Johannes Vares-Barbarus 2017 Elulugu Sündis 12.01.1890 Viljandimaal Õppis Kiievis arstiteadust I maailmasõja ajal oli vene sõjaväes Osales Eesti vabadussõjas Peale vabadussõda alustas luuletuste kirjutamisega Luule oli sotsiaalkriitiline, kuid jäi siiski pigem elitaarseks Esimene luulekogu „Fata-Morgana“ 1940. aastal sai peaministriks Peale Eesti okupeerimist muutusid luuletused Nõukogude liitu ülistavaks Suri 29.11.1946 Tallinnas Kirjaniku foto Ürgelemendid Algusen polnud sõna — oli joon. Polnd harmoonilist kõla — oli toon. Maakera vettinud risu peksis torm, polnud väärtuslist sisu — oli vorm. Oli mõõdetav keha,
· 1982.aastast tegutseb Soomes soomlaste asutatud Tuglase Selts. Pärast Stalini surma 1952.a taastati Tuglase õigused ja ta muutus jälle austatud kirjanikuks. Anti välja tema kogutud teosed. Tänapäeval on Tuglas muutunud klassikuks, keda kõik teavad, aga vähesed loevad. LOOMING: Realistlikud teosed 1901.a ilmus jutustus "Siil" ja "Lastelehes". Romaanist "Õnne kaalud" ilmus ainult üks peatükk. 1903.a ilmus "Hunt", groteskne novell külaelust. 1905.a trükiti novell "Hingemaa", sotsiaalkriitiline teos vaese mehe elust, kes tahab maad, kuid lootust on saada vaid oma hauaplats. 1908. a ilmub romantiline poeem "Meri", mis väljendab 1905.a revolutsiooni meeleolusid ja on kirjutanud Toompea vanglas. 1913.a ilmub novellikogi "Liivakell" Uusromantilised teosed Tuglase kiire areng algas 1905.a, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline laad. 1908.a ilmus novellikogu "Kahekesi",
Võiks ju arvata, et tegu on lihtsalt Josef K. paranoilise unenäo või fantaasiaga, kuid see labastaks romaani tõlgenduse viimase piirini. Palju huvita- vam on vaadelda teost kui instrumenti inimese ja tema ümbruse, või inimese ja ühiskonna suhete uurimiseks. Sellisel juhul näitab «Protsess» ümbruse täieliku meelevalda üksikinimese üle, seda, et ümbrus võib igaühe meist panna endast arvama mida iganes. Sellisena avaldub esmapilgul teose sotsiaalkriitiline, analüütiline pool. Kafka on siiski suutnud vältida üheseltmõistetavat ühiskonna (ja «Protsessi» puhul spetsiifilisemalt bürokraatia) kriitikat. Selle asemel on meie ees ambivalentne tekst, mis toimib niihästi kujut- luse kui reaalsuse tasandil, hullumeelse absurdikomöödiana kui ka kõige süngema hinnanguna inimese eksistentsile ühiskonnas. «Kohus», mille piiramisrõngasse K. satub, kujutab endast lõputute ruumide, käikude ja kohtu-uurijate ja kohtu käsilastena ilmuvate
Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära võtmine, soovis väikest lava ja saali. Shaw:1856- 1950; Iiri-inglise. Põhiteosed- ,,Inimene ja üliinimene", ,,Südame murdmistemaja", ,,Püha Johanna", ,,Pymalion". Stiil- paradoksaalne, mõtteterav, sotsiaalkriitiline, filosoofiline, ideedraama, satiiriline. Teemad-varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus; ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus, isiksus, sõja (vastane), maailmaparandamine (armastus on täiendav teema). Pygmalion- põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi
,,Kunst kunsti pärast" kirjanik ei pea kirjutama ühiskonnale kasulikuna, vaid enese naudingu eesmärgil. Moskvas tekkis sarnane keelering, mille mõju ulatus Sveitsini. Nimetuse osa ,,formalism" tähendaks justkui, et tegeldakse vormi ja tühja kestaga, mitte sisuga sotsiaalrealism VS läänelik modernism. Võõrandunud kirjandus ja kasutuste meelisklemine seostub lääne formalistidega Joyce, Woolf ja Proust. Inglismaal ei olnud formalismi ajal kadunud ka sotsiaalkriitiline realism, mida esindas Galsworthy (pikk perekonnaromaan ,,Forsyte'ide saaga"). Välja kujunenud oli ka detektiivikirjandus, nimekaim Arthur Conan Doyle oma romaaniga ,,Sherlock Holmes", aga kirjutas ka ulmet. Wells kirjutas eelkõige ulmekirjandust (,,Nähtamatu" mees leiutab mooduse, kuidas saada nähtamatuks, aga pärast ei saa enam nähtavaks tagasi, nii et lõpuks korraldatakse talle ajujaht). Joseph Conradi teostes on tegelane noorena midagi rumalat teinud, mis
