siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. 3 Lahuste valmistamine Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral oluline roll vesiniksidemete moodustumisel. Lahustamisel on põhitõde, et sarnane lahustub sarnases. Polaarsed ühendid lahustuvad üldiselt paremini polaarsetes lahustites (vesi, dimetüülsulfoksiid, N,N-dimetüülformamiid, madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (eetrid, süsivesinikud)
Soxhlet ekstraktsioon Ekstraktsioon - protsess, mille käigus saab selektiivselt eraldada huvipakkuvaid ühendeid proovi maatriksist. Vedelik-vedelik ekstraktsioon - kasutatakse segavate ainete eraldamiseks proovist jaotades proovis sisalduvad ained kahe mitteseguneva faasi vahel. Soxhlet ekstraktsioon - solvent kuumutatakse destillatsioonikolvis, solvendi aurud kondenseeruvad tagasivoolu jahutis ja tilguvad ekstraktorisse, kus asub peenestatud tahke proov. See osa täitub aeglaselt sooja solvendiga ja toimub ainete ekstraheerimine tahkest proovist. Kui kamber on peaaegu täis ja vedeliku tase tõusnud sifooni ülemise otsani, siis kamber tühjeneb automaatselt - vedelik voolab tagasi destillatsioonikolbi. Iga tsükli jooksul lahustub väike portsjon huvipakkuvat ainet, mis lõpptulemusena koguneb kolbi. 47.Superkriitise ekstraktsiooni põhimõte Superkriitilises olekus ekstrahendi ehk SFE on alternatiiv Soxhleti meetodile. Keerukam meetod ja üsnagi uus
------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. ------Millised on lahuste peamised tüübid? Tõeline lahus, kolloidlahus, Küllastumata lahus, Küllastunud lahus, üleküllastunud lahus, ------Mida tähendab lahustamine? tahke aine, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga). ------Mis vahe on keemilisel reaktsioonil ja lahustamisel? Ei teki uut ainet ------Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel? 1. – Hüdrofiilsed, lahustuvad vees kergesti, moodustavad vesiniksidemeid. – Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid). ------Mida näitab segamisreegel? Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel.
pihustunud molekulideks, ioonideks või aatomiteks. Lahusti aine (tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. Lahustunud aine aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis). Lahuse protsendiline koostis Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlast lahusti või lahuse koguses antud temperatuuril; põhiühik g/100 g lahustis. Solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga (solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. Lahustumise soojusefekt Küllastunud lahus antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. Kolloidlahus (kolloidsüsteem) pihustunud ainest (ainetest) ja pihustuskeskkonnast koosnev
pihustunud molekulideks, ioonodeks või kristallideks. 41) Lahusti - aine(tavaliselt vedelik), milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub. 42) Lahustunud aine - aine,mis on ühtlaselt jaotunud teises aines (lahustis) 43) Lahuse protsendiline koostis - 44) Lahustuvus - suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti(või lahuse) koguses antud temperatuuril, põhiühik g/100 g lahustis. 45) Solvatatsioon - lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga), vee korral nimetatakse seda hüdratatsiooniks. 46) Lahustumise soojusefekt - 47) Küllastunud lahus - antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. 48) Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub. 49) Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 50) Kolloidlahus - ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine
jt ühenditest mikroorganismide toimel. 53. lahus ühtlane segu, koosben lahustist ja lahustnud ainetest. 54. lahusti aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55. lahustunud aine aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines. 56. hüdratsioon e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega. 57. hüdraatimine VESINIKUGA LIITUMINE 58. solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratsiooniks. 59. solvaat 60. solvent 61. lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahustis (v lahuses) koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63. küllastunud lahus lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64. küllastumata lahus lahus, milles antud tingimustel SAAB VEEL ainet lahustada. 65. soojusefekt lahustumisel 66
Esialgne jaotus morfoloogia alusel Fiibervalgud domineerib 1 sekundaarstruktuur Fiibervalgud on tüüpiliselt vees lahustumatud kasutusel sidekudedes Näited: Kollageen, keratiin, siidi fibroiin Globulaarsed valgud vees lahustuvad. Enamus valke rakkudes. Heterogeense sekundaarstruktuuriga. Oluline tertsiaarstruktuur tuleneb ebareeglipärastest kõrvalahelate interaktsioonidest (interaktsioonid solvendiga, hüdrofoobne interaktsioon, ioonsed interaktsioonid, vesinikside ja kovalentsed sidemed) Fibrillaarsetele valkudele on iseloomulik osade aminohapete domineerimine Primaarstruktuuris esinevad teatud regulaarsused Valdav on mingi kindel sekundaarstruktuuri
