Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit. Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo). 5 Veestik Selgjärv- looduslik järv, Ida-eesti vesikond, Peipsi almvesikond. Pruuniveeline düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m. Apna jõgi- ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi.
Koos Nehatu looduskaitsealaga on määratud Ramsari-alade hulka.Looduskaitsealal on erilise tähelepanu all linnustik, samuti looduslikud ja poollooduslikud kooslused. Ala mängib tähtsat rolli lindude puhkepaigana, kuna on üks strateegiline punkt LäänemerePõhjamere vahet lendavate rändlindude teel. Nehatu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Eestis. Kaitseala pindala on 1011 hektarit.Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Nehatu sooalad ja selle elustik. Looduskaitsealaks organiseeriti see 2001. aastal. Soomaa Rahvuspark Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn
Noorem rauaaeg 1) viikingiaeg u. 800-1050 2) muinasaja lõpusaj. 1050-1200 1. Skandinaaviast pärit hõimude retked ( tee varjaagide juurest kreeklasteni) 2. Idaslaavlased üritasid meid vallutada 1030 (linnus Tartu kohal). Jurjevi tugipunkt. 1061 löödi idaslaavlased välja. Rahvaarv: u. 150 000 inimest Adramaa- põllumajanduse ühik (üks adramaa toidab ära u. 7 inimest) Asustamata alad: läänerannik (pinnas ebasoodne), sooalad( Pärnu jõest allapoole jäävad alad) ja Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1. sumbküla (kõik talud paiknesid keset põldu, koos) 2. ridaküla- ühel pool teed (voored, Kesk-Eestis) 3. hajaküla-talud paiknesid üksteisest eemal, korrapära puudus. (Lõuna-Eestis) Ühinenud kihelkondadeks. Muinasaja lõpul oli u. 45 kihelkonda. Kihelkonnad ühinenud maakondadeks: (8 maakonda)
1koos Valgamaal asuva lõunaosaga 1871 ha Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad Kolgi, Pendi, Poka, Soosaare, Tääksi, Tässi ja Unakvere sood. Soostiku suurim soo on Soosaare raba (8840 ha). Soode vahel Kolga-Jaani ümbruses paiknevad loode-kagu sihilised lamedad voored (Kolga-Jaani voorestik). Soostiku lõunaosa on järvetekkeline, ülejäänud sooalad tekkisid mineraalmaa soostumisel. Madalsooalad saavad vett põhja- ja valgveest ning kevadeti ja sügiseti lisanduvast Põltsamaa ja Navesti jõe tulvaveest. Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere soos on valdav puisraba, Kolgi, Pendi ja Tääksi soos on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets. Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades.
inimest, seejuures ületab sisseränd üldjuhul õige pisut väljarändu. Maavaldades on need arvud ligi kaks korda suuremad. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise (ligi 70%). Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust (Eesti keskmine 68,6%). Loodus Keset soid ja metsi Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast. Ometi ei saa kord sohu või metsa sattunud külaline täielikku ülevaadet siinse looduse mitmekesisusest. Sest kõrgrabas jalutajale jäävad nägemata madalsooalad, Loosalu rabas matkaja jääb ilma Avaste astangu taguse soo müstilisest võlust. Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja ja keskosas võib leida viljakaid
aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On toimunud suur murrang muinasuusundis, kuni selle ajani on olnud kalmed väga tähtsad riitusepaigad. Potensiaalsed pühapaigad: Looduses on sobivaid kohti küllaga. Külade ümber on mõistlik hulk potensiaalseid hiiepaiku, mõnes külas neid ei olegi. Piirkondlikud erinevused ja nende taust: Meresidusad alad – kuni Pärnumaa, Järvamaa ja Virumaani Sisemaa – alates Viljandimaast ja Tartumaast Nende alade vahel on sooalad. Lohukivid on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. 5-7 cm läbimõõduga lohukesed, ligi 1750. Rainnikusidusad maakonnad. Lohkude põhjus? Viljakusmaagia? Surmakultus? Seos maaviljelusliku asustusega. Liukivid jäävad samuti merelisse ruumi. Kivide pealispind on tasane, sile, kulumisjälgedega. Hiied Mis on hiis? Umbes nagu looduses paiknev kirik, kus käidi ja kuhu viidi ohvreid. On olnud ühtaegu mitte ainult koht, vaid ka olend, hingestatud ruum, kellega inimene suhtleb