inimesed, ei ole kirjanik panust teinud mitte psühholoogilisele esitusele, vaid nende tegutsemismotiivide usutava mõtestuse ja tagamaa loomisele. Sarnaselt oma luulele tunneb ta aina muret hallilt, loiult ja alalhoidlikult elatud elu pärast ning hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Traat jaatab oma kangelaste konflikte iseendaga, kriitilise meele ilminguid, lahtirebimiskatseid tardumusest, olgu need siis ka naiivsed või romantiliselt ähmased. Teise proosaraamatuna valmis 1966.a. sotsiaalkriitiline “Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”. Oma tohutult kriitilise ja sarkastilise sisu pärast keelati algul selle avaldamine, mis õnnestus alles mitu aastat hiljem “Eesti Raamatus” (1973). Kirjaniku enese tunnistust mööda oli ta kavatsuseks luua sotsiaalne maastikupilt ühest sovhoosist 50-ndate aastate algupoolel. Välja kukkus romaan, mis on ühe oma tahuga kibekriitiline tagasivaade põllumajanduse kiratsemise aastatele, kus
väljaannetes sealhulgas kultuslikus nõukogude aegses ajakirjas „Pikker”.Feliks Randeli varane looming keskendus eelkõige graafikale. 1920-ndatel aastatel teatakse teda kubistlike figuuride maalijana. Kubistlik joon ja rütmistatud kompositsioonid saadavad tema loomingut ka hiljem ning on ilmekatena esindatud 50.- 60.-ndate aastate loominguski. Randeli figuuridele on omane selge karakteersus ning karikatuurile sotsiaalkriitiline alatoon. Randeli õpingud kulgesid Venemaal Penza kunstikoolis (1916-1918) ja Pallases Tartus (1919-1921). Kahekümnendatel aastatel töötas ta joonistusõpetajana Väike-Maarja ja Võru gümnaasiumis ning just see periood oli Randelile kui maalikunstnikule kõige õnnelikum. Kubistina saavutas ta kohe oma loomingu kõrgtaseme - "Pühapäev" ja "Kontsert", mõlemad 1924 – kusjuures tookord valminud maalides pole kübetki provintslikkust. Paraku liikus kunstnik
Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal. Isamaaluule: hümnilik, eleegiline, isamaa ülistuslaulud, luuletaja ja isemaa ühtekuuluvus. Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti"
aastast alates) ajaloolised jutustused ukse taha jättis. 20. sajandi alguses saab kõigele vaatamata ilmavalgust Eduard Vilde ajalooline triloogia, mis algselt hakkab ilmuma tükkhaaval ajalehe veergudel. Oli ju Vilde ajakirjanikuna tegev(1) ning selline käik oli täiesti loomulik lähenemine asjale. Vilde arvates oli ajalooga tegelemine paratamatu, sest tsaristlikust tsensuurist olenevalt olevikku paljastada ei saanud, seega tuli paljastada olevikku mineviku kaudu. Vilde oli loomult sotsiaalkriitiline kirjanik ning tema triloogiat võibki nimetada sotsiaalkriitiliseks kirjanduseks. Kindlasti ei saa Vildet kõrvutada Saali, Järve ega Bornhöhega, kelle ajaloolised teosed olid pigem ajaloolis-romantilised seiklusjutud. Vilde aga ei rõhunud romantikale ega seikluslikkusele. Vilde ajalooline triloogia oli tollases hetkes eesti kirjanduse senise arengu väljapaistvamaid saavutusi, ja seda nii kunstilise kandvuse, ainekäsituse kui ka karakterikujutuse poolest
