m = 3,02 Lõigu keskpunkt: Tegelik temperatuurimuutus: Teades kalorimeetri soojusmahtuvust ja temperatuurivahet , arvutan neeldunud soojushulga aine hulga a kohta: Erilahustuvussoojuse leidmiseks jagan saadud soojushulga aine hulgaga grammides: Tulemused Antud laboratoorses töös määrasin soola integraalset lahustumissoojust vees, arvutades alguses kalorimeetri soojusmahtuvus. Adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvuseks tuli ning soola integraalseks lahustumissoojuseks vees tuli .
Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks.Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Molekulidevahelised jõud- Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud.Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeterTõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Soojusmahtuvus- Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI- süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt
Ainete difusioon kujutab kokkupuutesse viidud erinevate ainete tungimist teineteisesse. Staatiliseks mehaanikaks nimetatakse suure arvu kehade liikumist uurivat teadusharu. Isuprotsessideks nimetatakse ühest olekust teise ülemineku protsesse, mille korral üks parameetritest on jääv. Soojus ja kaootilise liikumise energia Gaasi siseenergiaks nimetatakse kõikide gaasis olevate energiate summat. Soojushulk kujutab endast energiat, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel. Keha soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka mida on vaja kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg tahke aine muutmiseks vedelikuks sulamistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril.
IV. Aine agregaat oleku muutus ehk siis faasi siire. Kõigiks agregaat oleku muutusteks (sulamiseks, tahkumiseks, aurustumiseks, peab aine kas soojust juurde saama või ära andma. Jää soojendamisel tõuseb selle temperatuur kuni 0o edasisel soojenemisel tekib esialgu jää ja vee segu, hiljem muutub kogu jää veeks kuid temperatuur on ikka 0 kraadi. Aine temperatuur püsib muutumatuna kogu agregaat oleku muutuse ajal. Soojusmahtuvus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1o võrra. Mida suurem on aine soojusmahtuvus, seda rohkem suudab ta soojust siduda. Nt: vesi seob tunduvalt rohkem soojust, kui alumiinium. Et alumiiniumil on hea soojusjuhtivus, aga väike soojusmahtuvus, siis valmistataksegi kliimaseadmete aurustid ja kondensaatorid tavaliselt alumiiniumist. Rõhumõju Gaasi kokkusurumisel ehk komprimeerimisel maht väheneb, temperatuur ja rõhk suurenevad
Elementaarne suurenemine Q; dT; dV; dL; dU Q=dU+dL [J]; q=du+dl q- soojushulk du- siseenergia muutus, muutub tehtud töö arvel dl- mehhaaniline töö Entalpia (soojussisaldus) Entalpia on olekuparameeter, mis sõltub ainult gaasi oleku parameetrist (p;v;t) pV rõhuenergia rõhu energua kujutab tööd, mida on vaja teha, et viia gaas mahuga V keskonda rõhuga p. Soojusmahtuvis ja erisoojus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri ja rõhu kaudu)
temperatuuril. Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist. Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku pinnalt. Keemissoojuseks nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril. Kondensatsiooniks nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse. Soojushulgaks Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Sulamiseks nim aine üleminekut tahkest olekust vedelasse. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Tahkumiseks nim aine üleminekut vedelast tahkesse. Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Soojusmahtuvuseks C nim soojushulka, mis kulub antud keha temp muutmiseks 1°C võrra.