· Venemaa kaart 1614,Hessel Gerritsz, Hollandi kartograaf, Eesti ala kohta on kaardil märgitud mitmed saared ja kohanimed. Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv. · Rootsi kaart 1626, Andreas Bureus, Eesti alalt 150 geograafilist nime · Liivi- ja Kuramaa kaart 1680, Amsterdamis kaardigraveerija ja kirjastaja Justus Danckerts, maakondade nimed ja piirid, eesti ja läti keelealade piirid, välja toodud suured sooalad · Liivimaa kaart 1652, Saksa graafiku ja kirjastaja Matthäus Meriani, täpsem Läti alade jõestike ja järvede kujutamine, kaardipinnale paigutatud Kuramaa ja Eestimaa vapid. · Liivi- ja Kuramaa kaart 1670-1705, hollandi kartograaf ja kirjastaja Frederik de Witt, Saaremaa täpsem kujutamine ja sooalade eestikeelseid nimetusi 26 99. 18
olevat skandinaavia Thori teisend. 13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist laibad põletati. Surnule pandi kaasa ehteid ja muid vajaminevaid esemeid EESTLASTE ELUOLU MUINASAJA LÕPUL. Tihedam asustus oli Kesk- ja Lõuna- Eesti viljakamatel aladel, ka Põhja- ja Lääne- Eestis. (Lääne- Eestis olid head rohu- ja heinamaad ning peeti arvukalt koduloomi.) 13. sajandi alguseks tõusis rahvaarv 150 000 inimeseni. Austamata olid suuremad sooalad, mererannik ja Peipsi rannaäär. Saartest oli (hõre) asustus ainult Saaremaal ja Muhus. Kõige enam levinud külatüübiks oli tol ajal sumbküla, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis ning Saaremaal. Kesk-Eestis olid ka rida-ja ahelkülad. Ridakülas asusid talud reas üksteise kõrval ühel pool teel. Ahelkülas asusid talud samuti ridastikku, kuid üksteisest veidi eemal. Lõuna- Eesti künklikul maastikul olid levinud hajakülad. Neis asusid talud ebakorrapäraselt teineteisest eemal.
Vene väed pidevalt taganesid Venemaa sügavustesse. Otsustav lahing toimus Moskvas vene väed olid taandunud, lahinguväli oli lahingu lõppedes prantslaste käes, aga see lahing reaalselt jõudude vahekorda kindlaks ei määranud. Venelased suundusid lõuna poole, kuhu nende väed jäid peatuma. Napoleoni mehed saabusid tühja põlenud Moskvasse. Siis ta otsustas oma väed Venemaalt välja viia lõuna poolt see ei õnnestunud, põhja pool olid liiga suured metsa ja sooalad. Nad pidid taanduma tuldud teedpidi, kuid seal polnud enam palju süüa. Siis jälitasid vene väed napoleoni vägesid. Sügistalvel Napoleoni 4000 meheline vägi suuresti hävis ning ta jättis oma armee Venemaale nälja ja külma kätte surema. Ise läks ta Prantsusmaale uut väge koguma, kuid samas liikusid ka venelased edasi lääne suunas. Sellel ajal ütlesid liitlassuhetest lahti Austria ja Preisimaa, kes liitusid hoopis Venemaaga Prantsusmaa vastu võitlemiseks
Kuni Mustveeni on geoloogiliseks aluspõhjaks karbonaatne materjal ja lõuna pool on devon. Ürg-Peipsi veed on kandnud palju peale liivasid. Madalad alad ja kõrge põhjavee seis. Põllumaad suhteliselt vähe, eriti vähe VaskNarvas ja kUremäe kandis, sest seal ulatuslikud metsa ja soo alad. Lõuna poolne osa köögiviljakasvatuse piirkond. On gleistunud leetunud mullad, leetunud gleimullad, ka turvastunud leedemullad Lg. Põldude boniteet madal, 6-9 klass. A)Vasknarva- ulatuslikud sooalad ja metsad, gleistunud leetunud,leetunud gleimullad ja turvastunud leedemullad b)Varnja-Võõpsu- Mustvee külad, rohkem asustatud külad. VII Klindieelne valdkond-paekaldast mere poole jääv kitsas tükk, mis tuleb Nõva kohal sügavale mandrisse sisse. 3,5% Eestimaast. Aluspõhjakivim karbonaadivaene, selletõttu ka muldade lähtekivimid karbonaadivaesed, tihti kruusakad, väga raudkivised, kohati võivad mullad oll aka sooldunud. Põllumajanduse osatähtsus väike ja põllud
