Soojusülekanne elektriaparaatides Voolujuhti läbiva voolu tulemusena tekivad juhis alati kaod. Selle tulemusena eralduv soojus kandub juhti ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kuumemalt osalt külmemale kuni nende temperatuurid tasakaalustuvad, kusjuures mida suurem on temperatuuride vahe, seda intensiivsemalt toimub soojusülekanne. Eristatakse kolme soojusülekande vormi - soojusjuhtivus, konvektsioon ja kiirgus. Soojusjuhtivuse all mõistetakse materjali omadust spontaanselt ära anda soojusenergiat kuumemalt kehalt külmemale, aineosakeste vastumõju tulemusena. See võib toimuda nii keha siseselt, ühelt kehalt teisele kui ka kahe keha vaheliselt, mis on eraldatud kolmanda kehaga. Konvektsioon on protsess, mille vältel vedelik või gaas, kuumenevad sooja kehaga kokkupuute tulemusena. Pindade vaheline soojusülekanne toimub soojusjuhtivuse tulemusena. Selle tagajärjel kuumemad kihid muutuvad ...
Kui keskkonna temperatuur on alla +40 °C, siis võib mootorit koormata üle nimikoormuse. Elektriajamite talitluste liigitus Elektrimasina nimitalitluseks (reziimiks) nimetatakse sellist talitlust, millele tehase poolt on mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimisildil. Praktikas tehakse vahet püsiva ja muutliku koormusega kestva talitluse vahel. Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust elektriajamite talitlust: Kestevtalitlus S1 on selline, mille korral masin töötab vähemalt nii kaua, et kõik selle osad soojenevad püsitemperatuurini. (Tsentrifugaalpumbad, ventilaatorid) Lühiajalisel talitlusel S2 kestab mootori töö piiratud aja. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. (sööda ajamimootor, sildade tõstemootor)
Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimesildil. Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust või lisa abinõuna juhul, kui on tegmist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulime määramatusega. elektriajamite talitlust. Kestevtalitlus S1 on selline mille korral masin töötab nii kaua, et kõik selle osad Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud ning tena soojenevad püsivtemperatuurini. Kestvalt töötavad näiteks tsentrifugaalpumbad püsiva tõstekõrguse korral,
keskonnatemperatuurini. jahtumisvõrrand Soojenemise ajakonstant on aeg, mille jooksul mootor soojeneks püsivtemperatuurini, kui puuduks soojussiire väliskeskkonda. Et mootori soojusmahtuvus on võrdeline tema massiga ehk mahuga, siis soojusmahtuvus on võrdeline mootori mõõtmete kuubiga. Soojussiire on võrdeline soojust äraandva pinna suurusega, seega geomeetriliste mõõtmete ruuduga. 33. Elektriajami talitluste liigitus. Kestevtalitlus S1 on selline, mille korral masin töötab vähemalt nii kaua, et kõik selle osad soojenevad püsivtemperatuurini. Lühiajalisel talitlusel S2 kestab mootori töö piiratud aja. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli pikkuseks võetakse 10 minutit
täpselt ära määrata ajami projekteerimisel. Võimsates rakendustes, nagu tõsteseadmed ja tööstusrobotid, muutuvad moment ja kiirus talitluskestuse jooksul märgatavalt. Samui vajatakse kiirenduse ajal suuremat kävitusmomenti ning pidurdamise ajal pidurdusmomenti. Tabel 4.1. Elektrimootorite erinevad talitlusviisid EN 60034 järgi [6]. Tüüp Nimetus Kirjeldus Kestevtalitlus Talitlusviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, S1 mille kestus on küllaldane, et masina kõigi osade Continuous running temperatuurid saavutaksid väljakujunenud väärtuse. Masina töötamise aeg nimikoormusel on nii lühike, et Lühiajaline talitlus masina üksikute osade temperatuurid ei jõua välja S2 kujuneda
Seadmete isolatsiooni maksimaalselt lubatavad temperatuurid ehk isolatsiooniklassid on määratud standardiga EN 60034. Tänapäeval kasutatakse kõige sagedamini B klassi isolatsioonimaterjale. Selle klassi puhul võib keskkonnatemperatuuri korral 40°C isolatsiooni lubatud temperatuur tõusta kuni 120°C-ni. Elektriajamite talitlus ja nimivõimsus on alati seotud tsüklilisusega. Ajamite talitlusviisid määrab standard EN 60034. Peamisteks talitlusviisideks on kestevtalitlus, lühiajaline talitlus ja vaheajaline talitlus. Viimast talitlust iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega st koormuse kestuse tk ja tsükli vältuse T suhtega: tk q= . T Vaheajalises talitluses töötavatel ajamitel on maksimaalseks tsükli vältuseks 10 minutit. Sageli antakse suhteline lülituskestus protsentides.
annaabi.ee 