Tekivad kui mitu ringi replikatsiooni tekitavad mitu õde kromatiidi ja need jäävad kokku. Buffid paksendid kromosoomil. Balbiani rõngad lokaalselt despiraliseerunud DNA, kus toimub transkriptsioon. Esinevad ainuraksetel, taimede endospermi rakkudes, loomadel süljenäärme rakkudes. Ekdüsoon süntees pidev kogu eluea vältel. Praks 4. Preparaatide fikseerimine: - Orgaanilised solvendid eraldavad rakust vee ja membraanidest lipiidid, rakust eralduv vesi asendatakse solvendiga. Etanool, metanool, atsetoon, ksülool, toluool. Atsetoon, metanool kasutatakse kõige rohkem. Peavad olema külmad, muidu kuivavad kiiresti ja lõhuvad raku. Ksülool ja toluool lenduvad ja toksilised. Kasutatakse vähem. - Ristseoseid tekitavad ained seosed tekivad valkude vabade aminorühmade kaudu. Tekitab ristseoseid erinevate valkude või valguosade vahel. Ei lähe sisse antikehad ega värv
faktorit. Esiteks, hüdratatsioonikihtide moodustumine on energeetiliselt soodne ning nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodsad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees? Molekuli mittepolaarne iseloom pärsib ühendi lahustumist vees, sest vesi ise on polaarne. 51. Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 soodustab b) CH3 ei soodusta c) OH soodustab d) >C=O ei soodusta 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Jää kristallvõre on küllaltki avatud struktuuriga
käituvad vastavalt Raoult'i seadusele. Mitteideaalsed segud _ Enamus segusid ei ole ideaalsed. Seetõttu on ka erinevad tulenevalt Raoult'i seadusest. Kõrvalekalded võivad olla mõlemas suunas: aururõhk suurem kui ennustatud positiivsed kõrvalekalded (etanool/benseen); aururõhk väiksem kui ennustatud negatiivsed kõrvalekalded (atsetoon/kloroform). Solventekstraktsioon _ Meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks lahust segatakse temas mittelahustuva teise solvendiga. _ Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel, lähtudes nende lahustuvusest kummaski faasis. _ Sarnaselt saab ekstraktsiooni läbi viia ka tahkete ainetega nendest mõne komponendi eraldamiseks. Kromatograafia _ Ilmselt üks parimaid meetodeid segude lahutamiseks _ Süsteem koosneb kahest faasist: liikumatu faas, milleks on tavaliselt kas tahke aine või tahke aine pinnale kantud vedelik; liikuv faas, milleks on gaas või vedelik, mis voolab läbi tahke faasiga täidetud kolonni.
1 da = 1/N A (NA on avogadro arv). 3. Valgu struktuuritasemed, interakstsioonid, mis stabiliseerivad struktuure Sekundaarstruktuur on polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel. Tertsiaarstruktuur on kogu polüpeptiidahela kolmemõõtmeline struktuur. Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju vesiniksidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga). Kvaternaarstruktuur on viis kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgu molekuliks. Interaktsioonid, mis stabilisserivad kõrgemaid struktuuritasemeid: Vesiniksidemed polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm)
Kasutatakse joogivee tootmisel mereveest. 42. Jaotusseadus. Destillatsioon, ekstraktsioon ja kromatograafia. Psum=PA+PB aurufaas rikkam lenduvama komponendi osas = fakti saab kasutada puhastamiseks. Destilleerimine – segu keemine temperatuuril, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Kasutatakse puhastamiseks. Solventekstraktsioon – meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks, lahust segatakse teise, temas mittelahustuva solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel, olenevalt nende lahustuvusest kummaski faasis. Sarnaselt saab ekstraktsiooni läbi viia tahkete ainetega nendest mõne komponendi eraldamiseks. Kromatograafia – üks parimaid meetodeid segude lahutamiseks, süsteem koosneb kahest faasist, liikumatu faas(tahke aine või selle pinnal olev vedelik) ja liikuv faas(gaas või vedelik, voolab läbi tahke faasiga täidetud kolonni). Lahutatav segu
Tõus jäägi kohta 3,47 Å (antiparal.); 3,25 Å (paral.) -pööre võimaldab peptiidahelal suunda muuta, ühe aminohappejäägi karbonüülrühma O on seotud vesiniksidemega kolmanda jäägi amiidrühma vesinikuga. -kink ja mõhk. 2. Tertsiaarstruktuur on kogu polüpeptiidahela kolmemõõtmeline struktuur. Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju vesiniksidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga), alfa-heeliksid ja beeta- lehed pakitakse sageli tihedalt üksteise kõrvale. Jagunevad kahte põhiklassi: kiud- ja globulaarsed valgud. Globulaarsed valgud. Enamik polaarseid jääke suunatud väljapoole interakteeruvad vesikekkonnaga; enamik hüdrofoobsetest jääkidest on suunatud valgu sisemusse interakteeruvad omavahel. Globulaarsete valkude struktuurielemendid ja domeenid on liikumises üksteise suhtes. Globulaarsete valkude pakkimise astmed:
