Teosed, mida ooperis kuulda võis, olid enamus juba varem tuttavad, kuna neid on kasutatud ka mujal. Kõige tuntum oli "Habanera", mis ilmselt meeldis ka mulle kõige rohkem, sest olen sellega palju kokku puutunud. Helen sai selle laulmisega hästi hakkama vaatamata sellele, et on eestlane, leidis ta endas mustlasliku joone. Oli tore kuulda ka "Toreador" laulu, kuna olen oma elu jooksul seda korduvalt ümisenud. Solistidest jäi väga hea mulje Don Jose rolli kehastavast Luc Robertist, kes minu arvates oli teistest solistidest üle ja Michaela rollis mängiv Heli Veskus, kes suutis ka tühjal laval ja ilma koorita oma õrna ja delikaatse esitlusega muljet avaldada ja hinge minna. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka Carmeni rolli mängivat Helen Lokutat, kelle esitus oli küll väga temperamentne, särtsakas ja energiline, kuid oli
Marete Hüdse 9a Ansamblist Eesti Hiphop ansambel. Neli hiphopparit ja naisvokaal. Praeguses koosseisus tegutsenud alates 2011. aasta suvest Oma plaadifirma Per aspera ad astra Lood eestikeelsed Ise kirjutatud ,,lähen ja tulen" Koosseis Maia Vahtramäe (vokaal) Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Solistidest Maia Vahtramäe Sündinud 20. oktoobril 1991 lõpetanud Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi Jaanus Saks e. Wild Disease Sündinud 11. veebruaril 1986 Ansambli asutajaliige Räppimisega tegelenud alates aastast 2000 Risto Vürst Sündinud 08. juulil1989 Liitus facebookiga 15. aprill 2010 Kenneth Rüütli Sündinud 28. oktoobril1990 Liitus facebookiga 10. aprill 2011 Mõned laulud ,,Meil on aega veel" ,,Lähen ja tulen" ,,Nii lihtsalt ei saa" ,,Tere tulemast"
Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875)
Elu viimane aastakümme möödus sügavas masenduses. Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid: ,,Fausti needmine" ,,Kristuse lapsepõlv" ,,Reekviem" ,,Te Deum"
ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda algas Mehetapja, kus jutustati Meelist, kus ta tappis enda uue kaasa. Pärast Mehetapjat algas Epigraaf III, mis oli väga lühike. Järgmisena külas Naisetapja, mis oli meeste esitusest ja
Mõlemal lool olid huvitavad sõnad mis ka muusikaliselt kõlasid huvitavalt. Need on ka kõige kuulsamad lood sellest ooperist. Need kaks lugu meeldisid mulle kõige enam,kuid see ei tähenda, et teised ooperis esitatud lood oleksid mulle mitte meeldinud. Samas peab tunnistama, et mõned lood kippusid venima. Tehniliselt oli kontsert päris hea. Väga huvitav oli vaatuste alguses projekteeritud klipid, mis näitasid lõike oopeti toimumise ajast. Heli oli korralik, orkester ei olnud solistidest üle ja midagi ei kraapinud kõrva. Hea ei olnud, et mõned subtiitrid käisid väga kiiresti, et neid ei jõudnud lugema hakatagi. Kokkuvõtteks võib öelda, et täitsa hea oli. Mõni lugu ja esimene vaatlus venis(esimene vaatus oli ka ajaliselt kõige pikem), aga ei saa öelda, et kogu ooper oleks olnud igav ja veninud. Segas muidugi ka see, et subtiitrid vahepeal käisid kiiresti ning neid ei jõudnud lugeda. Mõnele vaatajale ei pruugi ka meeldida vägivaldne lõpp
hämmastavalt tõepärase ja haarava Hispaania pärastlõunaõhustiku. Carmeni tegelaskuju kehastunud Aleksandra Kovalevitš oli minujaoks vägagi usutav. Telerist olen näinud, et tavaliselt mängivad Carmenit suurema kehaehitusega naisterahvad, kuid Aleksandra nägi tõesti hea välja ja oli antud rollis usutav. Samuti sai Aleksandra oma rolliga hästi hakkama, kuid minuarust jäi Aleksandra hääl alla Don Jose rolli kehastavale Boldizsár Lászlóle, kes minu arvates oli pika puuga teistest solistidest seekord üle. Tahaksin ka välja tuua Läti Rahvusooperist tulnud laulja Janis Apeinisi kes sai samuti väga hästi oma rolliga hakkama ja tema esitlus oli väga meeldejääv. Kuigi Lászlólele jäi Apeinisi ikka kõvasti alla. Meeldis ka see, et etendust tõlgiti, sest muidu ei oleks ma ilmselt peale kauni muusika midagi osanud nautida. Kuigi võrreldes Eesti lavastajaga võiks Itaalia lavastaja puhul eeldada särtsakamat etendust, on Vanemuise etendus üllatavalt maitsekas ja väljapeetud