Nii koolifüüsikas kui ka mujal kasutatakse erisoojust tüüpiliselt mitmesuguste soojusbilansi ülesannete lahendamisel. Kui näiteks anumasse massiga , temperatuuriga ja erisoojusega valada veekogus massiga , temperatuuriga ja erisoojusega , siis süsteemi temperatuur peale tasakaalu saavutamist avaldub. Valemiks kasutatakse võtet: Erisoojusega sarnane, kuid sellest veidi üldisem mõiste on soojusmahtuvus.11 Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikuliste ainekoguste kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks.12 11 https://et.wikipedia.org/wiki/Erisoojus (10.02.16) 12 https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusmahtuvus (10.02.16) 11 5
energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 7. Mis on aine soojusmahtuvus? Kuidas see sõltub aine ehitusest? - Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra (J/K). Kuna suurema ainehulga soojusmahtuvus on suurem, tuleb aine soojusmahtuvus anda kas massiühiku või mooli aine kohta. Aine molaarne soojusmahtuvus sõltub tema ehituse keerukusest keerukamate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia alvestamiseks. Vedelike soojuskahtuvused on reeglina suuremad kui vastavatel tahkistel. Molekulid saavad rohkem
Termiline kasutegur q1 T1 , T soojusallika temp, T jahutaja temp. 1 2 Carnot'i pöördprotsess (PV ja TS diagrammid, külmutus(jahutus)-teguri mõiste) 16. Erisoojuse def Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele aninele temperatuuri tõstmiseks ühe ühiku võrra. C=dq/dT 17. Soojusmahtuvuse def Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja juurde juhtida ainele või kehale et muuta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. 18. Erisoojuste liigitused ja mõõteühikud Erisoojust 1 kg aine kohta nimetatakse masserisoojuseks. Selle mõõtühikuks on J /( kg K ) . Masserisoojuse kõrval leiavad kasutamist ka mahterisoojus c´ J /(m K ) ja 3 moolerisoojus C J /( mol K )
Termodünaamika alused 1 Soojusmasin muudab siseenergia mehhaaniliseks tööks. 2 Termodünaamika tugineb kahele printsiibile: 1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q = c m t Keha erisoojuse ja massi korrutist nimetatakse soojusmahtuvuseks. C=cm. Soojusmahtuvus on seotud kehaga ja näitab, kui suur soojushulk on vaja kehale anda, et tõsta selle temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U = C t või Q = C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk
Isobaariline protsess, ehk protsess püsival rõhul V1/V2 = T1/T2 Isohooriline protsess, ehk protsess püsival ruumalal P1/T1 = P2/T2 ehk P1T2 = P2T1 Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks kasutatakse mõistet entalpia . Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa H = U + pV (ühik džaul) Soojusmahtuvuseks (C) soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda näiteks temperatuuri ja rõhu kaudu) kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. 29. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seadus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga
p V t° 3.1.7. Ideaalse gaasi soojusmahtuvus: Termodünaamika I printsiibi kohaselt, kui gaasi hul on 1 kilommooli siis kehtib dQ=dUkm+pdVkm. Ühe kilomooli gaasi siseenergia temperatuuril T , Ukm=i/2 RT ning kui gaasi ruumala V=const siis mehhaaniliselt tööd ei tehta ja kogu gaasile antud soojus kulub siseenergia muuduks. Suurust (dQ/dt)v =dUkm/dT=i/2 R =Cv nimetatakse gaasi isohoorseks soojusmahtuvuseks, mis on võrdne ühe kilomool gaasi temperatuuri tõstmiseks ühiku võrra vajaliku soojushulgaga jääval ruumalal. 3.1.8. Ideaalse gaasi adiabaadi võrrand: T V - 1 = const. See avaldis kujutab endast ideaalse gaasi adiabaadi võrrandit parameetrite T ja V kaudu. Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. 3.1.9. Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides:
jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid. *Püsival temperatuuril T=konstant- isotermilised protsessid. *Entalpia. Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks on parem entalpia H. See on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: H = U + P*V Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. Mõõtühik dzaul. Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. *Soojusmahtuvus. Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal Cv: Cv=U/T Konstantsel rõhul on soojusmahtuvused mõnevõrra suuremad, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks: CP=H/T Ideaalsete gaaside soojusmahtuvused ei sõltu temperatuurist. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri
Termodünaamika alused Soojusmasin – muudab siseenergia mehhaaniliseks tööks. Termodünaamika tugineb kahele printsiibile: 1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q c m t Keha erisoojuse ja massi korrutist nimetatakse soojusmahtuvuseks. C=cm. Soojusmahtuvus on seotud kehaga ja näitab, kui suur soojushulk on vaja kehale anda, et tõsta selle temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U C t või Q C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav
väline rõhk on konstantne, siis w=P ex∆V Kalorimeetria – seade, kus soojuse ülekannet mõõdetakse temperatuuri muutuse kaudu. Koosneb reaktsiooninõust, segajast ja termomeetrist. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nim tema siseenergiaks (U) 4. Entalpia. Soojusülekanne konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus. Kumb on suurema molaarse soojusmahtuvusega, kas NO või NO2? Miks? Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia ja rõhuenergia summa. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal on sisenergia muudu ja temperatuuri muudu jagatis. Konstantsel rõhul aga entalpiamuudu ja temperatuurimuudu jagatis 5. Kirjutada süsteemi soojusmahtuvuse avaldised püsival rõhul ja ruumalal. Kummal juhul on soojusmahtuvus suurem? ΔU ΔH Konstantsel ruumala:
Molekulide soojusliikumise kiirus toatemperatuuril on 100 m/s Termodünaamika alused Soojusmasin muudab siseenergia mehhaaniliseks tööks. Termodünaamika tugineb kahele printsiibile: 1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q c m t Keha erisoojuse ja massi korrutist nimetatakse soojusmahtuvuseks. C=cm. Soojusmahtuvus on seotud kehaga ja näitab, kui suur soojushulk on vaja kehale anda, et tõsta selle temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U C t või Q C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav
Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskussisalduse tõusuga. Soojusjuhtivus suureneb allpool puiduniiskuse küllastuspunkti niiskuse 1 % suurenemisel keskmiselt 1,25%. Soojusmahtuvus. Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilodzaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Arvutuse juures erisoojust tähistatakse tähega c ja ühikuks on kJ/kgoC Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest. Absoluutselt kuivas olekus on puidu soojusmahtuvus 1,36 kJ/kg°C 100%-se niiskuse juures on see väärtus 2,77 kJ/kg°C.
• Puidukiudude suund • Mikrofibrillide kaldenurk • Puidurikked (oksakohad, lõhed jne.) • Temperatuur Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam on puit, seda suurem on suujusjuhtivus. Seega soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskusesisalduse tõusuga. (Lisa: soojusmahtuvuseks nim. sellist soojushulka kilodžaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra.) Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub temperatuurist ja puidu niiskusest. Absoluutselt kuivas olekus on puidu soojusmahtuvus 1,36 kJ/kg ºC, 100%- lise niiskuse juures on see väärtus 2,77 kJ/kg ºC. Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus (õhul nt 1,0, terasel ca 0,4 jne.) Näited töötlemisest ja kasutamisest:
Käesoleva kursuse raames võime antud ebatäpsuse endale lubada. Termodünaamika esimene printsiip välistab (esimest liiki) igiliikuri loomise võimalise. Igiliikur (perpetuum mobile) on kujuteldav masin, mis kuitahes palju kordi sama protsessi korrates teeb kasulikku tööd, seejuures väljastpoolt energiat juurde saamata. Valemist (20) järeldub, et dQ = 0 korral saame tööd dA = - dU vaid siseenergia vähenemise arvel. Gaaside soojusmahtuvused Soojusmahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne antud keha temperatuuri ühe kraadi võrra tõstva soojushulgaga. Järgnevas huvitavad meid soojusmah- tuvuse kaks erijuhtu. Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra: dQ J c= ( ) . (21) m dT kg · K Moolsoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe kilomooli temparatuuri ühe
Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduses laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne, is eriti oluline pika külma ja pika põuaga. Nt eriti halvasti juhib meie puudest soojust haab, seega saab temast hea saunalava. Soojusmahtuvuseks e erisoojuseks- nim soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1°C võrra (kJ/kg°C). Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36; õhu 1,0; vee 4,19; terase 4,0 Soojuspaisumine- puidu om soojenemisel paisuda, jahtumisel kahaneda. Puidu soojuspaisumine võrreldes niiskuspaisumisega väike ega oma erilist tähendust. Energiasisaldus e kütteväärtus- Iga kütteliigi korral hinnatakse tema kütteväärtust, mille juures mõeldakse soojushulka dzaulides, mis saadakse 1 kg kütteaine
Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduses laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne. Soojusmahtuvus Soojusmahtuvuseks nimetatakse sellist soojuse hulka kilodzaulides, mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra ja selle ühikuks on kj/kg °C. Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest. Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks.