Pesu korrata väikeste vee ehk solvendi kogustega. 4 tüüpi : 1. pindadsorptsioon 2. segakristallide moodustumine 3. oklusioon 4. mehhaaniline vahelejäämnine 74. Segakristallide moodustumine. Kaasasadenemise vorm, kus sademe ioonidega sarnaste ioonraadiustega ioonid võivad asetuda kristallivõresse. 75. Oklusioon. Kui kristall kasvab kiiresti, siis mõned vastasioonid ei saa aega pinnalt eemalduda jäävad võre sisse. kui sade tekib väga kiiresti, tekib kristall, kuhu koos solvendiga lisandub teisi ioone või aineid. Seda põhjustab kiire sadestamisprotsess. 76. Sadestamine homogeensetest lahustest (tekkiva reaktiivi meetod). Sel juhul tekkib sadestusreaktiiv uuritavas lahuses kulgeva aeglase reaktsiooni käigus. Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S
Kolonni liikumatu faasi pind sisaldab nt. katioone. Need tinglikult hoiavad kinni anioone. Mida paremini hoitakse anioone kinni, seda aeglasemalt anioon liigub. afiinsuskromatograafia seda kasutatakse enamasti bioloogiliste objektide korral. Antikehad seotakse liikumatule faasile. Kolonnist lastakse veri läbi. Antikeha seondub vastava molekuliga ja see seotakse kolonni. Järgmises faasis elueeritakse sobiva solvendiga. Eelis on see, et on väga tundlik ja spetsiifiline. Võib olla 500 erinevat molekuli, aga ainult 1 molekuli suhtes afiinne ning seda on võimalik eraldada. Aga seda meetodit kasutatakse vähe, vaid teatud bioloogiliste proovide korral. Liikumatu faasi paigutuse viisi ja voolutustee ristlõike geomeetrlise vormi järgi 1) kolonnkromatograafia klassikaline vedelikkromatograafia kolonnkromatograafia. Vedel faas liigub läbi kolonni rõhkude vahe tõttu kolonni sisendil ja väljundil
(tüüpilised C5 ja C6 parafiinid nende harunenud isomeerideks. Antud süsinike aatomite arvuga harunenud isomeerid on kõrgema oktaaniväärtusega kui nende haranemata ahelaga isomeerid. Hüdrogeeniv desulfureerimine on üks vesiniktöötlusmeetoditest. Vesinikutöötluse tähtsaim ülesanne on väävliühendite kõrvaldamine väävelvesinikuna kõrgendatud temperatuuridel ja sobiliku katalüsaatori juuresolekul rafineeritavast kütuse voost. H2S eraldatakse gaasijoast solvendiga (näit amiiniga) pesemisel ja seejärel muudetakse elementaarseks väävliks. Vesiniktöötlusega eemaldatakse kütusevoost väävliga koos lämmastiku, hapniku ja arseeniühendid Pt-katalüsaatori juuresolekul. Protsessi viiakse läbi diapasoonis pehmetest selektiivsetest -vesinikuga töötlusest kõrge reaktsioonivõimega olefiinide kõrvaldamisest kuni raske vesiniktöötluseni - aromaatsete ühendite muutmiseni naftaleenideks.
5. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral oluline roll vesiniksidemete moodustumisel. 6. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.
5. Tertsiaarstruktuuri mõiste ja struktuuri fikseerivad sidemed. Globulaarsed valgud - tüübid ja formeerumine. Valgumoodulid e domeenid. Kiudvalgud - ehitus, omadused, funktsioonid ja esindajad. Valgu tertsiaalstruktuur - peptiidahela aminohapete kõrvalahelate vaheline interaktsioon nõrkade vastasmõjude või disulfiidsildade kaudu. Valgud pakitakse nii, et tekiks kõige stabiilsemad struktuurid ehk palju H-sidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga. Jagunevad kahte põhiklassi: kiudvalgud ehk fibrillarsed valgud (enamiku polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega, mehaaniliselt tugevad, vesikeskkonnas lahustumatud, bioloogiline roll on struktuurne, esindajad nt kollageen, alfa-keratiin); globulaarsed valgud (vahendavad rakufunktsioone; valke on rohkem; fun. Paljusus on tingitud 20 erineva aminohappe keemilistest omadustest) Domeen valgumoodulid, kompaktselt kokku pakitud kuid teineteisest polüpeptiidahela lõiguga
5.Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? -Lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nim kristallisatsiooniks. Välja sadenemine toimub lahuse temp alandades. 6.Millised on lahuste peamised tüübid? -Tõeline lahus, kolloidlahus, lahustuvus, küllastumata lahus, küllastunud lahus, üleküllastunud lahus, väljasadenemine, konsentratsioon 7.Mida tähendab lahustamine? -Tahke aine, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga). Andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). 8.Mis vahe on keemilisel reaktsioonil ja lahustamisel? -Lahustamisel segad tahke, vedela või gaasilise aine lahustiga. Keemilisel reaktsioonil segad anorgaanilise aine happe või aluste vesilahusega. -Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid see on keemiline reaktsioon, mitte lahustamine. 9.Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel?