ooperietendusel tihti ei näe. Humoorsete ja sokeerivate kostüümide kõrval oli ka vähem sokeerivaid ning soliidsemaid kostüüme, mis sobisid teema ja tegelastega väga hästi kokku. Kõige rohkem jäi mulle meelde selle ooperi hea lavastus ning koloriidsed kostüümid, mis tegid selle ooperi väga ainulaadseks. Samuti võib nimetada seda ka kaasaegseks ooperiks, kuna see erines väga palju klassikalisest ooperist, tuues väga palju uusi lahendusi. Solistidest jäi mulle kõige rohkem meelde juutide koondlaagrisse saatmise ohvitser, kes näitles tõeliselt hästi. Ta iseloomustas seda kurja tegelast perfektselt ning laulis samuti hästi. Peategelasteks olid põhiliselt mehed, kuid see ei tähendanud et selles ooperis ei saanud naissoliste kuulata. Mulle meeldis see ooper, kuna see mõjus mulle sokeerivalt. Ma arvasin, et lähen vaatama klassikalist ooperit, kuid selle asemel nägin modernse lavastusega kaasahaaravat ning humoorset lahendust
Valisin enda jaoks välja sellised lavateosed, sest mölemad teosed on kirjutatud eestlaste poolt ning arvan, et eestlaste tehtud oopereid vöiks olla huvitavam vaadata ning kuulata. Esimesele ooperietendusele on muusika teinud Rein Rannap, kuuldavasti on tegemist kerge ning klassikalise rokiga. Rannap mängib ise teoses elektriorelit ning klaverit. Teisele ooperile on muusika teinud Ülo Krigul. Kuigi see nimi mulle kahjuks midagi erilist ei ütle, siis vaimustun hoopis solistidest. Solistideks on nimelt Helen Lepalaan ja Iiris Vesik. Ootan väga järgmist suve ja neid ooperietendusi, saan lõpuks panna taas selga siiani vaid korra kantud 9. klassi lõpukleidi ja tunda end veidi tähtsama ning suursugusemana. Samuti loodan väga, et mulle meeldivad need minu valitud kaks teost, sest siis tean, et olen oma raha õigesse kohta paigutanud. Kati Räim 11.b
rahvas püsti ja paluti uuesti seda laulu, ning kui nad uuesti ära esitasid plaksutas rahvas ligikaudu 5 minutit ja nad laulsid lõpetuseks veel ühe laulu, sellel hetkel kui rahvas plaksutas ja nad uuesti laulsid tuli mul kananahk ihule, sellist elamust kontserdist pole mul eales olnud ja seda tunnet tahaks isegi tagasi. Lavastuse kohta mul pole midagi halba öelda, solistidel olid sõnad ilusti peas ja terve see kontsert oli tervik, mitte ühtegi miinust mina ei näinud. Räägin natuke solistidest ka siis. Koit Toome õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klassikalise klaveri ja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis džassklaveri ja pop-džasslaulu erialal. 1995. aastal alustas ta edukat lauljakarjääri bändis Code One, tema esimene plaat ilmus 1995. Aastal „Code One Maria Listra on sopran, kes alustas oma muusikuteed väga varakult, esinedes nii Eestis kui Soomes juba 3-aastaselt. Juulis 2011 lõpetas Maria Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži draama- ja teatriõppe eriala
tähelepanu. Kuulmata aga kontserdile järgnenud kiiduavaldusi publikult, pöörati Beethoven näoga saali poole, et ta näeks inimesi, kes seisid püsti, plaksutasid talle tormiliselt käsi ja viibutasid kübaratega. Missa jagunes viieks osaks: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ning Agnus Dei. Vaheaeg oli peale kolmandat. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane, neljas osa, sest see oli kõige rahulikum ning eelnevatest tunduvalt lühem ja ei väsitanud seetõttu niivõrd ära. Solistidest jättis mulle kõige sümpaatsema mulje metsosopran Juuli Lill, kuna tema hääl oli minu jaoks kõige meeldivam. Samuti meeldis mulle ka tema ilus kleit, millel oli peal suur lill. Ka teistel solistidel ning koorilauljatel olid väga kaunid riided, mis tekitasid veelgi uhkema muje. Väga tore oli ka ennast üles lüüa. Lõpuks sain ma kanda seelikut, mis oli pikka aega pidulikku üritust oodanud. Enese ehtimine ning nägemine, et ka teised on oma väljanägemise
Inimese hääl suudab ikka üllatada. Lavastus üldiselt meelis mulle nii muusikalises kui visuaalses osas. Dekoratsioonid vastasid tollele ajajärgule ja näitlejate kostüümid andsid kogu loole viimase lihvi. Tantsud olid ajastukohased ja ilusad vaadata. Kleidid olid imekaunid. Panin tähele ka üht humoorikat fakti, nimelt paistis dekoratsioonakendest, mis olid vastas seinades - vasakul ja paremal, mõlemast päike sisse. Solistidest: LINUS BÖRJESSON Tema lavadebüüt leidis aset 2006. aastal Marullo ja Ceprano rollidega Verdi ooperis „Rigoletto“ Stockholmi Rahvaooperis. Börjesson on osalenud kontsertidel ja suurvormide ettekannetel: Mozarti „Reekviem“, Sandströmi „Ordet“, Nielseni 3. sümfoonia. On pälvinud Rootsi Wagneri Ühingu Bayreuthi stipendiumi. TEELE JÕKS Tema repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi
