Vaid silmapaistvad kultuuritegelased koondati peatselt Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. Moskvas ja Leningradis ilmusid eestikeelsed trükised ja toimusid raadiosaated. 1941. a lõpus sai EK(b)P-ENSV juhtkond loa rahvuslike väeosade taasloomiseks – see päästis näljasurmast üle 20000 tööpataljonides vaevleva mehe. Neist ja Venemaa eestlastest formeeriti 1942. a kahediviisiline 8. Eesti laskurkorpus. LAHINGUD EESTIS 1944. AASTAL 1944. aasta alul purustas Punaarmee Leningradi piiranud Saksa väegrupi „Nord“. Nüüd taandusid Saksa väeriismed Leningradi alt Läti suunas – lühimat teed kodu poole. Eesti oli peaaegu kaitseta, kuid siiski otsustas Wehrmacht’i ülemjuhatus Eesti eest võidelda. Siit lahkumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja- Rootsist. Baltimaades otsustati läbi viia sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis
Mobilisatsiooni tööteenistusse teostas Saksa tööamet, sest tööle võis panna ka okupeeritud maade elanikke. Loodavat Eesti leegioni lubati rakendada Eesti piiride kaitseks. Kuid leegionäridest moodustatud pataljon ,,Narva" saadeti 1943. aasta suvel rasketesse tõrjelahingutesse Izjumi linna lähedal. Pataljon paistis positiivselt silma oma võitlusvõime ja -tahte poolest, kandes ka ränki kaotusi. 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeegrupi ,,Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud Saksa väeosasid jahtiv Punaarmee tungis juba veebruari alul mitmes kohas üle Narva jõe. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, kuulutati okupatsiooniorgani Eesti Omavalitsuse välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse koos järelvõttudega üle 40 000 mehe, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi
Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja kurnanud, katk oli maale tulnud ja lisaks käis sõjategevus venelastega, sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 7 VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 - 1220 Ootamata ära Toreida vaherahu lõppu 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale, üllatusmomenti ära kasutades rüüstati paljud külad. Kohe peale vaherahu ametlikku lõppu järgnes
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale;
Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941
sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingute käigus Ida-Peisimaalt lahkuma Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Aastail 1914-1916 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennuvägi mitmeid kohti Eesti rannikul, eesmärgiga demostreerida oma jõudu ja tekitada paanikat. 1914 pommitati Ristna ja Tahkuna majakaid Osmusaaarel sõitis üks kergristleja madalikule, kuid meeskond pääses põgenema ja laev lasti õhku. Sõideti ka miinidele. 1915 rünnati Kuressaaret ja Pärnut. See tekitas paanikat, Kuressaare valitsusasutused evakueeriti. Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga. Pavel Rodzjano lasi lasta õhku elektrijaama, õlivabriku ja tselluloosivabrik dessandi hirmus. Tema tegu mõisteti hukka.
D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M. Hoffmann Hävitati liigne luksus, reliikviad, pildid Liivi sõjani nn usurahu, mil tagutsesid nii katoliku kui ka luterlus. 1525.aastal Liivi ordu iseseisvus Sõjaline võimsus vähenes 1525. esimene katekismus 1535.aastal Wandrat-Koelli (koelli tõlkis eesti keele) katekismus 1578.aastal Balthazar Russowi kroonika. Eesti ajaloo tähtsaim allikas, kus arvustas aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele Hilary Karu 22 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VARAUUSAJAL
novembril 1988. Kohe see järel aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali. Deklaratsiooni initsiaator Jaan Tõnisson saadeti maalt välja ja ta asus Eesti välisdelegatsiooni juhina tegema selgitustööd Eesti iseseisvusele tunnuste hankimiseks. Veendunud lõplikult selles, et enamlastega pole võimalik koos töötada, langetas Maanõukogu vanematekogu ja kõigi poliitiliste parteide (v.a enamlased) esindajate nõupidamine 31. detsembril 1917 ,,Estonias" põhimõttelise otsuse Eesti iseseisvus kõige lähemal ajal välja kuulutada. Viidates enamlaste poolt väljakuulutatud rahvaste enesemääramise õigusele, deklareerisid rüütelkonnad samuti eraldumist Venemaast ja palusid Saksa riigilt Kaitset, s.o Baltimaade okupeerimist. Jaanuaris 1918 aset leidnud ja pooleli jäänud valimistel Eesti Asutavasse Kogusse said enamlased vahetulemuse põhjal 37,1% häältest. Ehkki toetus kõikidele sotsialistlikele