· Pseudo esimest järku reaktsioon on reaktsioon, mis näib olevat esimest järku (st produkti teke toimub vastavalt esimest järku kineetilisele võrrandile), aga tegelikult on reaktsioon teist järku (tema kiirus sõltub mõlema reagendi kontsentratsioonist). · Tavaliselt on pseudo esimest järku tingimustes ühe reageeriva ühendi kontsentratsioon konstantne, kuna o see on teisest oluliselt suurem (näiteks reaktsioon solvendiga) o tegemist on katalüsaatoriga o selle kontsentratsioon on puhverdatud Ensüümi juuresolekul muutub sõltuvus reaktsioonikiiruse ja substraadi kontsentratsiooni vahel hüperboolseks. Ensüümi poolt katalüüsitaval reaktsioonil: Madalatel [S] väärtustel, vcat = f([S]) Kõrgetel [S] väärtustel, vcat --> constant. Kofaktorid ja koensüümid. Koensüümid on orgaanilised või metallo-orgaanised, mis on ensüümiga tihedalt seotud ja
suurus teda iseloomustab? Efektiivsus - Kromatograafilise protsessi omadus hoida piike kitsastena. Mida rohkem üleminekuid seda efektiivsem teoreetiliste taldrikute arv. 111. Kromatograafi efektiivsuse sõltuvus mobiilfaasi voolukiirusest. Van Deemteri võrrandist on võimalik leida kõige efektiivsem voolukiirus (H/v graafiku miinimum, kus H- teoreetilise taldriku kõrgus, v-voolukiirus). 112. Kuidas on võimalik parandada kahe analüüdi kromatograafilist lahutust? Erineva solvendiga, kolonniga, pH-ga, temperatuuriprogrammiga. 113. Piikide laienemine. Mobiilfaasi voolukiiruse mõju piikide laienemisele. Van Deemteri võrrandist on võimalik leida kõige efektiivsem voolukiirus (H/v graafiku miinimum, kus H- teoreetilise taldriku kõrgus, v-voolukiirus). Aeglasega toimub palju adsorbeerumis desorbeerumis protsesse, samas difusioon hakkab segama, piigid hakkavad sahatama. 114. Suuruseralduskromatograafia põhimõte.
Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Lahustuvus - tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus Absorptsioon – neelduvus, imavus Kõvadus – kasutatakse määramiseks Mohsi skaalat, kus N: talk on 1, teemant 5 000 000 Magnetväli: ferro - agneetilised (Fe), paramagneetilised (Al), diamagneetilised (Cu) 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Omadus Liigitus
6. Jaotusseadus. Destillatsioon, ekstraktsioon ja kromatograafia. Jaotusseadus : lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on püsiv suurus. Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljude sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes. Ekstraktsioon on meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks. Lahust segatakse temas mittelahustuva teise solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel. Destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. Kolloidkeemia ja pinnanähtused 1. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind. Pihussüsteem e dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe-või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises.
ja silindrid -struktuure. Pakitakse nii et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju H-sidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga). Polüpeptiidahela struktureerimata lõigud sekundaarstruktuuri elementide vahel on lühikesed. Struktuur tekib polüpeptiid-
vastasmärgilistel laengutel omavahel taasühineda ja samas soodustavad ioonide levikut vesikeskkonnas. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad . Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodasad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Kuna vesi on polaarne ja polaarne lahustub hästi polaarses, siis mittepolaarsus pärsib lahustuvust vees. 51. Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 c) OH Konspektist: Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, keto, hüdroksüül, amino, sulfhüdrüül jne. 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas
omavahel taasühineda ja samas soodustavad ioonide levikut vesikeskkonnas. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad . Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodasad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Kuna vesi on polaarne ja polaarne lahustub hästi polaarses, siis mittepolaarsus pärsib lahustuvust vees. 51. Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 b) CH3 c) OH d) =C=O (võivad olla erinevad
annaabi.ee 
