Eesti Kaitseväe välismissioonid Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Alates 2005. aastast osaleb Eesti ka NATO reageerimisjõududes NR...
See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima
Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused? Tänasel päeval kuuleme ja samuti näeme me väga palju uudistest, et kusagil maailmas on puhkenud kodusõda või toimub sõda kahe või isegi enama riigi vahel. Sel hetkel ei mõtle me sellele, et need sõjad, mis toimuvad meie Eesti riigist tuhandete kilomeetrite kaugusel, võivad kuidagi mõjutada ka meid või meie riiki. Me isegi ei oska arvata, et need sõjad, mis toimuvad teistes riikides, kanduksid mingit moodi Eesti riiki või muudaksid kuidagi meie praegust elu. Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse? Mis saab siis, kui ka meie pisikeses Eestis puhkeb kodusõda? Või mida me peaksime tegema, et kaitsta ennast, o...
mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks. Ekspositsioon : Vanem sõjaajalugu, I maailmasõda, Vabadussõda, EKV 1920-1940, II maailmasõda, Külm sõda, EKV 1991- , EKV välismissioonid, Kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu tuba, Märgituba ja Relvatuba. 4 2.2. Ajalugu ESM (Eesti vabastamise sõja muuseum) asutati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja lahingud polnud kestnud veel kahte kuudki, mõni päev varem oli vabastatud Tartu ja Eesti Vabariigi püsimine ei olnud kaugeltki otsustatud. 1919
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
