Õhklubi Gerli Lass EV111 Ehituslik õhklubi saadakse lubjakivide põletamisel 10001200°C juures, mil toimub dekarboneerumine: CaCO3 CaO + CO2, ja saadud lubja järgneval kustutamisel: CaO + H2O Ca(OH)2. Kui lubjakivi põhiliseks lisandiks on MgCO3, nimetatakse seda dolomitiseerunuks. Kui MgO on alla 5%, toimub kustumine praktiliselt samuti nagu puhta lubja korral. Magnesiaalsed ja dolomiitlubjad kustuvad aeglasemalt, väiksema soojuseraldusega. Kui savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem, saadakse hüdrauliline lubi. Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist, saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema veekoguse korral aga lubjapiim.
puhul kasutatakse harva. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. • Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. • Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. • Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem
oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. Tuleb jälgida, et · tööruumi kliima reguleerimine toimuks kavatsetud viisil · seadmete soojatootlikkus oleks konditsioneerimisel arvesse võetud · töökoha läheduses poleks kuumasid pindasid või esemeid · töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest · riietus sobiks töö iseloomuga · kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid Liiga madal temperatuur põhjustab:
tekkiva soojakaoga, hooldusvajadusega (puhastus, lumekoristus), sahti otste reguleerarmatuuriga ja puhastusluukidega. Heatcatcheri tehnoloogia ventilatsiooni kanalite ehitamist katusele ei vaja. (pilt katusest Heatcatcheriga HEATCATCHERI TOOTLIKKUS Uuringute tulemused Heatcatcheriga on näidanud, et iga 50m2 korteri kohta on võimalik soojust eraldada juba 0.7kW/h ja 4MWh aastas. Soojuspumba võimsuse saame, kui korrutame korterite arvu soojuseraldusega ehk näiteks 60 korteri puhul 60*0,7kW/h (42kW/h) ja aastase tootlikkuse 60*4MWh (240MWh). Kõik soojuspumbad peavad olema varustatud vajaliku automaatikaga ja küttesüsteem monitoorimisseadmega, et vältida võimalikke seisakuid süsteemi rikke korral. Heatcatcheri süsteemi arendusel on suur osa olnud rikke võimaluste minimaliseerimisel. Sellest tulenevalt seadme arvude tasakaal ja süsteemi regulatsioon toimub automaatselt ja ei vaja inimese sekkumist. (Tootmise pilt) PAIGALDUS
töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Olulisemad tegurid: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni olukord. Mikrokliima optimiseerimine Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. · tööruumi kliima reguleerimine toimuks kavatsetud viisil · seadmete soojatootlikkus oleks konditsioneerimisel arvesse võetud · töökoha läheduses poleks kuumasid pindasid või esemeid · töökoht oleks eemal tuuletõmbusega kohtadest · riietus sobiks töö iseloomuga · kuumas keskkonnas töötades oleksid spetsiaalsed puhkepausid Madalad ja kõrged tempreratuurid
Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Ventilatsioon
normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus. Tardumisajad mööratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema hiljemalt 12h pärast. Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda. Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskkondades. Eritsemendid *Kiirkivinevad *Sulfaadikindlad *Madala soojuseraldusega *leeliskorrosioonile vastupidavad *Väljalahustumiskindlad *Merevees püsivad *Hüdrofoobsed *Plastifitseeritud *Räbutsemendid *Paisuvad tsemendid EHITUSSEGUD Üldist: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignas, ka pastakas. Sideaine, täitematerjali nin vee segu nimetatakse mördiks. Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi. Betoonisegud Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nim
temperatuurist, organismi soojusproduktsioonist (peamiselt töö füüsilisest raskusest). Peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 C. Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. Optimaalne õhuniiskus on enamsti 40-60%. optimaalne õhu liikumise kiirus on kuni 0,1 m/s. Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Kahjuks esineb sellist olukorda sageli. Valgustus Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm)
Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Räbutsement - saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumise-kuivamise ning külmumise-sulamise tsoonis kasutamiseks. Vältida tuleb väljakuivamist varajastel kivinemisaegadel. Portland-põlevkivitsement - väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga
langevad. Paremad tulemused on neil tulnud suurema või väiksema räbu sisalduse puhul. Mida suurem räbu sisaldus, seda väiksem survetugevus. Räbutsement tardub aeglasemalt, moodustunud tsemendikivi tihedam võrreldes portlantsemendiga. Portlandräbutsement jahvatatakse suhteliselt peenemaks kui portlandtsement. Põhjuseks on räbu ja tsemendimineraalide vaheliste reaktsioonide täielikum toimumine. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumise-kuivamise ning külmumise- sulamise tsoonis kasutamiseks. Vältida tuleb väljakuivamist varajastel kivinemisaegadel. Aluminaattsement ehk kaltsiumaluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest-
Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. Jahvatatud räbu on samuti sideaine omadustega. Omadused: tardub aeglasemalt, korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega. Peenem jahvatus. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel ja hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumisekuivamise ning külmumisesulamise tsoonis kasutamiseks. Aluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Saadakse boksiidi põletamisel koos lubja või lubjakiviga.