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7. Saksa armee üldpealetung. 8. Päästekomitee moodustamine. 9. Iseseisvuse väljakuulutamine. 10. Saksa okupatsioon Eestis. 11. Balti hertsogiriigi loomise kavatsus. 1. a)1915. a. liikus Eestisse kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Saksa sõjalaevad pommitasid Pärnut. Tallinnat ja Paldiskit pommitati tseppeliiniga. b)Sõja jooksul võeti Vene sõjaväkke üle 100 000 eestlase, kellest 10 000 suri. 2. Veebruarirevolutsioon(1917. a. veebruar). Venemaa varises kokku, algas kaksikvõimu aeg (kodanlik Ajutine Valitsus; tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). Kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi algul jõudis see Eestisse. Hakkasid streigid. Rahvas sai, mida soovis. 3. Autonoomia Eestis tekkis aastal 1917 30. märtsil, kui Ajutine Valitsus omavalitsuse seaduse kinnitas
· Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; · keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna); · ladina tähestik ja hariduskorraldus; · kaotati küll iseseisvus, kuid säilitati keel ja jäädi rahvana püsima. Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4
aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. 3) 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris 4) 1916. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed). 5) 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 6) 1917. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Inimkaotused: Pole teada kui palju neist sõjas hukka said ~ 10 000 meest pakutakse. Langeti lahingutes, haiguste tõttu ja õnnetuste tõttu. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus: Patriotismipuhang: Sõjapuhkemisega kaasnes lühiajaline vaimustus. Patriotism ja lootus, et sõda ei kesta kaua
veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Tegemist oli ajutise lepinguga. · Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti. · 1918.aasta sügis iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia
oli Vm väljaveos läände juhtkohal, peamiseks ekspordiartikliks nisu, vähem kaer, rukis. Ülejäänud maj harud jäid teraviljakasvatuse varju. Teraviljaeksport suuresti toimus vene rahva enda arvelt. Põllumaj võib jagada mõisamajanduseks ja talumajanduseks, kuni 1861 oli mõisamaj domineeriv, sealt edasi hakkas tekkima ka talumajandus, selle arengule Vm-l osutus tõsiseks takistuseks külakogukond. Trad, muistsetest aegadest pärit külakogukond ei tahtnud jaguneda, mitmed ringkonnad nägid mingit Vm eripära, mida tuleb säilitada ja toetada, maj seisukohast oli külakogukonna olemasolu pidurdavaks teguriks. Põllumaj maa ei kuulunud mitte talunikele, vaid külakogukonnale. Külakogukonna juhtkond otsustas ise, kellele missuguse, kui suure, kus asuva ja kui viljaka põllulapi üles harimiseks anda. Talupoeg ei tundnud huvi maatüki vinge harimise vastu. Maid ümber jagades lähtuti kogukonna liikmete võrdsustamise huvidest- keegi ei tohtinud olla liiga
veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks. Inflatsioon viis vene rubla kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see süvendas veelgi rahulolematust.
Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud:
1953. a ja vaibus Stalini surmaga samal aastal. 1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti. 1988 – Tallinnas taastati esimesena Nõukogude Liidus juudi kogukonna tegevus juudi kultuuriseltsina, mis oli Eestimaa Rahvaste Ühenduse liige. 1989 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 4 613 juuti. Tallinnas alustas taas tegevust juudi kool. 1991 – Taastati Eesti iseseisvus. Taastusid kõik enne sõda Eesti juutidele kehtinud õigused. 1992 – Juudi kultuuriselts reorganiseeriti Eesti Juudi Kogukonnaks, mis koondab kõiki Eestis elavaid juute. 2000 – Rahvaloenduse andmeil elas Eesti Vabariigis 2 145 juuti. 2005 – Tallinnas hakati ehitama uut sünagoogi, sellele tõi Jeruusalemmast sümboolse nurgakivi Iisraeli president Moshe Katzav. 16 HOLOKAUST
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
