suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi, e...
Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee." Lahendamisel on sõnameister kasutanud teatmeteoseid läbi terve elu. Kross aga näiteks ei uskunud, et targad inimesed teevad ristsõnu, kuna neil on muudki teha. Sulemeister lahendas ristsõnu peamiselt päevalehtedest Postimehest ja Eesti Päevalehest, kuid on ka lahti harutanud Maalehe ja Luubi mõistatusi. Proovimata pole jäänud ka soomekeelsed. Ka telemängud ei jätnud kirjanikku päris külmaks, eelistas Kuldvillakut. Ise loomulikult ta kaasa ei mänginud, kuid kuulama on küll jäänud. Tuju oli alati tõstnud küsimus, millele ta ise teadis vastust. Rita Gudrina G3a
Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos", ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsa rajad" ja ,,Karjala saatus". See väga ulatuslik sari on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, kelle keel ja laulud on hääbumas. Mitmed Tormise teosed on soomekeelsed. Helilooja on loonud eelkõige soomlaste rahvuseepos ,,Kalevala" tekstidele. Näiteks ,,Kalevala XVII runo", meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele on väga ulatuslik teos ja Tormis on esimene helilooja, kes selle eepose teksti nii ulatuslikult viisistas. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on
Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (18091917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812
Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. Soome suurvürstiriik (1809-1917) 29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel pärast nende vallutamist Vene keisri Aleksander I poolt autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812
Euroopa Ühenduse deklaratsioon, NATO, OECD-Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon, Schengeni leping ja UNICEF.Kuigi Norra toodab naftat ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvusvahelistest firmadest on tuntud: SAS-lennukompanii, DnB-pangandus, Statoil-naftakompanii ja Jarlsberg-juustu tootmine. 10 3.RAHVASTIK 3.1 Rahvaarvu muutumine 98% Norras elavatest inimestest on norralased. Vähemusrühmad on saamid ehk laplased (neid on umbes 40 000), soomekeelsed norralased kveenid (u 12 000), taanlased ja rootslased. Norra rahvaarv on 2007.aasta seisuga 4 691 500 inimest. Võttes arvesse rahvaarvu on Norra keskmine riik. Graafikult vaadates on Norra rahvaarv iga aastaga kasvanud, selle peamisteks põhjusteks on immigratsioon ja rahva majandusliku elujärje paranemine. Sündide arv pole oluliselt suurenenud, kuid on paranenud meditsiin. Illustratsioon 7: Rahvaarvu muutumine 11 3.2 Rahvastiku paiknemine
korraldatud pidustustel esitamiseks. Ta koondas oma luuletused terviklikeks kogudeks. Neid ilmus kaks "Vaimulikud ja ilmalikud luuletused" ja "Mõningad luulekimbud". Tema luuletusi varjundavad harras usklikkus, süvenev haigus ja teadmine pääsmatult lähenevast surmast. Oli esimene soome sünnipärane lüürik, kelle toodang moodustab nii mitmekülgse ja rikka terviku, et tema puhul võib kõnelda tõesti isikupärasest luuletajaprofiilist selle sõna tänapäevases mõttes. Soomekeelsed luuletajad Soome keeles kirjutavate värsiseppade tekstides esineb vaid kaks ainevalda: vaimulik ja juhuluule. 17. sajandi algupool oli soomekeelse luule osas tarbeluule aeg. Alles sajandi lõpul hakkab esile tõusma isikupäraselt eristuvaid luuletajaid. Gabriel Tuderus- tal oli luuleteos " Üks ilus soomekeelne laul, talupoegade auks ja kiituseks". 17.sajandil on meile pakkuda kaks tähelepandavat soomekeelset luuletajat: Juhana Cajanus ja Matthias Salamnius. Cajanuse