Jahvatatakse kuulveskis kivi või keraamiliste kuulidega. Lisada võib pigmente et saada erinevaid värvusi. 2) räbutsement (CEM III) : saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30-70% klinrki massist, 50% räbu sisalduse puhul tsemendi omadused langevad. Räbutsement tardub aeglasemalt aga tsemendikivi on tihedam, kui portlandtsemendi oma. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamiseks, ei sobi madalatel temp kivistamiseks. 3) aluminaattsement- valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest. Toodetakse Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakivi ning sellele järgneva peenjahvatusega. Aluminaattsement on
tsemendi omadused langevad. Paremad tulemused on neil tulnud suurema või väiksema räbu sisalduse puhul. Mida suurem räbu sisaldus, seda väiksem survetugevus. Räbutsement tardub aeglasemalt, moodustunud tsemendikivi tihedam võrreldes portlantsemendiga. Portlandräbutsement jahvatatakse suhteliselt peenemaks kui portlandtsement. Põhjuseks on räbu ja tsemendimineraalide vaheliste reaktsioonide täielikum toimumine. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumise- kuivamise ning külmumise-sulamise tsoonis kasutamiseks. Vältida tuleb väljakuivamist varajastel kivinemisaegadel. Aluminaattsement ehk kaltsiumaluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest-
· Portlandtsemendid · Putsolaantsemendid · Komposiittsemendid Peale selle võidakse eristada näiteks: · Müüri-, sulfaadikindlad-, paisuvad jms. tsemendid · Aluminaattsemendid, mis ei sisalda portlandtsemendi klinkrit · Valged portlandtsemendid, kus rauaühendieid on vähem kui tavalises portlandtsemendi klinkris · kasutusomaduste järgi võiks näitena loetleda tsemendi eriliike·: · Kiirkivinevad (R ) · Sulfaadikindlad (SR) · Madala soojuseraldusega (LH) · Leeliskorrosioonile vastupidavad (AR) · Väljalahustumiskindlad · Merevees püsivad · Hüdrofoobsed muid omadusi ei leidnud: OMADUSED Survetugevus, Mpa 1-päevaselt 14 ; 2-päevaselt 27 ; 28-päevaselt 51 ; Tardumisaja algus, min 200 ; Koostis %: Portlandtsemendi klinker koos kipsiga 96 ; Lisakoostisosad (lubjakivi) 4 ; Peenus, m2/kg 330 ; Mahumass kg/m3 (ehituslik, puistes) 1200 29)Tsemendi omaduste määramine · Veesisaldus-tehakse 25..
Keskkonna temperatuur mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimaalsest kõrgema õhutemperatuuri puhul langeb töö motivatsioon. Alati pole see siiski nii. Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. · Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. · Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. · Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda
kütte temperatuuriseade: 21 ºC; ventilatsiooniõhk soojendatakse üles +18 C-ni (sõltuvalt lahendusest kas küttesüsteemi või ventilatsioonisüsteemi abil); küttevõimsuse arvutamisel on lähtutud arvutuslikust välistemperatuurist -25 C (Tartu, Võru, Jõgeva). Ruumide standardkasutuseks on kasutatud VVm. 258 lisas 5 esitatud suurusi. Elanike soojuseraldusena on arvestatud 2 W/m2 s.o. 277,4=155 W. Arvestades inimese soojuseraldusega 80 W (ei sisalda varjatud soojust) on arvestatud 1,9 inimesega, kelle soojaeraldus on arvutatud vastavalt ISO 7730 standardile (1,2 met, 0,7 clo). Kasutusaste on 0,6. Inimesed on hoones vastavalt VVm. 258 lisas 6 esitatud profiilile, vt. Joonis 8.9. Ruumide kasutusprofiil on aasta ja nädala lõikes sama. 90 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
annaabi.ee 
