Ainult oksad olid teistel nagu harvemaks muutunud. Kuid võimalik, et asi polnud männiokstes, vaid Andrese enda silmis, mis aasta- aastalt töntsimaks läksid. Vargamäe soosillal tuli Andresel meelde, mis nad Krõõdaga temast rääkinud. Ja otse uskumata valusalt pidi Andres tunnustama, et soosillaga oli sündinud Krõõda, mitte Andrese sõnade järele. See oli seda valusam, et Krõõt ise oli nii varakult läinud, aga oma sõnad jättis ta Vargamäe soosilla üle valitsema kuni tänapäevani." Inimesed Vargamäel tulid ja läksid, aga Vargamäe jäi. Tema mäletas oma inimesi, rääkis nendest läbi inimsuude, soosilla ja Vargamäe haraliste mändide. Ja vaevalt lõpevad "Tõe ja õiguse" I osaga mälestused ja varjud Vargamäel, nagu ei lõppenud ka kivid Andrese põllul.
Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege. Krõõt kraavimudasse ja jõkke orke, aga Matu saab sellest teada ja topib neid saab esimese lapse. ka Pearu teerajale. Pearu muudab soosilla läbimatuks. Matu keerab X Sulane Juss jääb talusse, kuid tüdruk Mai lahkub. Pearu ei taha Pearule viimase käki, nii et Pearu hobune soosillal sisse vajub. Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja
XXXI Indrek küsib Maretilt, kas tema on Vargamäe hädade põhjuseks ning see vastab jaatavalt. Maret saab teada, et Indrek poleks Tiinat soovitanud. Indrek ütleb seda ka Tiinale, kes tuli temalt nõu küsima. Tiina otsustas Vargamäelt lahkuda andmata Oskarile selget vastust. XXXII Tiina ja Oskar vestlevad, aga Tiina jääb endale kindlaks, et tal on üksi mõtlemisaega vaja, aga plaani tagasi tulla tal pole. Perenaine läheb Tiinat saatma, sest ta ei julge üksi üle soosilla minna. Tiina räägib lõpuks perenaisele oma jalgadest, mis Indrek talle tegi ja seda et Indrek pidi teda ootama. Perenaine tirib Tiina tagasi Vargamäele. Tiina räägib Indrekule kogu loo ära ning temalgi tuleb meelde. Indrek oli lubanud Tiinat ootama jääda, kuni see suuremaks saab. Indrek lubab Tiinal tema juurde sauna jääda. XXXIII Indrek otsustas kraavi lõpuni kaevata ja seejärel Tiinaga linna minna. Oskar soovib, et Tiina linna läheks. Indrek ja Tiina saadetakse ära linna
ometi ära lepiks, tegelikult oli vist Pearu oma hingeõnnistuse pärast mures. Kuid Andres ei läinud, kanguse pärast ei läinud, tundes ehk isegi ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on
tegelikult oli vist Pearu oma hingeõnnistuse pärast mures. Kuid Andres ei läinud, kanguse pärast ei läinud, tundes ehk isegi ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja
Indrek tassib ta süles koju ja näeb nägemust jalutust tüdrukust. 31. (339) Indrekut huvitab, kas tema on hädade põhjuseks Vargamäel ja Maret arvab et on tõesti. Maret sai teada, et Indrek poleks soovitanud Tiinat ja Indrek ütleb seda ka Tiinale. Tiina tahtis Vargamäelt lahkuda. 32. (349) Tiina ja Oskar jutustavad, Tiina jäi endale kindlaks, et tahab üksi mõtlemisaega aga tagasi tulla ta ei soovi. Maret läks Tiinat saatma, sest Tiina ei julge endiselt üksi üle Soosilla minna. Tiina rääkis Maretile oma vigastest jalgadest ja selle seosest Indrekuga ja et Indrek pidi teda ootama. Maret veab Tiina tagasi Vargamäele. Tiina rääkis ka Indrekule kogu loo ja Indrekul tuleb kõik meelde. Peale seda lubab Indrek Tiinat enda juurde sauna. 33. (361) Indrek otsustas, et kaevab kraavi lõpuni ja siis läheb koos Tiinaga linna. Oskar on selle poolt, et Tiina linna läheks. Lõpuks saadetakse nad linna ära. Indrek paneb esimest korda käe ümber Tiina
