aastal, Novgorodist lähtusid ka esimesed ristiretked eestlaste-liivlaste aladele. Religioosne sallivus polnud keskaegne voorus. Kui Norra esimene ristitud kuningas Olaf Tryggvason kosis Rootsi kuningannat, siis läks see plaan nurja just usuliste tõekspidamiste tõttu. Norra kuningas Olaf nõudis, et Rootsi kuninganna Sigrid laseks end ristida ja pöörduks õigesse usku 13. sajandil oli eestlaste, liivlaste ja lätlaste naabruses elavatel slaavlastel juba olemas kõrgelt arenenud kristliku kultuuriga keskused, näiteks Polotski linn, kus 992. aastast asus piiskopi kateeder. 12. sajandil oli selles 100 000 elanikuga linnas 17 õigeusu munga- ja nunnakloostrit ning 15 kirikut. Samasugune olukord valitses ka Viitebskis, Pihkvas ja Novgorodis. Neid linnu külastades tutvusid ka eestlased, liivlased ja lätlased kristlusega ning mõned neist astusid ka õigeusku. 8 KOKKUVÕTE
Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest caesar' ist. Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks tegutsesid eelkõige linnades erinevad käsitöölised: sepad, puussepad, kudujad, pottsepad. parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun
jagatud omakorda ühiskondlikuks ja isiklikuks varaks. Isikliku vara hulka kuulusid eluase ja seda ümbritsev maalapp, koduloomad ning kodune inventaar. Kogukonna liikmete üldises kasutamises olid jõed, järved, metsad ning põllu,- ja karjamaad. Slaavlased elasid elamutes, mis olid 10-20 m². Põrand oli 1,5 m sügavusel maapinnast. Elamu katus oli kaetud saviga, seinad olid laudadest ja vooderdatud. Maja sai kütta savi- või kiviahjuga. Slaavlastel oli väga palju erinevaid jumalaid. Aastate jooksul muutusid ja täienesid. Siin on mõned näited jumalatest ja sellest, mida nad süboleerisid. Svarog- peajumal, taeva valitseja ja maailma käskija. "Puhus" inimestesse elu ning valitses vihma. Rodi- pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Dazdbog- Svarogi poeg, kes oli päikese, valguse ja soojuse allikas Svarozits- Svarogi teine poeg, tulejumal, seppade ja juveliiride kaitsja.
Ikonoklastid ütlesid, et ikooni austamine läheb vastuollu Piibliga. Idas oli see põhilisem, sest ka islamis samalaadne keeld ja nad said sealt mõjutusi. IDASLAAVLASED Sarnaselt germaanlastele on samuti indoeurooplased, nagu germaanlaste puhulgi saab välja tuua algkodu. Germaanlaste algkodu asus Reini ja Doonau vahel, slaavaste algkodu asus Mustast merest loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal. Väljarändamine hakkas slaavlastel sajand hiljem kui germaanlaste puhul, seega viiendal sajandil. Põhjused, miks välja rännati on sarnased: kliima jahenemine ja rahvaarvu kasv. Alt kodust liiguti kõigepealt läände, neid tuntakse veneedide nime all, hiljem kujunesid nendest välja lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakkid). Veneedid said mõjutusi germaanlastelt. Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja
Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid PerunWe - teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku
· Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. · Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. · 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). c. Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia, Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria kus ladina keele mõju kus germaani keelte mõju keel. suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia.
Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate
o 2050 1 200 000 inimest · Eurostat 2010 o 2025 1 300 000 inimest o 2050 1 200 000 inim. · Eesti enda statistika 2011 o 2025 1 300 000 inim. o 2050 1 238 000 inim. (kui täpsust taga ajada. Üldiselt võib võtta 1,25 milj) · Eesti 2 rahvagruppi (eestlased ja venelased) käituvad väga erinevalt o Eestlaste iive oli 2008 aastal esimest korda pärast iseseisvumist positiivne o Venelastel (üldisemalt slaavlastel) pidevalt negatiivne o Eestis on protsentuaalselt 69% eestlasi ja 31% venelasi o Eestlaste keskmine eluiga on kõrgem kui venelastel Kodakondsed ehk kodanikud · 1992-2011 on Eesti kodakondsust antud u 153 000 inimesele · 2011 1. Juuli seisuga oli välja antud 208 000 elamisluba, millest peaaegu poole moodustasid määratlemata kodakondsed (nende hulk kahanemas), ning ülejäänud peaaegu poole VF kodanikud (nende hulk kasvamas) Valijad
· Dateerimised - Rahvasterännu algus (al 2. saj), 395. pkr Rooma riigi jagunemine, 476. pKr Rooma riigi langus. Eesti rauaaeg 450. a alates. RAHVASTERÄNNE - 6.-7. saj uued hõimud, kes haarasid endale asulaid (slaavi) lõunaslaavi hõimud liikusid Balkanile (üks osa tänapäevani slaavi keelt kõnelev), idaslaavi hõimud liikusid kirde suunas. Kõiki neid liikumisi mõjutasid ida poolt tulnud avaarlased, kellega tegemist nii bütsantslastel kui slaavlastel. Neile järgnevad bolgarid/bulgaarid, kellest üks osa rajab Volga keskosal uue riigi, teine aga Bulgaaria aladele ning rajab seal oma riigi. See on aeg, mil kujuneb ka Frangi riik · Muististe kadumine, uute muististe tekkimine. Täheldatakse asustuse vähenemist (u 6. saj) ümberkorraldused põllumajanduses? 1990datest on loodusteadlased selle üle arutlenud. 536. a loodusnähtus on märgitud, et see oli kummaline õnnetu aasta, kus mustad
kurnatud võeti uus lapp(pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks jahipidamisvõimalust(eriti olulised artiklid karusnahad) ja mee ja vaha kogumist. Nahka ja mett realiseeriti tihedates kaubandussuhetes naabritega. Kuna peamine elu koondus ka jõgede ja veeteede äärde oli oluline elatusallikas ka kalapüük. 6. Idaslaavlaste usund (Sergejev, Vseviov 2002, 30-34).. Slaavlaste usundit mõjutanud paljuski hõimud kellega kokku puututi nt võeti üle jumalalaid jne. Slaavlastel nagu kõigil paganatel palju jumalaid ja müstilisi olendeid nt iidsetest aegadest on pärit pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Rodi kultus. Taevast peeti kohaks kus asub paradiis. Peajumal ka taeva valitseja oli Svarog- puhus ka elu inimestesse ja valitses vihma. Tema poeg Dazdbog oli päikese, valguse ja soojuse allikas. Teine poeg Svarozits aga tulejumal. Piksejumal oli Perun lisaks ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Vürstide sõjakäikudega tema tähtsus kasvas ja
· riik oli etniliselt kirev kõneldi umbes 20 erinevalt keelt, erinevad rahvad · Karl Suur pärandas riigi ühele pojale, aga pojapoegi oli 3. · Pärast Karl Suurt hakkas Frangi riik oma osatähtsust kaotama SLAAVLASED indoeurooplased. Algkodu germaanlastel: Reini ja Doonau vahelisel alal Slaavlaste algkodu: Mustast merest loodes Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal 5. sajandil algas massiline väljarändamine slaavlastel ( sajand hiljem, kui germaanlastel ) Põhjused miks algas väljaränne: 1) kliima jahenemine 1. rahvaarvu kasv · esialgu liiguti läände VENEEDID lääneslaavlased mõjutusi saadi naabritelt germaanlastelt. poolakad tsehhid slovakid Seejärel liiguti lõunasse, Balkani poolsaarde SKLAVIINID lõunaslaavlased
kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes. Ristipuu – hingepuu Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed naisterahva hing siirdub lehtpuusse Meesterahva hing okaspuusse Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse. Kuhu lähe hing peale surma, kas see koht on tähtis. Slaavlastel on ütlus, et inimene läheb kasekesse, mitte et suri ära. Kagu-Eestis on see ristupuude usk veel alles ka tänapäeval. Püha vee austamine Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest. Vesi kui uuesti sünnitav element. Veevõtu kohad ja allikad on väga olulised. Hinnatud ka põuaaegade elupäästjad. Eesti maastikul on mõjutanud allikate olemasolu ka asustust. „läte“ on tähendanud ka kaevu.