ajakiri on Jana, mis on mõeldud naistele. Apollo veebipoest on võimalik osta 347 ingliskeelset, 4235 venekeelset, 38 soomekeelset ja 93 saksakeelset ajakirja(Apollo veebipoe otsingu järgi). Küsitav on nende andmete õigsus, sest arvud näivad utoopilisena. Apollos müüdavad Ingliskeelsed ajakirjad on nt 25 Beautiful Homes, Allure, Air International, BBC Top Gear, Burda Style, Elle; venekeelsed on Atelje, Burda, Lena kreativ, Esquire, Forbes (RUS), Gala Biografia (RUS); soomekeelsed on Anna (FIN), Kauneimmat Käsityöt, Tekniikan Maailma ja Maalla; saksakeelsed aga Bravo (GER), Bauen, Gartenidee, Geo Special (GER) ja Häuser. 20 Nädalakirjad Kuukirjad Kvartalikirja 2-3x aastas d ilmuvad ajakirjad Naised Anne&Stiil Pere ja Kodu Muumi 21 22 10. Kasutatud allikad 1) http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajakirjad/
sümboliseerib laevas olnud Metuusalat. Vasakul nurgas istub kondine kollase kleidiga blond tüdruk, kes sümboliseerib Valvet. Kolmas külaline on noormees laia tedretähelise näoga, kes sümboliseerib reisijuhti Aapo Purot. Ettekandja on keskealine naisterahvas, kes meenutab Ivot ja kes sümboliseerib Ivo õde Lead. Taavi tellib pannkoogid ning tedretähnilise näoga noormees jutustab talle söökla tekkelugu. Ta saab koogid kätte, kugistab need alla ning Metuusala lausub talle soomekeelsed sõnad. Korraga seisab kõhn tütarlaps ta kõrval ning palub tema abi. Taavi keeldub, sest peab laeva peale jõudma. Ta jookseb sadamasse tagasi, aga laeva ei ole. Ta on unustanud kella keerata. Taavi ärkab hotellitoas ning mõistab, et ta on Tallinnas. Ta oli näinud imelikku und, ent ei mäleta, mida täpsemalt. Ivo loodab Kehrasse, kust ta pärit on, luba saada. Nad väljuvad hotellitoast, Taavi saadab isale kaardi. Ivo meenutab lapsepõlve Kehras
Gunnar Graps, Tajo Kadajas, Tiina Kiilaspea, Tiit Lehto, Heino Lemmik, Neeme Lopp, Raimond Lätte, Helve Mikusaar, Ester Mägi, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Albert Pettinen, Piret Pormeister- Rips, Valdo Randpere, Rein Rannap, Alo Ritsing, Olev Sau, Riho Sibul, Ants Sõber, Eino Tamberg, Kait Tamra, Veljo Tormis, Andres Vahisalu, Galina Vahter, Lembit Veevo, Heiki- Rein Veromann jt. Samuti on kirjanikust valminud eesti-, saksa- ja soomekeelsed portreefilmid. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 19931997 Helsingis, 19982003 Roomas ja 2004 New Yorgis. Sveitsi kirjanike ühingu Gruppe Olten ja Albert Koechlin Stiftungi stipendiaadina vii- bis ta 1989. ja 2003. aastal Sveitsis. Bielefeldi linna toel külastas 1993. aastal Saksamaad, DAAD-i stipendiumiga (Das Stipendium des Deutschen Aka-
kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa suremuse dramaatilise languse, peamiselt tänu väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele. Inimeste keskmine oodatav eluiga on alates 1830. aastast jõudsalt kasvanud ning on tänaseks jõudnud 78,7 aastani. See on üks kõrgemaid kogu maailmas. Rahvuslikult koosseisult on Norra ühtlane - 98% rahvastikust on norralased. Vähemusrühmad on laplased ehk saamid (umbes 40 000) ja soomekeelsed norralased kveenid (12 000), on ka taanlasi ja rootslasi. Loomulik iive on viimaseil aastail vähenenud ja rahvastik vananenud. Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Võrreldes Euroopa või maailmaga on see väga kõrge arv. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta.
,,Juuditi" kontekst seostub selle aja mitterealistlike otsingutega. Juudit lavastati 1924. aastal Estonias. 1920ndate algusesse ja keskpaika on päevakorral võõra teksti kasutamine, korduvalt töödeldakse draamaloomingus piibliga seotud tekste. Olulised nimed draamakirjanduses on Aino Kallas (soome päritolu kirjanik, tegutses eestis, tema tekste tõlgiti eestikeelde) ja Hella Wuolijoki (eesti päritolu kirjanik, kirjutas soome keeles). Jätkas ka eesti keeles kirjutamist, kuid soomekeelsed näidendid said ülipopulaarseks, soositud eesti kui ka soomes 1930ndatel. Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas.