Temalt küsides saab ta vastuseks, et Mari laste pärast ei saa ja et küll ta tuleb. Juss muutub ka armukadedaks ja jõulude ajal, kui peremees palub Maril kirikusse kaasa tulla ja Mari teeb seda Jussi tahtimisele vastupidiselt, kaotab Juss igasuguse lootuse. Juss piilub metsaveerelt, kuidas saan kiriku poole sõidab ja muutub aina nukramaks. Hiljem peale seda sündmust kutsub Juss Marit tihti talust ära sauna ja kui mees viimaks väsib, läheb ta suure pussiga soosilla alla Andrest ootama, kavatsusega teda tappa. Selle teoga ta aga siiski toime ei tule, ehki jalga lööb ta Andresele pussiga siiski, kuid Andrese vastupanust ehmununa jookseb Juss metsa. Andres kodustele midagi ei räägi, kuigi hiljem saab Mari sellest siiski teada. Juss aga jookseb soosillalt sama kuuse juurde, kus ta ennast kunagi üles puua tahtis ja viib selle samal õhtul ka ellu. Sama nöör oli Jussil endiselt pükste ümber.
Vahepeal on sulaseks Jaagup, kes mängib ilusasti lõõtspilli ning armastab Põlluotsa Roosit, kes on kihelkonna kõige ilusam tüdruk. Poiss on peenike kui piits, et kroonust pääseda, ning lõpuks satub kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Saavad poja. Jaagupi asemele asub uuesti Matu, kes ka vanemana Pearugu arveid klaarib ja enne minekutki Pearule vingerpussi mängib. Pearu oli soosilda pehmemaks teinud, et teistel ebamugavam sõita oleks. Matu teeb soosilla veel mudasemaks ning Pearu jääbki oma hobusega sinna kinni. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuid ei saa läbi, sest Andres tahab aina rähelda ja jõudu katsuda, Indrek unistada ja mõtiskleda. Nende norimine jõuab kord selleni, et Indrek Andresele mõeldud kivi kogemata Marile külge virutab. Süütunne jääb kuni Mari surmani Indrekut vaevama. Liisi ja Maret saavad aina vanemaks ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste Joosepi ja Karlaga.
tallu perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest. Andresel käsib ta, laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitatud kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla, et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita. Andres vihastab, läbi valu ja nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et, naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu
Andres tahtis kogu ilmale tõestada, et temal on õigus, Pearu aga ülekohtune. Õigust uskus ta endiselt, seda nõudis ka, ja nüüd juba ükskõik missuguste abinõudega. Pearut vihastaski see, et kõik teadsid, et Pearu kaardid on läbipaistvad et tema ainult kempleb, ent Andres on enda kaardid ise läbipaistmatuiks teinud. Kui Pearu õigusest rääkis, siis mõtles ta ikka seda mänguõigust. Kohapiiride kõrval tekkisid kohtukäimised veel veepaisutamise, soosilla tegemise, loomade kinniajamise ja mitmel muul alal, nii et tegemist oli korraga enam kui ühes protsessis. Kui kohtukäimine tagajärgi ei andnud, pidi silmapilk uue protsessi alustama, mis tagajärgi annaks, sest vastasele pidi ,,teada andma", kuidas lood õieti seisavad. · Peremehed käisid Pearu koera Valtu pärast mitu raksu kohtu ees. Mõlemad tahtsid kahjutasu saada. Andrese arvamine meeldis aga vagadele ja õiglastele kohtunikele rohkem kui Pearu oma, seepärast jäeti asi nii, nagu oli
surma ütles ta Marile, et talle meeldiks väga, kui tema jääks Eesperesse perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitet kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju, ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi
jääks Eesperesse perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitet kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju, ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei
surma ütles ta Marile, et talle meeldiks väga, kui tema jääks Eesperesse perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitet kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju, ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres
Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis. XVII Andres ehitas endale uue talitee enda maa pealt. Maril sündis juba teinegi laps- tütar. Krõõda neljas laps ei tahtnud kuidagi tulla, suure valu ja vaevaga ja seekord siiski kauaoodatud poeg. Krõõt ei pidanud enam vastu ning heitis hinge. Kõik olid kurvad, Mari võttis perenaise ameti üle ning tegutses. Peeti uhked matused, isegi naabrimees aitas ning tegi soosilla tee paremaks. Peielauas aina meenutas, kui ,,Väärt eit" ikka Andresel oli. XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud. Külaski liikusid jutud, et Mari nüüd peremehe juures. Jõulu keskmisel pühal läks Mari koos Andresega kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse
surma ütles ta Marile, et talle meeldiks väga, kui tema jääks Eesperesse perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitet kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju, ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi
Marile, et talle meeldiks väga, kui tema jääks Eesperesse perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitet kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju, ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud
vargamäele soovitanud. Järgmisena tuleb tiina indreku juurde ja küsib t mis ta tegema peab kas jääma siia vargamäele oskari naiseks või ära minema indrek ütleb et ta võib siit vabalt lahkuda. Aga kui ta tahab koos oskariga olla siis jäägu . XXXII Indreku jutu peale tahab tiina kiiresti lahkuda ja on nõus kasvõi oma kuupalga sisse jätmaet kohe lahkuda . Lõpuks on sass sellega nõus ja tiina lahkub , koos perenaisega kuna tiina kradab ule soosilla minna tolle otti juhtunu präast , kui nad aga juba eemal on hakkab tiina ntuma ja äägib oma saladuse välja et indrek 0ol italle jalada alla pannud kunagi ammu mauruse päevil kui ta ütles et jumal on olemas tema jaoks. Ja lubas tiina omale (vist)naiseks võtta. See oli selline eesmärk mille nimel tiina oli koguaeg rüganud ja lõpuks sai ta endale jalad alla. Maret vedas tiina kättpidid indreku jurude ja rääkis ära et see on see sama tiina kellele indrek oli jalad alla pannud
võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi. Ka Oru nine tuli kohale. Mari ja Oru naine tegelesid surnuga. Matustele tuli väga palju rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sellest kui hea ja töökas ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba purjus ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda. XVIII Mari ja Andrese suhted- kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jõuludel läks Mari A mitte Jussiga kirikusse. Möödusid jälle mitmed kuud kuid peremees ei olnud endale ikka naist otsinud. A ja P läksid kõrtsis kaklema kuna viimane ütles et A oli Jussilt naise üle löönud. Kohus saatis A selle eest kaheks päevaks vee ja leiva peale. Selle aja sees käis Juss Marit jälle koju kutsumas aga Mari keeldus
omakorda sihtide ajamist. Andres tõi peale seda ka endale väljast abimehi, ega jätnud enne, kui kõik sihid olid uuesti lahti aetud. Selgus, et mitmes paigas tegelik piir oli Eespere krundile nihutatud. Algas protsesside joru, sest Andres hakkas temale tehtud kahju eest tasu nõudma. Õieti polnud ju tähtis tehtud kahju, vaid Andres tahtis kogu maailmale tõendada, et temal on õigus. Kohapiiride kõrval tekkisid kohtukäimised veel veepaisutamise, soosilla tegemise, loomade kinniajamise ja mitmel muul alal. Aastate kaupa ei teinud Vargamäe naabrid muud, kui käisid kohut ja otsisid uusi nükkeid, kuidas vastest sisse vedada. 17. Esimesed arusaamatused Vargamäe Mari ja Andrese vahel (XXIII ptk.) Andres kutsus Mari omale naiseks ja Mari nõustus lõpuks. Kui Mari hakkas Andreselt last ootama mindi õpetaja juurde. Nii mindigi altari ette. Pulmad peeti nagu kord ja kohus
