9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab
Kuidas veekogud mõjutavad eesti ilmastikku? Eesti kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. õhk Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on õhk mandrite kohal jahedam kui mere kohal. üldine Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel.
Eestimaa loodus Stella Salu 8. klass T ilsi Põhikool Kliima q Valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. q Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q
Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saarestikus aga -2...4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning juulikuu keskmine temperatuur varieerub vahemikus 16,0...17,4 °C
Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid, armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga oranzpunaseks. Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana, kuid ühtlasel värvipinnal olev punane on kuidagi likumatu, muutumatu ja pinnapeale, tal nagu puuduks sügavus. Punase segamisel valgega saame helepunased kuni roosasid toone, mustaga segades murtud punaseid kuni punakaspruune, halliga tuhmpunaseid ja telliskivipunaseid värvivarjundeid. Arhitektuuris kasutatakse punaseid toone väga rikkalikus skaalas: tellistena,
juulil 1973 Võrus, kus 10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool maksimaalsest võimalikust), päikeselisem on rannikul ja saartel, pilvisem kõrgustikel. Eesti-siseste temperatuurierinevuste kujundajaks on Läänemeri, mis hoiab talvel rannikualad palju soojemana. Keskmine temperatuuride erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel on talvel 3 kraadi. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri ja rannikualad jäävad võrreldes sisemaaga samavõrra jahedamaks. Suvel territoriaalsed erinevused kaovad ning need hakkavad taas tekkima sügisel, tingituna sisemaa kiiremast jahtumisest. Keskmine tuule kiirus aastas on Eesti sisemaal alla 4 m / sek., rannikualadel aga üle 6 m / sek. Suured on erinevused ka tormituulte esinemissageduses
Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. . Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel paiknevas vööndis. Eesti asukoht tingib selle, et hulk ületab aurumise.
suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. VEESTIK Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi
lainepikkusega (625-750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav.Punane on üks põhivärvidest ja punase vastandvärvus on roheline. Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga oranzpunaseks. Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana kuid ühtlasel värvipinnal näib värv liikumatu, muutumatu ja pinnapealne, justkui puuduks sügavus. Punase segamisel valgega saame helepunased kuni roosasid toone, mustada segades murtud punaseid kuni punakaspruune, kalliga tuhmpunaseid ja telliskivipunaseid. Punase sümbol ja tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning
Soe front on pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon kõlma õhumassiga. Sadu ei ole nii tugev, kui külma frondi puhul, kuid see-eest kestab kauem, kuna soe front on laiem ja liigub aeglasemalt. Sooja fronti tähistab ilmakaartidel poolringidega punane joon. 25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks? Merelises, sest Põhja-Atlandilt siia jõudvad õhumassid hoiavad mandri ääreala soojemana, kui siseala. 26. Miks puhuvad Eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Sest, need seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? Kõige varem tekib ja sulab kõrgustikel (nt. Haanja).