lihtsustatud skeem, arvutusmudel; · konstruktiivne süsteem: hoone vi rajatise kandeelemendid ja viis, kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat; · konstruktsiooni liik: konstruktsiooni (kande-)funktsiooni iseloomustav termin, näiteks tala, post, kaar, rippsild jne.; · konstruktsiooni tüüp: viide konstruktsiooni põhimaterjalile - näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon jne. Olulisemate terminite inglise-, saksa- ja soomekeelsed vasted on toodud tabelis 1. (2) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid: · ajutine arvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga ja milline võib teatud tõenäosusega esineda näiteks ehitamise vi remondi ajal; · alaline arvutusolukord: olukord,mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga. See vastab enamasti Projekteerimise alused 9
1906. nelja seisuse riigipäeva asemele ülimoodne ühekojaline parlament Eduskunta 200. Kehtestati üldine ja ühetaoline valimisõiguse - soome naised said I Euroopas võrdsed poliitilised õigused meestega parlamendi valimistel (hääle ja kandideerimise õigus). Parteide areng 1906 Uued ja vanad parteid 1906: Vana rootlaste partei asemele Rootsi rahvapartei (RKP): I korda vajadus arvestada rootsikeelse talurahvaga. Maaliit (ML, Keskpartei 1965---): sihtrühmaks soomekeelsed keskmise suuruse ja väikeste talude pidajad (konkureeris vanasoomlastega). Vanasoomlased esitasid valimistel radikaalse sotsiaalsete uuenduste programmi Noorsoomlased arvasid, et nende senine passiivne vastupanu toob neile hääli. SDP ootas valimisvõitu (maa- ja linnade proletariaat) 39 Valimistulemused (1907) Valimas käis 70% Valiti 19 naist /200 SDP (sotsialistid) 80 Vanasoomlased 59 Noorsoomlased 26 Roots rahvapartei 24 Maaliit 9
Perekonnanime eesti- või võõrkeelsust saab määrata mitme tunnuse järgi: 1. Leksikaalsete tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mis sisaldavad äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vormi, näiteks Kask, Tamm, Lepikult, Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode (saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed), Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed). 2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3
Ingerimaa lääneserv Eesti Vabariigi koosseisu (nn Eesti Ingeri). Ülejäänu jäi bolsevistliku Venemaa kontrolli alla, ingerisoomlastele lubati autonoomiat. 1926. aasta andmeil elas NSV Liidus 114 831 "Leningradi soomlast", s.o ingerisoomlast. 1920. aastail hakati Ingerimaal looma ingerisoome rahvuskülanõukogusid (1936. aastaks oli neid 54) ning 1928 loodi Toksovo (Kuivaisi) rahvusrajoon. Kohalikus asjaajamises ja koolides kasutati soome keelt, Leningradis ja Petroskois ilmusid sajad soomekeelsed raamatud, samuti ajalehed. Olid isegi soomekeelsed raadiosaated. Põllumajanduse kollektiviseerimisega 23 kaasnenud küüditamised tabasid ingerisoomlasi üsna rängalt, sest nende majapidamised olid keskmisest jõukamad. 1932 suleti usuvastase võitluse käigus luteri kirikud. 1935-36 tabas ingerisoomlasi uus küüditamislaine - vaenulikuna tajutud Soome piiriga külgnevad alad puhastati etniliselt ebausaldusväärsest rahvastikust
Holma kiri siinkirjutajale 5.09.2007). 38 jäi tema paigale, mängides järgnevatel aastatel mitmes Soome parimas orkestris (Zamba, Embassy Band). Alates 1926. aasta maikuust algaski Soomes tõeline diksiländibuum, mis kestis veidi enam kui 10 aastat, kuni svingiajastu alguseni 1930. aastate lõpul. Soome esimesed jazzbändid olid eranditult mittesoomekeelsed ja koosnesid valdavalt jõukamast keskklassist pärit muusikutest, esimesed soomekeelsed bändid olid märgatavalt “madalamat päritolu”. Neis mänginutel polnud valdavalt muusikalist haridust ja sellega seostub ka uue, täiesti omanäolise rahvusliku džässiilmingu – nn haitarijazzi (millest räägime edaspidi pikemalt) teke. Kokkuvõtvalt selgub, et džässmuusika Eestimaale jõudmise ajal 1920. aastate algul oli pilt meie lähemas ümbruses küllaltki kirju: Rootsis oli džäss kõige enam kodunenud ja areng täies
annaabi.ee 