17) kus n on gaasi kontsentratsioon. Oletame, et gaas koosneb erinevat liiki gaaside segust, sel juhul on gaasi kogurõhk erinevate gaaside osarõhkude (ehk partsiaalrõhkude) summa: p= p1 p2 p 3...=n1 kT n 2 kT n3 kT ... , (2.18) 17 kus n1, n2, ... on erinevat liiki gaaside kontsentratsioonid. Seost (2.18) nimetatakse ka Daltoni seaduseks. 2.3. Siseenergia ja soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvuseks Ckeha nimetatakse suurust, mis võrdub soojushulgaga, mis tuleb kehale anda, et tõsta tema temperatuur ühe kraadi võrra. Olgu temperatuuri tõstmiseks dT võrra vajalik soojushulk dQ. Siis on keha soojusmahtuvus vastavalt definitsioonile: dQ C keha = . (2.19) dT Soojusmahtuvuse mõõtühiks SI-s on J/K.
vee täieliku eraldumiseni.ˇ Mõõtude muutumine on puidu erinevates suundade erinev. Tangentsiaalsuunas Radiaalsuunas Pikisuunas Kuivamiskahanemise proportsioonid erinevates suundades. Puidu soojuslikud omadused. Puidu erisoojus ehk soojusmahtuvus. Soojusjuhtuvus Puidu soojuslik paisumine. Puidu kütteväärtus Puidu soojusmahtuvus e. Erisoojus. Soojusmahtuvuseks nim, soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1’C võrra Ühikuks on kJ/kg ’ C Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks. Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36 Õhk 1.0 Vesi 4,19 Teras 0,4 Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust Puidu kuivatamisel
Ha, kJ/mol) Antud aine aurustumissoojuseks (aurustumisentalpiaks) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks vedelast olekust gaasilisse konstantsel temperatuuril: määratakse katseliselt, ühik kJ/mol. Aurustumissoojuse väärtused on alati positiivsed (aurustumisel soojus neeldub). Aurustumiseks kulub energiat, mistõttu aurustuv vedelik jahtub. Seetõttu tuleb aine viimiseks gaasifaasi püsival temperatuuril anda vedelikule lisaenergiat soojuse kujul. Soojusmahtuvuseks (C, ühik J/K) nim. soojushulka, mis on vajalik süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut ega keemilist koostist. Erisoojuseks (c, ühik J/(g.K)) nim. soojushulka, mis on vajalik 1 massiühiku soojendamiseks 1 kraadi võrra. kus q - soojushulk, maine -aine mass; c erisoojus; (T2 T1) ja .T - temperatuuri muutus; C soojusmahtuvus. Vedeliku keemahakkamine algab tavaliselt nn. keemistsentritelt. Puhtas siledaseinalises
Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Mida parem on metalli soojusjuhtivus, seda kiiremini ja ühtlasemalt ta kuumutamisel soojeneb ja kiiremini jahtub.. Parimad soojusjuhid on hõbe, vask, alumiinium. Kõikide metallide soojusjuhtivus väheneb temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri langemisel. Soojusmahtuvus Metalli võimet neelata soojust nimetatakse soojusmahtuvuseks. Erisoojusmahtuvust iseloomustatakse soojushulgaga, mida on vaja 1kg metalli temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivuseks nimetatakse metallide võimet juhtida elektrivoolu. Metallide elektrijuhtivus on erinev, parimad juhid on need metallid, mis osutavad elektrivoolule väikest takistust.
annaabi.ee 
