meri on suurem kui Lääne meri · Norra mere soolsus on suurem Lääne mere omast Mere tähtsus · Mere ääres on nafta puuraudud · Meretee kust saab sõita laevaga Keskkonna probleemid · Naftareostused · Inimeste poolt tekitatud kahju Inimeste tegevused · Nafta puuraukude kasutamine · Laevasõidud
kaelusflagellaadid 68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [kolooniad ja esineb teatud rakkude diferentseerumine] 69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson 72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes 73 Mitokondri eellane oli endosümbiontne vetikas [endosümbiootiline alfa-rühma purpurbakter] 74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega ?? 75 Protistid moodustavad (2) parafüleetilise eukarüootse rühma (3) polüfüleetilise rühma mille osad liigid kuuluvad fülogeneetiliselt tameriiki (vetikad), osad loomariiki (algloomad) 76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid 77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed 79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides
Sissejuhatus Vetikad on üle 30000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7000 liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toitub vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toidukas kalaldele. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas
spirill, F-vibrioon. Arhed ehk ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Arhedel puudub tuumamembraan ning nad jaotatakse kolme rühma: metanogeenid, halofiilid ja termofiilid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks. Protistid on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Neid saab jaotada: toitumistüübi järgi- autotroofsed ja heterotroofsed; liikumistüübi järgi- viburloomad, ripsloomad, amööbid ja eosloomad. Protiste, millel puuduvad mitokondrid, jagatakse mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks. Enamik neist elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C. Paljud protistid on parasiitse eluviisiga ning võivad muudel elusorganismidel mh. ka inimesel põhjustada mitmeid haigusi.
annaabi.ee 
