siseelundites) · kemosensorid tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad
motoorne tuum), saadab kõhuõõne elundeid; Peaosa harud: lähtuvad ganglion superius'e parasümpaatilisi preganglionaarseid segatüüpi närv piirkonnast ja hõlmavad täielikult X närvi kiude, mis lülituvad ümber perifeersete somatosensoorse komponendi. põimikute, eriti intramuraalsete · R meningeus innerveerib kõvakelmet tagumise põimikute terminaalganglionides koljuaugu piirkonnas (vistseraal-eferentsed kiud lülituvad
Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon, taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest saabuv info dermatoomide kaupa: Sissejuhatus psühholoogiasse 35 Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega nahk jaotub dermatoomideks Sissejuhatus psühholoogiasse 36 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja
Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu __ Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele Info liigub (alt üles) parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel ajutüve tuumades ümberlülitusi seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne
A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C E ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevates kehapiirkondadest saabuv info- dermatoomide kaupa. Info nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega- nahk jaotud dermatoomideks. Info liigub (alt üles) à parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel à ajutüve tuumades ümberlülitusi à seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse
SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis aktsioonipotentsiaalide tekke ja kannab seetõttu nime generaatorpotentsiaal. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad: a) Merkeli rakud on sageli koondunud sensorelundisse b) Ruffini kehakesed asuvad sügavamates nahakihtides ja on vähe adapteeruvad 2) kiirelt
C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu__ 76 Juureganglion Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. 77 Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele 78 Info liigub (alt üles) parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel ajutüve tuumades ümberlülitusi seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-tundlikkus
õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Temporaalsagar on epilepsiate e üks tavalisemaid allikaid. Tugeva vormi puhul levib see üle aju. Leebetel juhtudel tekitab see deja vu või jamais vu (ümbrus on väga võõras) tunnet. Vahel tulevad teatud mälestused meelde või kaob mälu üldse ära. Laialdamsel levikul kutsub sensoorseid elamusi esile. Tugevamal juhul esineb ka visuaalse ja somatosensoorse ala aktiveerumist. Oimusagara kahjustused süvendavad episoodilise mälu defitsiiti eriti just selles, mis puutub toimunud sündmustesse mäletamisse isikliku elu osana. Agnoosia- tähendab võimetust teatud asjutuvastada, seostada või ka lihtsalt teadmatust ning mitmed selle vormid kaasnevad oimusagara kahjustusega, kuigi need võivad juba sündides olemas olla pärilikkuse tõttu. Prospagnoosia- ei suudeta inimesi näo järgi tuvastada.
Gangl. superius: paikneb for. jugulares. Gangl inferius: eelmisest 1 cm allpool, kuulub intestinaalosa juurde. X närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralisest, koljuõõnest koos IX ja XI närviga for. jugulare eesmise osa kaudu. 15 Osad: pea-, kaela-, rinna- ja kõhuosa 3.4.1 Peaosa For. jugulares v. jugularis internast eespool ja ulatub allpool gangl. inferuseni. Peaosa harud (lähtuvad gangl. sup. piirkonnast ja hõlmavad täielikult X somatosensoorse komponendi): 1. R. meningeus: innerveerib kõvakelmet (dura mater) tagumise koljuaugu piirkonnas 2. R. auricularis: läbistab oimuluu canaliculus mastoideuse (ristumiskohal asub kontakti VII närviga lk 11), innerveerib nahka välise kuulmekäigu ja kõrvalesta piirkonnas. 3. Ühendusharud IX ja XI närviga ning sümpaatikuse ülemise kaelaganglioniga. 1) Välise kuulmekäigu naha puutetundlikkus: nahk r. auricularis gangl. superius n
osmosensorid – reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) valutundlikud – vabad närvilõpmed Erutuse vähenemist aja jooksul muutumatu tugevusega ärritaja toimel nimetatakse adaptatsiooniks. Sensorid jaotuvad adaptatsiooni kiiruse alusel kiiresti ja aeglaselt adapteeruvateks. Sensori adaptatsioon: toonilised retseptorid ja faasilised retseptorid. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Nende hulgas on: aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid Merkeli rakud – kogunenud sensorelundisse. Olulised puudutuse lokaliseerimisel. Ruffini kehakesed – asuvad sügavamates nahakihtides, vähe adapteeruvad. Informeerivad naha ja sügavamate
· Termosensord reageerivad temp muutustele, nahas, limaskestades ja siseelundites. · Kemosensorid keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine. · Osmosensorid koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad, asuvad siseelundites ja hüpotalamuses · Valutundlikud on vabad närvilõpmed. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad omakorda kaheks: a) Merkeli rakud on sageli kogunenud sensorelundisse, mida innerveerib A tüüpi närvikiud. Olulised on need sensorid puudutuse lokaliseerimisel.