50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue põllumajanduspoliitikaga tootmiskeskse lähenemise asemel võetakse suund üha enam keskkonna säästmisele, toidu kvaliteedi tõusule ja maastiku hooldusele. 90-ndate
· Limnoloogiajaama kohal luitestunud rannavalle · Valitsevatest tuultest tingituna ranna.... Idarannikust (Klinge seadus) · Klinge seadus: järv kasvab kinni tuulealusest küljest · Kolga-Jaani voorestik o Võrtsjärvest põhjas, selgelt välja kujunenud voorestikuala o Väikevoored (u 100), mille kõrgus maksimaalselt 11 m, 500-1500 m pikad ja 100- 300 m laiad · Ulatuslikud sooalad o Parika raba o Alamm-Pedja o Sangla · Veestik o Emajõe (vanajõed), Pedja ja Põltsamaa o Tänassilma o Üleujutused (kõrge veetasemega ligi 100 km2 suurune üleujutusala) o Tagasivool Emajõel o Ajalooliselt on luhaalad olnud heinamaad Kõrvemaa · Kõrb tähendas varemalt paksu metsa · Kõrvemaa on põhjapoolne osa Vahe-Eesti madalikust
Poolas hinnatakse soode osakaaluks 10 % pindalast. Põhjamere madalatel rannikualadel, kus asuvad tõusuvetega jõgede suudmelahed, näiteks Saksamaal ja Hollandis, on tekkinud enamasti madalad lammisood. Hollandis ja Ida-lnglismaal asuvad madalikerabad on liiga vesised ja sealt on raske turvast koguda. Suurbritannias on kahjustatud või hävinud 90 % soodest. Samuti on paljud Kesk-Euroopa riigid oma sood peaaegu täielikult üles harinud. Euroopa suurimad sooalad Prõpjatsi sood asuvad umbes 100 000 km2-l (kaks Eestit) Lõuna- Valgevenes ja Edela-Ukrainas Prõpjatsi jõe ümbruses. See oli üks väheseid soid Euroopa parasvöötmekliimas, mida polnud viimase ajani muutnud inimtegevus, kuid 2011. aastal alustati sealgi turba kaevandmist. Polistovo-Lovatskaja soostik, samuti üks Euroopa suurimaid, asub Venemaal, Pihkva ja Novgorodi vahel. 11 000 aastat tagasi, kui jääaeg hakkas lõppema ja Valdai kõrgustikult tulnud
Võetakse kasutusele alasid, kus enne elatud ei oldud. Eriti terav oli probleem Saaremaa puhul, sealt mindi mandrile ja võeti kasutusele uusi alasid. Võetakse kasutusele ka piirkondi, mis vanasti olid tihedad metsaregioonid olnud. Eelkõige võib rääkida Alutaguse asustuse tihenemisest, tihenes ka Saarde kihelkond. Ka uued agrotehnilised lisavõimalused maa kultiveerimiseks muudavad mingil määral endised sooalad elamiskõlblikuks. 18. sajandil võib rääkida ka ühest teisest protsessist toimub maalt põgenemine ja asutakse mitmetesse naaberriikidesse, kõige rohkem Venemaale (sealt ei saadud inimesi tagasi nõuda, tihti vahetati seal usku, kuna luterlaste ja ortodokside abielu ei tolereeritud), teine piirkond, kuhu palju mindi, oli Soome lahe põhjarannik. Sinna tekkisid eestlaste külad ja piirkonnad, kus keel konserveerus. Nüüdseks on need kadunud
liigi, näiteks metsroosid, metsorhideed ja lavendel. Ringi lippavad ka jänesed, rebased, metssead ja mangustid. Sapal de Castro Marim Guadiana jõe suudmes asuv Sapal de Castro Marim ja Vila Real de Santo António looduspark on üks tähtsamaid märgalasid Portugalis ja on tunnustatud rahvusvaheliselt Ramsari seadusega. Selle ala spetsiaalne kaitsestaatus võlgneb tänu faktile, et märgala ökoloogia on väga mitmekesine. Soolased sooalad on koduks paljudele taimedele ja loomadele. Kuivad alad koosnevad kiltkivist, punasest liivakivist, liivaribadest ja kaljudest, samuti kõrgematest aladest. Loodusliku keskkonnana suurele hulgale loomaliikidest on Sapal de Castro Marimi looduspark koduks tuhandetele veelindudele, kes tulevad sinna ideaalsete pesitsustingimuste otsingutel või tallveaja üle elamiseks. Läbi aasta elutseb pargis 153 erinevat liiki, sealhulgas
annaabi.ee 