tihti tema auks klaas. Õhtul istus ta A kõrvale ja rääkis sellest kui naine oli sigu tulnud koos lapsega tema põllult koju ajama. Ta ei parandanud aeda selleks ära et talle see meelde jääks kuidas esimest korda Krõõta nägi ja oleks koos temaga tahtnud nende sigadega koos minna ja kas või lasta ennast lauta panna. Naine oli ka ainuke kes neid kahte lepitama sundis vaadates oma armsate silmadega mõlemale otsa. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda, et teda ikka siledal teel kalmistule viidaks- keegi ei palunud tal seda isegi teha. Kui talt küsiti et millise tee ta oma naisele teeb, siis vastas ta et tollel pole mingit teed vaja, sest arvatavasti matab tema neid. XVIII Mari ja Andrese suhted- kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jussi ja Mari suhted olid ka suhteliselt halvad- Juss tahtis et naine tuleks tagasi sauna
auks klaas. Õhtul istus ta A kõrvale ja rääkis sellest kui naine oli sigu tulnud koos lapsega tema põllult koju ajama. Ta ei parandanud aeda selleks ära et talle see meelde jääks kuidas esimest korda Krõõta nägi ja oleks koos temaga tahtnud nende sigadega koos minna ja kas või lasta ennast lauta panna. Naine oli ka ainuke kes neid kahte lepitama sundis vaadates oma armsate silmadega mõlemale otsa. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda, et teda ikka siledal teel kalmistule viidaks- keegi ei palunud tal seda isegi teha. Kui talt küsiti et millise tee ta oma naisele teeb, siis vastas ta et tollel pole mingit teed vaja, sest arvatavasti matab tema neid. XVIII Mari ja Andrese suhted- kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jussi ja Mari suhted olid ka suhteliselt halvad- Juss tahtis et naine tuleks tagasi sauna elama ja ei aitaks enam nii
jääks Eesperesse perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitet kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju, ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei
perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe uued suurte akendega, vastehitet kambrid täis nuttu. Matused on suured, taganutjaid kui palju, ja Andresel on tunne kui oleks südame asemel kivi sees, tuim ja tume. Ta nagu ei tunnekski enam midagi, kuni leiab Krõõda viimsel teekonnal kirikusse, üle soosilla et keegi on hoolikalt teed silunud, nagu oleks kõige tähtsam, et surnul hea sile sõita oleks; mees vihastab, läbi valu, nagu kahetsedes, et ise selle peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei
27221 8200596-1Sooru kesk57.85457426.118085 27221 Tõlliste vald 23105 5700385-1Soosaare 59.18005523.645417 23105 Nõva vald 25485 5700386-1Soosaare 59.18016723.645251 25485 Nõva vald 32709 5900750-1Soosalu 59.33285 26.311013 32709 Rakvere vald 114401 5900749-1Soosalu 59.33304 26.31135 114401 Rakvere vald 11822 23603-1 Soosepa 59.50152024.858117 11822 Viimsi vald 9560 32102-1 Soosilla 59.46517625.752461 9560 Kuusalu vald 9561 32101-1 Soosilla 59.46514125.753042 9561 Kuusalu vald 34215 7890024-1Sootaga 58.50280126.649602 34215 Tartu vald 130294 7801231-1Sootaga 58.49061426.702100 130294 Tartu vald 130295 7801232-1Sootaga 58.49041326.702277 130295 Tartu vald 34109 7890023-1Sootaga 58.50295826.649625 34109 Tartu vald 31166 4900587-1Sootaga 58.78379926
annaabi.ee 
