Eesti Kaitseväe välismissioonid Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander
See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima
häiriv ja segadusi tekitav paljude inimeste, eriti noorte inimeste jaoks. Liiatigi tekitab kindlasti palju suuri probleeme tänapäevane tohutult suur linnastumine, inimesed on võõrdunud loodusest ja oskusi loodusega koos elada neil lihtsalt pole. Kõigele eelpooltoodule lisandub kindlasti veel riiklik julgeolekupoliitika. Kui me soovime, et meid toetatakse ja aidatakse, siis peame niiehknii seda ka ise tegema. Siin tulevadki mängu meie noorte meeste, kes on valinud sõjaväelase elukutse, välismissioonid, seda ka väga ohtlikesse piirkondadesse. On ju meie noormeestest nii mõnedki jäänud invaliidiks ja nii mõnedki hukkunud oma ülesannet täites. Aga see on meie panus ja meie makstud kallis hind tagamaks meie oma riigi julgeolekut. Selge on ka see, et see teadmine ei lohuta nende meeste lähedasi, kes on kaotanud oma kalli inimese. Aga see on elu, mis vahel võib tunduda vägagi ebaõiglane. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et meie riigi turvalisus ja julgeolek on väga paljus meie,
mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks. Ekspositsioon : Vanem sõjaajalugu, I maailmasõda, Vabadussõda, EKV 1920-1940, II maailmasõda, Külm sõda, EKV 1991- , EKV välismissioonid, Kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu tuba, Märgituba ja Relvatuba. 4 2.2. Ajalugu ESM (Eesti vabastamise sõja muuseum) asutati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja lahingud polnud kestnud veel kahte kuudki, mõni päev varem oli vabastatud Tartu ja Eesti Vabariigi püsimine ei olnud kaugeltki otsustatud. 1919
annaabi.ee 