kirjanduse traditsiooni ja suhestuvad sellesse teadlikult. Vormimängud, eksperimendid keelega – väga selgelt teadvustatud otsingud, lähtuvad arusaamast mis juba Eesti kirjanduses tehtus on. Intellektuaalse suunitlusega a filosoofilise rõhuasetusega kirjandus. Selle vastandub *NAK. Peamiselt Tallinna pedagoogika, Eesti filoloofia tudengid. Formuleerus 90ndate lõpul. Sellesse kuuluvad Contra, Jann Rahman, Olav Eruitlane?, Ivar Sild, Aapo Ilves jne. Nendel sotsiaalkriitiline rõhuasetus, argised teemad. Aktuaalseid teemaseid käsitlemisetoon on mänguline, vaimukas. Käsitlesid luulet kui meelelahutust, luule tuleks viia tagasi tavalise inimese juurde (tuleb kirj lihtsas vormis tuntud teemadel). *Jürgen Rooste loomingus võib näha kahte külge: klassikaline poeedi kuju, lüüriline armastaja vs karm ük kriitik. Kirjutab armastuse erinevatest faasidest ja toonitab headuse, aususe, kultuursuse tähtsust ja kritiseerib narkootikume jne. Kirjeldab end kui
Venemaalt lahkumisest saati oli see põhiteema. Bunini hea sõber oli Maupassant. Armastus olevat kui nakkushaigus, millest ei ole pääsu, kuid enamasti on armastus hukule määratud. Tihti oli meeleline armastus. Erootiline toon ei ole labane. Enamiku novellide tegevus toimus Venemaal. ,,Hämarad alleed" - novell. Aadlik ja teenijatüdruk, kes kohtuvad pärast 30 aastat. Mees on abiellunud, kuid naine pettis teda, ühine poeg on pettumus. Mis oleks siis, kui... . Teos ,,Küla". Sotsiaalkriitiline teos, mis on väga realistlikult kirjutatud. Lugu traagilistest sündmustest ühes külas. Pilet 7: Henrik Visnapuu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Henrik Visnapuu elas aastatel 1890 1951. Ta sündis Helme kihelkonnas, mis asub Tartumaa ja Viljandimaa piiril. Vana kalendri järgi oli sünnikuupäev 21. detsember, mis on musta tooma päev. Tema looming oli mõjutatud sünniajast. Visnapuu vanemad olid suhteliselt vaesed, rännati Lõuna-
läbitunnetatud zanr. Oskab kirjutada. Psühholoogilise realismi autor. Novellid: ,,Välkvalgus" (1932), ,,Urmas ja Merike" (1935-1936). Pikast proosast tähelepanuväärseim ,,Sündmusteta suvi" (1937). Enn Kippel tuntuim jutustus ,,Meelis" (1940). Ajalooproosa musternäide läbi Nõukogude aja. Kippelil oli ka pikemaid ja kaalukamaid t ekste. Romaan põhjasõjast ,,Kui Raudpea tuli" (1937). Mait Metsanurk (Eduard Hubel) Üks kesksemaid kirjanikke. 1920ndate alguses sotsiaalkriitiline ja ekspressionismi mõjusid proosas. 1930ndatel ekspressionistlik pool taandub, kriitiline vaatlus jääb, on ka väga iseloomulik terav, sotsiaalne sekkumine väheneb, poliitilised olud seda ei soosinud, asemele tulevad muud teemad, Metsanurga puhul ajalooline proosa. 1930ndatel tuntuim on ,,Ümera jõel" (1934) romantiline komponent on olemas, ajaloolises-filosoofilises suunas. Teine tuntud romaan on ,,Tuli tuha all" (1939). 11
Soomets on varases loomingus isiklik mälusügavus ja tunnetuste maailm. Viidingu puhul paistab rohkem silma sotsiaalne seisukoha võtt. Mõlemal on mõlemad pooled olemas. Uuemal muutused, mis neid rõhuasetusi hägusemaks muudavad. Soometsa muutumine sel kümnendil on tulnud teemakohast asja: keelemängu, kõladega mängu. Autoreid, kelle põhitaotluseks on peegeldada ümbritsevat maailma. Selle peegeldusega koos käib sotsiaalkriitiline vaatepunkt. Selle sajandi alguses, fs'i luulekogu (2004) tollal algatas laine. Jürgen Rooste ja fs on kaks juhtautorit, kellel on sotsiaalne vaatenurk. Kujundasid 00ndatel välja kaks paralleelselt sotsiaalse kallakuga luulelaadi. Seejärel tuli naisautorite laine (Andra Teede ja teised nooremad). Selle laine käigus miskit muutub. Võib ette arvata, et feministlik vaatepunkt, mis Viidingu, Kaldma ja Soometsa puhul paistab ka nende puhul silmas.