võiks muidu Prantsusmaa liitlasteks hakata hakati liitu sõlmima Venemaa ja Austria- Ungariga. 1872. aastal sõlmiti nende kolme riigi vahel Kolmekeisriliit. Selles liidus lepiti kokku ühine tegutsemine võimaliku kallaletungi puhul neile. Kuid juba algusest oli selles liidus probleem, sest Austria-Ungari ning Venemaa olid mõlemad huvitatud Balkani poolsaarest. Austria-Ungari lootis oma alasid suurendada, Venemaa aga soovis sealsetel slaavlastel aidata moodustada oma riik, kes oleks Venemaaga heades suhetes. Tänu sellele probleemile ei olnud see liit püsiv. * 1877-78 toimus uus Vene-Türgi sõda. Seekordne sõda puhkes seetõttu, et serblased ning monteneegrolased alustasid mässu Türgi vastu, kuid said lüüa seepeale levisid Venemaal jutud, et nad pidid minema neile appi ning seega alustatigi sõda Türgiga. Seekordne sõda oli Venemaale võidukas, loodi rahuleping ning Venemaa võim seal aladel suurenes. See
rituaal. Usuti, et pereliikme surmas on süüdi vana tuli, kes ei suutnud peremeest kaitsta. Tuled uuendati ka suurte õnnetuste puhul, uus tuli toodi hiiest. Kui uus tuli oli toodud, tuli kustuda ka viimane tulekolle ning sünni- ja surmaküünlad, mis sümboolselt näitasid, et hing on elus, surematu ja igavene nagu küünla leek ning ei kustu kunagi (Heintalu 2006b: 149, 363). 34 Slaavlastel peeti samuti tulekollet pühaks, tema jõud toitis ja soojendas pererahvast, kaitses nagu eestlastelgi neid mustade jõudude ja haiguste eest. Mustas maagias eksisteeris rituaal, mille käigus vaenlase hävitamiseks kustutati ja murti küünal ( 1995: 97, 214). Tänapäeval võib küünla või leegi kujutise mõtet hauaplaadil samastada vanaajalise tähendusega. Mõlemad näitavad sümboolselt , et maine keha on küll kustunud, kuid ei ole kustunud ta hing,
kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju. Idaslaavlaste päritolu temaatika Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal. Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenlased, makedoonlased, tsernogoorlased). Üle 300 000 000 slaavi rahva. Suur territoorium slaavlastel tänu Venemaale aga Vene pinnal ka palju muid rahvaid. Üks teooria slaavlaste algkodu kohta:: Dnepri, Doni ja Visla vahelisel alal väljakujunenud. Esimene argeoloogiline slaavlaste kultuur: Praha kultuur 6.-7. sajandil p.Kr. Kortsaki kultuur Praha kultuurist idapoolsel alal. Keeleteadlased väidavad, et slaavi keeled on indoeuroopa keeltest ühed nooremad. St suht hilja eraldunud. Kirjalikud allikad mainivad slaavi keeli= Rooma autorid on nimetanud mitmeid rahvaid ja hõime
Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks kirjakeeleks (Itaalia, Gallia, Hispaania), kus (Germaania ja Britannia), kus vanabulgaaria keel. ladina keele mõju suurem. germaani keelte mõju suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, itaalia, Rootsi, saksa, norra, taani, inglise, Vene, valgevene, ukraina, tsehhi jt. portugali, rumeenia. hollandi, flaami.
Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia, Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria kus ladina keele mõju kus germaani keelte mõju keel. suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia.
Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia, Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria kus ladina keele mõju kus germaani keelte mõju keel. suurem. suurem. Romaanikeeled: Germaani keeled: Slaavi keeled: Prantsuse, hispaania, Rootsi, saksa, norra, taani, Vene, valgevene, ukraina, itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tšehhi jt. rumeenia.
annaabi.ee 