Eestis on valdavad parasvöötme merelised ja mandrilised õhumassid. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on seejuures suurem talve teises pooles, kevadel ja suve esimeses pooles. Talvel ja kevadel võivad aegajalt siia jõuda ka külmad ja kuivad arktilised õhumassid. Suvel võivad lõunatsüklonid erandkorras kaugele põhja vedada troopilist õhku. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on Läänemeri. Talvisel ajal hoiab ta rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja- lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur Kesk- ja Ida-Eestis on vahemikus 6°...7°C, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see 2°...4°C. Rannikul on kõige külmemaks kuuks veebruar. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad võrreldes ülejäänud Eestiga üha jahedamaks. Maikuu keskmine temperatuur erineb rohkem kui 3,5°C
tumedal taustal. Nähtus, mida tuleb arvestada väikeste ruumide puhul ja mis suurtes ruumides ei sega. Mürarikastes ruumides, tuleb arvestada sünesteesia nähtust, mis avaldub värvuste tunnetamisel nägemis-, kuulmis- ja haistmisorganite koosmõjus tekkinud tajuga. Sünesteesia nähtus avaldub kõige ilmekamalt nägemisaistingu mõjul kindlate värvuste nägemisel tekkiva soojuse/külmuse tunned tajumisega. Oranzi värvusega tuba tajume soojemana kui samas temperatuuris tumesinist. Sünesteesia võib avalduda ka teatud süngeid värvusi nähes olematu lõhna haistmisena. On teada, et tumedad pruunid või sünged tumehallid toonid koos tugeva mürataustaga võivad ruumisviibijal kutsuda esile roiskumislõhna tundmise. Kogu värvuste tunnetuse teooria muutub aastatega ja on paikkonniti tugevasti erinev. Kui põhjamaal kombineerida teadlikult meeldivad lõhnad, helid ja värvused ei ole see kombinatsioon vastuvõetav lõunamaalastele
Valgel taustal hakkavad kõik teised värvid särama. Valgeks värvitud seintega ruumis pääsevad kõik esemed rõhutatult esile. Täiesti puhas valge mõjub siiski veidi külma ja kõledana. Kui ruumis kasutatakse ainult valget siis rõhub see tühjust ning viimane väsitab. Ka haiglaruume ja lastetuba ei tohiks seetõttu täisesti valgeks värvida. Parem oleks kergelt toonitud valge. Kollaka, roosaka, roheka ja sinaka tooniga valged mõjuvad soojemana ja ka põnevamana. Pealaest jalatallani valgesse riietatus inimene tõmbab tähelepanu küll, aga valge peab sobima, muidu jääb üldmulje kahvatu. Talvel, kui päevitus on kadunud, mõjub valge riietus külma ja kõledana, keegi võib su lume taustal kelgu alla ajada, maanteel või suusamäel võib see aga lausa eluohtlikuks osutuda. Valge ei ole ligitõmbav, kutsuv ega soe. Valge negatiisem pool ongi seotud tema külmuse ja neutraalsusega
Vaid novembrist veebruarini kaotab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui ta päikeselt ja atmosfäärist juurde saab. 1.3. Õhutemperatuur Eestis on 20. sajandil globaalse kliimasoojenemise tõttu aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud. 186699 on aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,7 ºC võrra. Põhiliselt on soojenenud talv ja kevad. Läänemeri on peamine õhutemperatuuri Eesti-siseste erinevuste kujundaja. Sügisel ja talvel hoiab see rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad siis põhjalõuna-sihiliselt selliselt, et läänes on soojem ja idas külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida-Eestis vahemikus 6 kuni 7 ºC, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see 2 kuni 4 ºC. Rannikul on külmim kuu veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on kuni ühe kraadi võrra madalam kui jaanuaris. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad
lahkvoolne kanalisatsioon. Uputused ja põhjavee taseme langus linnades. CO2 emissiooni seosed otsustega detailplaneeringus. Rohefaktor ja -punktid. * Kuidas mõjutavad linna kliimat ja õhku pargid ja säilinud looduslikud alad? • Talvel on tänu haljastusele natukene soojem, sest siis on tuulekülma vähem ja tuulekiirus väiksem. Suvel jahedam tänu evapotranspiratsioonile. Looduslikud rohealad hoiavad kuumal ajal kliima jahedamana ja külmal ajal soojemana. Kuumasaarte vähenemine linnades ja väiksemates alevikes. Samuti puhastavad lehtpuud ja -põõsad linnaõhku saastest. Lisaks on looduslikud rohealad head veeringluse allikad, sest seal saab vesi looduslikul protsessil maapinda imbuda. • Õhu puhastamine kütusepõlemisjääkidest, rehvikulumisel tekkivast rehvitolmust ja muust saastest. Biomassist sõltub, lehekujust (karvaste lehtedega
See fakt tasub mainimist, kuna selline joon on ainuomane vaid Maale. Maal on dünaamiline atmosfäär, mis koosneb 78 protsendist lämmastikust ja 21 protsendist hapnikust. Samuti on Maal kliimasüsteem. Mõlema käivitajateks on Päikeselt saabuv energia ja veega toimuv tsükkel vedelast gaasiliseks ja uuesti tagasi. Mõned gaasid, eelkõige veeaur, süsihappegaas ja metaan takistavad osaliselt pinnasoojusel kiirguda maailmaruumi ja hoiavad seetõttu planeedi pinna soojemana, kui ta oleks nende toimeta. Seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Lisaks peaks veel nimetama kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga osooni, mille õhukene kiht atmosfääri ülaosas kaitseb meid Päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Atmosfääri saab jämedalt jagada kolmeks kihiks. Maapinna kohal on troposfäär, kus leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär.
Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine Soojuse tootmine Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Soojusenergia on madala kvaliteediga- keha seda ei kasuta Soojusenergia liig ehk soojuskoormus tuleb süsteemist eemaldada (Kõige sooja kiirgavam on aju) Katse: katsudes lauda, mis on puust ja toolijalga, mis on rauast, siis laud tundub soojemana, kuna puit juhib paremini soojust Konduktsioon ja konvektsioon Soojuse kandumine(konduktsioon) ühelt materjalilt teistele. (Keha sisemuses kantakse kudede kaudu soojus keha pinnale) Soojuse liikumine õhu ja vedeliku kaudu (konvektsioon) (Õhuga saabub meieni soe puhang; veri kannab soojust keha osade vahel-seest pinnale) Mida suurem on temperatuuride gradient (temp vahe kahe keskkonna/materjali vahel), seda suurem on soojusülekanne
geograafilisest asendist. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on samuti Läänemeri. Meri on ka kogutud soojuse reservuaar. Seetõttu on rannikupiirkondade kliima mõõdukam kui mandri keskosas. Talvisel ajal hoiab Läänemeri rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja-lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem (Raukas 1995: 189). Merega sarnaselt mõjutab meie ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti järved vähem. Tähtsad kohakliima kujundajad on ka kõrgustikud. Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10 meetrit kõrguse kasvu annab juurde 1% lisasademeid), samuti äikesevihmade ümberjaotamises ning valitsevalt sademeid toovate
paljud vesistud maailmas mürkidest üle küllastunud ning need ei muutu kunagi enam endiseks. Hävib looduslik elukeskkond kaladele, taimedele ning levima hakkavad solgikraavidele omased eluvormid. Suurel hulgal vett läheb vaja reaktorite jahutamiseks tuumaelektrijaamades. Vett võetakse jõgedest ning peale selle kasutamist jahutusseadmetes lastakse see tagasi loodusesse. Jõgedesse, järvedesse või merre naaseb see vesi küll puhta ja selgena, kuid tavaliselt mõningate kraadide võrra soojemana. Kõrge temperatuur põhjustab vetikate vohamist ja moodustab palju orgaanilist ainet. Seda lagundavad bakterid kasutavad ära kogu vees oleva hapniku, mille tagajärjel muutub vesi hapniku vaeseks ja elamiskõlbmatuks veeloomadele. Hapnikutaseme langusega väheneb ka veekogu isepuhastusvõime. On teada, et enamike toksiinide toksilisus madala hapnikusisalduse korral on suurem ning seetõttu peavad kalad 5
Praeguseks on puu arvatavasti tublisti kosunud. (Maakodu). 3.2 Istutamine Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu hukkuvad maapeal pottides kasvavad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant, 2011). Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multši nende alune koorepuruga, see
2.2.3. Elujõulisuse suurendamine, hooldus Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu maapeal pottides kasvades hukkuvad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad nad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7
kasvab 1993. aastast. Esimesi õisi nägime alles mõni aasta tagasi. Istutamine Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu hukkuvad maapeal pottides kasvavad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega. Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune
°C), kõige külmem veebruar (Vilsandil –3,5, Narvas –7,6 °C). Sajab keskmiselt 600, kõrgustikel kohati üle 700, saarte rannikualadel paiguti alla 500 mm/a. Lumikattega päevi on enim Ida-Eestis (üle 130), lumikatte keskmine paksus on suurim Haanja kõrgustikul (24 cm). Kliimat kujundavad tegurid Läänemeri on peamine Eesti-sisese õhutemperatuuri erinevuste kujundaja. Sügiseti ja talvel hoiab ta rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30′ ja 59º50′ pl vahel mereliselt kliimaltmandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on
annaabi.ee 
