Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kat...
renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2. Petrarca(1304- 374) - Peetakse uusaegse lüürika isaks. Soneti looja 3. Boccaccio(1313-1375) - Klassikalise novelli rajaja. filosoofia Thomas More (1478-1535),,Utoopia" ideaalne ühiskond. Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. Rotterdami Erasmus: Vihkas skolastikat, Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. ladinakeelsed luuletused. Kunstis olid eriti silmapaistvad Michelangelo, Raffael jaLeonaldo Da Vinci, kes oli silmapaistev ka teaduse vallas - tegemist oli geeniusega.
kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus. Pilgatakse skolastikat ja seatakse fookusesse humanitaarsed ideeed. (Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel. Ida aga paigutati üles. Keskaja ruum on idealiseeritud ruum. Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine. Keskaegsele intellektuaalile tundub võimatu võtta loodust loodusena, seda saab teha ainult
keelt, mis oli suuremas osas ära rikutud Aleksander Suure valitsemisajal, kui kreeka keel levis kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine. Skolastika mõiste hakkas siin omandama halvustava tähenduse. Keeleuuringud ei toonud sellel perioodil midagi eriti uut juurde, siiski tõusis esile üks idee: keeled
tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust. Humanism- 15-16 sajand, esialgu renessanssi kultuurikandjate seas, hiljem haritlaskonnas. Selle mõistega tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskel inimene , mitte Jumal. Astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis maapealsetest rõõmudest loobumist hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasd inimese isiksuse väärtust. Esimesed uue maailmavaate esindajad olid kirjanikud ja kunstnikud. Üks teerajajaid oli Dante Alighieri ( ,,Jumalik komöödia"). Esimeste humanistide hulka kuuluvad ka Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio. Leonardo Bruni- uuris ajalugu, kirjutas 12-köitelise Firenze ajaloo.Uudne oli autori püüe hinnata ajalooallikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid. Ta tähtsustas
Tagapõhjaks oli majanduslikud ja ühiskond- likud muudatused ning edusammud loodusteaduste vallas. Eriline osa oli ladina ja vanakreeka keelel. 15.-16. sajandil tuli kasutusele mõiste humanism ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teooogiale. Maailma keskpunktis oli inimene. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimesese kui isiksuse väärtust. Humanistid lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades teaduse ja kultuuri kiriku raamidest. · Dante Agilhieri ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca · Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" · Rotterdami Erasmus oli väga mitmekülgne: tõlkis antiikautorite töid, pani aluse piiblikriitikale, rõhutas inimese vaba tahet, taunis vaimulike harimatust, katoliku kiriku formaalust
Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi. Peateos ,,Dekameron", tõlkes kümme päeva. 100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse. Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust. Rotterdami Erasmus (1469-1536) Sünnikoht Hollandi linn Rotterdam. Teoloogiaõpingud, antiikkeelte tundmine, ladinakeelsed luuletused. Õppis Pariisis. Õpetas Pariisis. Vihkas skolastikat, sellest sai tema pilgete objekt. Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. Ladinakeelsed traktaadid: ,,Õpetamise viisist", ,,Kirjade kirjutamisest". 1500. a ladinakeelsete tsitaatide ja kõnekäändude kogum ,,Adagia". ,,Usalduslikud kõned" üks populaarsemaid ja enam välja antud raamatuid 16. saj. Ladinakeelsete, lihtsate, elu-olu käsitlevate dialoogide kogum. 1524
· Mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi · Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte jumal · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel · Naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti nig rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust · Rotterdami Erasmus 6 · Saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandjana ja kommenteerijana · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat
-16. sajandil renessansi juhtivate kultuurikandjate ja seejärel kogu haritlaskonnas. · Tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. · Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. · Naeruvääristati skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. · Kuigi humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid, ei olnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt täielikult vabaks saanud. · Seega võis humanistide seas kohata ka paavste. Humanism kirjanduses · Esimesteks uue maailmavaate väljendajaiks olid kirjanikud ja kunstnikud.