Antidepressandid ja trankvilisaatorid ( kroonilise pingepeavalu puhul ). Psühhiline pinge või hirm sedukseen 5 mg x 3. Ravi alustatakse väiksemates annustes unisuse ärahoidmiseks. Depressiooni puhul: amitrüptilliin 75 mg päevas ( 1 tbl = 10 mg ). Lihaste pinge masaaz. Sümptomaatilise peavalu põhjused Sümptomaatilise peavalu põhjused: viirusinfektsioon, palavik, nohu, sinusiidid. Pearinglus e vertiigo. Mulitsüsteemne sündroom: häiritud koostöö visuaalse, vestibulaarse ja somatosensoorse süsteemi vahel . Põhjuseks : * tsentraalne- ajutüvi, * perifeerne-vestibulaarsüsteem. Sümptomid: 22 *veriigo-ruumiorientatsiooni häire *nüstagmid *ataksia *iiveldus ja oksendamine. Tsentraalne vertiigo. Tekib ajutüve kahjustusel, episoodiline/pikaajaline vertiigo. Kaasuda vüivad diplopia, düsartria. Kuulmin ok. Põhjused. Sclerosis multiplex, arnold chari malfarmatsioon
Vasakul poolkeral – kõne mõistmine ning kõneprotsesside tagamine, mistõttu vasakut nimetatakse tavaliselt dominantseks. Vasakukäelistel inimestel on mõnikord aju funktisonaalsus teistpidi sätestatud. Somatosensoorne korteks asub kiirusagara all, mis võtab vastu keha erinevatelt piirkondadelt signaale ning kaardistab need samuti ristsüsteemi järgi. Otsmikusagara kõige tagumises piirkonnas, mis on ühendatud somatosensoorse koretksiga, on neuronid, mis annavad käsklusi keha eri piirkondades eri lihastesse. Otsmikusagaras eespoole liikudes tuleb järjest rohkem liigutuste planeerimise ja liigutuste vahel valimisega seotud piirkondi. Mida kõrgemal on need piirkonnad, seda rohkem stimuleerivad need piirkonnad kunstlikult nt seda, et inimene soovib liigutada ja seejärel liigutus ka toimida võib. Otsmikusagar on enim välja arenenud. See on aju strateegiline keskus
“lisa”e.suplementaare kõne pk (B6 med.osa) + premotoorne ajukoor (B6 lat)-spontaanne 3. KNS areng- motoorne kõnelihaste kontroll (silbid/sõnad), kõne sisu artikulatsioon kõne -kriitilise tähtsusega, 3. motoorse a/k näo pk. (suu ja keel B4) – iga täishääliku ütlemiseks suu avada+ kaashäälik- suu kinni 4. somatosensoorse a/k näo pk. (B1,2,3) 2-poolselt 30 • insula –automaatne kõne • lisaks FOXP2 geeni mutatsioonile kaasuvast motoorse kontrolli defitsiidist esineb ka kõne • TS (STS pk
liigutusfunktsioone. Ajukoore motoorse piirkonna funktsioonide kaart võimaldab luua ajukoore motoorse homunkuluse. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 16 Selgelt eristuvad ka ajukoore sensoorsed piirkonnad (eelkõige nägemine ja kuulmine). Ajukoore kehatundlikkuse ehk somato-sensoorne piirkond võimaldab konstrueerida somatosensoorse homunkuluse. Motoorsete ja sensoorsete piirkondade ümber paiknevad ajukoore assotsiatiivsed piirkonnad, milles eeldatavasti toimub nii vastu võetud kui ka lihastele suunatava info keerukam süntees ja analüüs. Ajukoore lokaalsete kahjustuste tagajärjed Tegevuse häired ehk apraksiad seisnevad tahtliku tegevusakti algatamise tõsistes raskustes või sooritamise fragmentaarsuses (näiteks avab patsient külmkapi ukse, ent sealt toitu võtta ei suuda).
annaabi.ee 