Pikk värsirida hakkab loitsivust toetama ja see hakkab toimima ka semantilisel tasandil. Luuletuse näide: "Yhel kaunil päeval" + tugevalt metafoorne ja sümboolne, selle juures võiks asja kirjeldada nii, et metaf kasutus on selline, et tähendus hakkavad ujuma v hämarduma v kokku sulama. + religioossus - palveline, ilmutuslik luule + kriitilisus tal on isegi teravat ja sapist epigrammilist loomingut + mõtlev luule võib nimetada filosoofiliseks luuleks sotsiaalkriitiline ja ilmutuslik tontide eest taganemine sellel on poliitiline alatoon varjatud ja poliitlised kihid temas ikkagi aeg-ajalt temas ilmuvad + võiks rõhutada seda, et luulest suur osa on nn pürgimusluule religioosses võtmes tähendab see seda, et see on pürg jumaliku teispoolsuseni + kultuuriallusioonid see võib viia selleni, et on tegemist luulega kultuuris. sagedasem on see variant, et ta kuidagi alltekste kult vihjete abil moodustab + tung romantilisele lihtsusele
Indrek enda kolimistega. Armastuslood on ikka haiged, ja ei ole küsimus mitte ainult tuberkuloosis, IV tuleb mõelda, et kas naisedo n lihtsalt imelikud või on tegemist nö sotsiaalse haigusega. Tammsaare iseloomustab keele kaudu tegelasi, tegelased räägivad murdekeelt, köstrid ja kooliõpetajad räägivad vähem, eriti ilmekalt tuleb välja I osas. Murdekeelt räägib rohkem Pearu. Sotsiaalne temaatika, peremehe probleemid. IV armastusloo taustal on tugev sotsiaalkriitiline taust sees seoses uusrikkusega. Rõhutada tuleb monumntaalsust (suurt teksti), mis on sünteesitud tervikuks, mille iga osa on siis omakorda tervik. Panoraamse ajaoo kirjutuse taotlus-> läinud sajandi kolmandas veerandis tulevad Krõõt ja.. vms. Lutsu kooli tüübi kõrval Mauruse kooli tüüp. Tõe ja õigusega on seotud prototüüpide probleemid. Tõe ja õiguse kohta ei ole tekkinud filmilist tõlgendust, kuid palju on teatritükkide näol. 5
muretule karjasepõlvele; armastusluule; (sotsiaal)kriitiline luule – ühiskondlik probleem (nt maarahva ja sakslase suhe); religioosne luule; filosoofiline luule – räägitakse abstraktsetest asjadest: õnn, moraal, elu mõte, eluraskused. Tihtipeale teemad põimuvad omavahel, st puhtakujulisi luuletüüpe oli vähe. Ärkamisajal kujunevad eesti luules välja temaatilised kategooriad ja luuležanrid, millest hiljem lähtutakse: armastusluule, loodusluule ja sotsiaalkriitiline luule. Teemad puudutavad Eesti tegelikkuse eri külgi. Eesti patriootliku isamaaluule erijooned 22 Isamaakontseptsiooni ja rahvustunnetuse konstrueerimisel on territooriumi ja maa-ala kirjeldus ja rõhutused. Tekstides püütakse Eestimaad piiritleda geograafiliselt, kus konkreetne rahvus elab. Selle kaudu võrdsustatakse maa-ala ning rahvus. Sellest tuleneb küsimus piiri(de)st. luules
Looduse ülistamisel on päikese motiiv oluline, kuna Visnapuu vaatleb päikest kui eluandjat. ,,Adastra" tähtede poole. Sisaldab filosoofilist mõtteluulet ,,Periheel. Ingi raamat" (punkt planeedi orbiidil, mis on päikesel kõige lähemal). Pagulasperioodi olulisim kogu, pühendatud Ingile. Sisaldab mälestus- ja leinaluulet. On tunda kui sügav oli Visnapuu armastus oma naise vastu. Tähtsaks kujuneb ka üksinduse märksõna. ,,Mare Balticum " isamaa- ja sotsiaalkriitiline luule. Palju valulikku pihtimust. Lisaks loomingule luules on ta kirjutanud ka näidendeid, kuid nende tase ei küündi luulekvaliteedini. Põhiliselt Kirjutas rahvalikke komöödiaid, tuntuim ,,Meie küla poisid". ka on ta kirjutanud mõningaid lastenäidendeid. Lisaks on temalt ilmunud ka rida poeeme, mille kvaliteet samuti ei küündi luuleni. Neisse on tihti sisse kirjutatud Piibli teemad. Visnapuu luule on kaheti mõistetav. Mõned luuletused on väga sünged, teised jälle väga
Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia".Samuti on tal oluline roll Juhan Liivi, Kristjan Jaak Peterson ja Jaan Oksa tööde säilitamisel. lukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: · 1901--1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Oli nobe kirjutaja, polnud väga valiv. Debüüt 1901 jutustus ,,Siil" -lastele (õppis siis Hugo Treffneris). 1903 novell ,,Hunt" allegooria- mõistu ütlemine. 1905 ,,Hingemaa" sotsiaalkriitiline Talumees tahab maad, aga lõpus taipab, et ei saa seda, ainus maa, mida ta saab on oma hauaplats. 1908 proosa(poeem) ,,Meri", kirjutas kui oli vangis ja teose märksõnaks on igatsus vabaduse järel. Samal aastal ka novellis ,,Suveöö armastus" ja ,,Toome helbed" palju kirjeldusi, Anton Hansen Tammsaare on neid kõrgelt hinnanud. 1913 kaks novellikogu ,,Liivakell" ja ,,Õhtu taevas" · 1914--1925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism.
annaabi.ee 