Seda vastandati valitsevalt kiriklik-skolastilisele teadusele. Humanism mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil. Sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule. Kirjandus. Dante Alighieri. 14. saj. ,,Jumalik komöödia." Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(,,Dekameron") itaalia kirjakeele rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok
Mõiste tuli kasutusele 15-16saj. Esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas.Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult. Nende hulgas võis olla ka paavste. 3.Indiaani kõrgkultuurid Inkad pidasid tähtsaks esmalt riiki ja seejärel inimest. Neil oli Kolumbuse-eelne Ameerika ainuke totalitaarne riik
Mõiste tuli kasutusele 15-16saj. Esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas.Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. Ehkki humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid ja moraalinorme paljudest aspektidest, polnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt veel vabaks saanud täielikult. Nende hulgas võis olla ka paavste. 3.Indiaani kõrgkultuurid – Inkad pidasid tähtsaks esmalt riiki ja seejärel inimest. Neil oli Kolumbuse-eelne Ameerika ainuke totalitaarne riik
81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. Aristotelesele on omistatud u 400 teost, paljud neist märkmete kujul, võib- olla ka Aristotelese õpilaste loengukonspektid. Tema teosed proos vormis, Platonil dialoogid. * loogika (koondatud ühisnimetaja "Organon" ("Tööriist") alla) - sünonüümid, homonüümid, mõttelised kategooriad. Teosed mõjutanud kristlikku skolastikat. * kirjandusteooria: "Poeetika" (ehk "Luulekunstist"), käsitleb tragöödiat * retoorikateooria: "Retoorika" - käsiraamat kõnede koostamiseks * eetika: "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" - eetika alased nõuanded. Mis on sõprus jne. * metafüüsika: "Metafüüsika" * poliitikateooria: "Poliitika" * loodusteadused: "Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", "Mehaanika" jm
Loomulik vahetus on „inimese
loomulike vajaduste rahuldamiseks“ majapidamises. Sellest lihtsast vahetusest tekib keerukam ja
ebaloomulik tegevus. Viimane on mõeldud vaid selleks, et vahetada midagi millegi vastu (nn
krematistika).
Aristoteles läheb Platonist kaugemale ja defineerib raha kui vahendi vahetuseks. Kui aga raha kasutada
vahetustegevuses, et teenida intressitulu, on see kõige ebaloomulik viis raha teenimiseks ehk
liigkasuvõtmine.
7. Iseloomustage skolastikat kui õpetust ning ühte vabalt valitud skolastika (tähtsaimat) esindajat.
Skolastika (
Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust Tänapäeval dialektika on arenguõpetus Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika Loengud + dispuudid (arutlused ja vaidlused) Hipogrates, Dolomaios Usku tuleb seletada* Roger Baakon - tema meelest oli oluline matemaatika, kritiseeris skolastikat (raamatud olid täis valesi ja lollusi) Paljud tema seisukohad ei olnud ajastule vastuvõetavad Dolemaios - uskus et maa on universumi keskpunktis Planeedid mõjutavad inimsaatust = astroloogia Tallinn on ka LVR - koluvan ??? 3.Rahvusvahelised suhted varauusajal Euroopas VUA Iper. oli Euroopa tugevaim riik Hispaania. 17 saj. algab Prantsusmaa tugevnemine. Hispaania pärilussõda. (1701-1714) 1700 suri Carlos II (Hisp
ordu kirikud ja paljud kloostrid kannavad tema nime. Bernard iseloomust Maarjat kui ,,veejuhet", mis jumalikku armu edasi kannab. Oluline askeesi (enesepiitsutamine), palve, vaesuse ja lihtsuse (ühised magamissaalisd) kõrval veel see, et kloostrisse tulek pidi sündima läbi isikliku otsuse, mitte läbi vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar. Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette näidata nii silmapaistvaid õpetajaid kui kerjusordudel (dominiiklastel, frantsisklastel). Majandus: Kloostritd olid rajatud kõrvalistesse maanurkadesse, mis nõudis isemajandamist. Selleks oli õigus kloostritel maavaldusteks (maa, voolavad veekogud jne). Sõltumatuse sälitamiseks arendas ordu kõrgkeskajal progressiivset majandusstrateegiat: esialgu töötasid koorimungad oma kätega, peagi aga jäi nii
Teadmised inimkehast, anatoomiast ja füsioloogiast said tuge toona levima hakanud filosoofilistest õpetustest, mis eitasid endist skolastilist teaduslikku meetodit, mille puhul "teadust tehti" eeskätt autoriteetidele nõjatudes nüüd hakati rääkima kogemusest. Viimases küsimuses on ajalukku läinud Francis Bacon (eksperimendi ,,isa"), aga kogemust ja eksperimenti viljelesid ka da Vinci, Paracelsus jt. Da Vinci leiab kritiseerides skolastikat et kes vaidleb, vihjates autoriteetidele, arendab mälu, aga mitte mõistust... Pealetungivad haigused andsid hoogu nii haiglate, meditsiinikutse, kui arstiõppe arengule. Arstikutse professionaliseerumisele olid loodud muudki tingimused. Mainida võib nt reaktsiooni rahvameditsiini (mitteprofessionaalide poolt viljeldava meditsiini levik seoses trükikunsti arenguga) vastu arstkond lõi süsteemi (litsentsid jm), et iseravijaid turult välja tõrjuda
annaabi.ee 