Ta oli oma teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli väga halb ning suri ka ta ainus poeg. LOOMING. Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui vorm. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid
vaatuses Kolm musketäri David Nixoni ballett Malcolm Arnold`i muusikale Viini veri Johann Straussi operett Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal Heli Veskus Jassi Zahharov Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta
järjekorras ning seetõttu oli kava järgi lugude järjestuse jälgimine raskendatud, kuigi esitatava loo nimi alguses ekraanile kuvati. Siiski jäi mulle meelde 6. lugu - Johannes Ockeghem'i "Ma bouche rit,e. Mu suu naerab, aga meel nutab". Lugu esitasid kaks solisti: naine (sopran) ning mees (tenor). Instrumentidest oli esindatud üks viola de gamba. Hääled olid enam-vähem võrdsed, kumbki ei domineerinud, kuid vahepeal jätkas vaid üks solistidest, veidi aja pärast liitus teine ning toimus rollide vahetus. Vahepeal katkestas mängu ka pill, kuid jätkas samuti veidi aja pärast taas mängu. Samuti laulsid solistid vahepeal kaanonis ning minu harjumatu kõrvale märkamatult muutus see ühtäkki unisooniks ja vastupidi, mis tegi loo jälgimise eriti huvitavaks. Samuti meeldis mulle 7. laul - Hayne van Ghizeghem'i "De tous biens plaine, e. Mu väljavalitu on õnnistatud kõigi hüvedega". Seda esitas naissolist (sopran) kahe viola de
Wagnerit ja Liszt´i on nimetatud 19.sajandi romantismi ,,Suureks progressi kolmikuks". Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta astus paaril kontserdil üles enam kui tuhande muusikuga. Berlioz 1857 Kasutatud kirjandus: J.Jürisson - ,,Heliloojad romantikud" I.Kull, O.Tuisk - ,,Muusikaajalugu keskkoolile"
Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja väärtuslikem muusika on ühehäälne saatega meloodia, mis jälgib täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Barokiajastu kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade. See kuulus lahutamatult kõikvõimalike vokaal-ja instrumentaalkoosseisude juurde alates solistidest, lõpetades suurte kooride ja orkestritega. Basso continuo ehk saksapäraselt generaalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Basso continuo't mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, viola da gamba, fagott), mis mängib bassimeloodiat ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassinootidele saateakorde.
12 Tüüpiline on sünkopeeritud löökpillilik heli, mida tekitatakse sõrmedega keeltele laksutades. Rütmikitarr mängib lühikesi bluusilike käike. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soulis, olles lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida korratakse kogu loo vältel. Funk muusika esitajate hulgas on rohkem ansambleid kui soliste. Tuntuimad esitajad on Earth Wind and Fire, Tower of Power, The Commodores, solistidest James Brown ja George Clinton. (Skuin jt 2007 lk 162) 2.9 Reggae Raggae tekkis Jamaica saarel 1960. aastatel. Seda muusikat seostatakse rastafaride usulis-poliitilise liikumisega. Viimase sisuks on mustanahaliste võitlus oma rõhutud seisundi vastu ühiskonnas, millest on kantud ka paljude reggae- laulude tekstid. 1970. aastatel mõjutas reggae tugevasti kogu maailma popkultuuri, eeskätt tänu Bob Marley ning tema ansambli The Wailers abil, olles
näitas valgete suurt huvi musta rütmibluusi vastu , kes ei saanud seda janu vaigistada ühiskonnas levinud rassibarjääri tõttu.Freedil siiski õnnestus kontsert korraltada sama aasta sügisel.Esinesid ansamblid The Moonglows,The Harptones ja The Drifters ning lauljad nagu Fats Domin, Joe Turner, Ella Johnson, Dakota Staton ja Red Prysock.Sisuliselt loetakse seda esimeseks rock'n roll kontserdiks , kuigi loetletud solistidest peetakse selle zanri esindajaks vaid Fats Dominot.(faktid http://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Freed) Rock'n rolli üks suur plusse on tema lihtsus ja kaasatõmbavus.Pole liialdus väita , et 90% paladest tugines bluusi skeemile, mida kasutati üsnagi primitiivselt.Meloodilised sabloonid rändasid laulust laulu , rütm oli aegalsemas tempos punkteeritud, elavama tempo puhul aga ühtlastes kaheksandiknootides , kusjuures rõhutati takti teist ja neljandad lööki
annaabi.ee 
