kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks
leidmisel, suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust, tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu. Eetiline / vastustundlik käitumine ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pika-ajalist kasumlikku tegevust. Seega lihtsalt aitab juhtida ettevõtet paremini. Eetilised lähenemised ärieetikas - · Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena,
kasiinode külastajaid jne. Jälgimise eesmärgiks oli uurida inimeste käitumist nende igapäeva elus, ainult selle kaudu saab Goffmani arvates mõista inimloomust ja sotsiaalset elu. Ta analüüsib igapäevaseid asju ja käitumist, mida me sooritame harjumuse jõul või sotsiaalses rituaalis, kas siis soovides tähelepanu või lihtsalt harjumusest. Goffmani järgi loob ja omandab inimene ühiskondliku tegevuse käigus hulgaliselt situatsioonilisi kujusid ja sotsiaalseid rolle. Ta vaatleb inimest kui mängurit, kes seisab pideva valiku ees- kas teha ,,panus" ja osaleda ,,mängus" või hoopis vältida probleemset situatsiooni. (Kaasaegne ameerika sotsioloogia 1994) Goffmani huvitas eelkõige, kuidas inimesed käituvad üksteisega suheldes ja miks nad käituvad just nii, aga mitte teisiti. Ta omas imepärast oskust (mida tuleb teadlaste- teoreetikute puhul harva ette) kirjutada oma kõige keerulisemad abstraktsed ideed lugejatele
Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see on kas ülesandele orienteeritud või suhetele orienteeritud liidristiil.
viga: 1) arvatakse, et igal distantsinähtusel on ainult üks kindel põhjus, 2) ollakse seisukohal, et inimese piir algab ja lõpeb tema nahaga. Inimese käitumise puhul peame arvestama aga ka tema ümbruskonna ja isikupäraga. Samas, kuigi me võime inimesi liigitada intra- ja ekstravertideks, autoritaarseteks ja egalitaarseteks, apollonlikeks ja dionüüsilikeks tüüpideks, on igaühel meist olemas hulk õpitud käitumisnorme, muuhulgas ka situatsioonilisi. Situatsiooniline isikupära tuleb välja sellest, kuidas me reageerime intiimsetele, isiklikele, sotsiaalsetele või ühiskondlikele toimingutele. Näiteks on mõned inimesed väga kohmakad sotsiaalses suhtluses, nad rikuvad sageli sotsiaalsele suhtlusele vajalikke distantsinorme, põhjustades nii ebamugavustunnet suhtluskaaslases. Teistel jällegi on probleeme käitumisega intiimsetes ja personaalsetes tsoonides, kuna nende nö. “isiklik mull” on tavapärasest suurem
Maailma muutumisel avatumaks toob eetilise käitumise juures konflikte riikide ja rahvaste erinevatest arusaamadest nii kasulikkusest kui ka heast-halvast. Eetika tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest väärtustest, normidest, perekonnast ning kasvatusest, religioonist jne. Relativistlik lähenemine püüab neid arvesse võtta. Küsimused, mida tuleks selle lähenemise puhul endale esitada: - Kas minu tegevus võtab arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi ja traditsioonilisi aspekte? - Kuivõrd on eetiline käitumine määratletud üksikisikute ja gruppide kogemuste alusel? · TELEOLOOGILINE EETIKA - tagajärgede ja mõjude olulisus. Tulemuse headust hinnatakse vastavalt tagajärjele. Kõlbluse aluseks on kasu ja tulu. Tegu on õige või hea kui tulemus on kiiduväärt, olenemata sellest, milliste vahenditega on see saavutatud. Enamlevinud on:
5 Isiksus_majanduskool tegelikult tahabki teist varjatul moel lahti saada (tahtlik tegu!) . Aga inimene võib olla lihtsalt väga väsinud ja seepärast hajameelne (situatsiooniline omistus) · NB! Inimestel on tendents teha omistusi isiksuse, kavatsuse baasil ja ignoreerida situatsioonilist infot · NB! Fundamentaalne atributsiooniviga - tõlgendame teiste käitumist erapoolikult. isegi siis, kui me püüame seletada täpselt samu asju kipume enese käitumise kohta tegema situatsioonilisi omistusi, teiste puhul kipume eeldama, et nende käitumise põhjused tulenevad inimese isiksusest, mitte keskkonnast. Viga võib tuleneda ennastsäästvast eelarvamusest kaldume oma edupõhjuseks pidama endaga seotud tegureid (tarkus, töökus jne, ebaedu põhjuseks on teised. Lisaks me kasutame omistusi tehes teadmisi asjade tavalisest seisust, kasutame omistusele hinnangu andmiseks koosvarieeruvust st me vaatame, millal ja kui sagedasti asjad juhtuvad. Kelley (1973)
· Austus teiste vastu (respect for others) · Kodanikutunne (responsible citizenship) · Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence) · Arvestamine (accountability) 1 Eetilised lähenemised ärieetikas · Relativism võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste
Need mudelid rõhutavad sageli sotsiaalsete tegurite tähtsust enesehinnangu säilitamisel. Kuidas näen iseennast, kas enesehinnangut kergitatakse või langetakse. 17) Vestluse mittesõnalised mõjutegurid. * Silmside * Zest * Grimass * Pilgu suund * Kehakeel * Lähedus-kaugus * Hääletoon 18) Omistusvead Omistusvead on eriti märgatavad siis, kui isiklikku käitumist võrreldakse teiste omaga. Enese käitumise suhtes kipume me tegema situatsioonilisi omistusi me vaatleme olukorda, kus me asume, ning seda, kuidas see meie toiminguid piirab. Teiste inimeste käitumist vaadates teeme me dispositsioonilisi omistusi, isegi kui püüame seletada samu asju! 19) Sotsiaalpsühholoogia 3 peamist alusteooriat. 1) Sotsiaalsete esituste teooria teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi
Töötajad osalevad otsustamisel. Liider ja rühm töötab sotsiaalse üksusena. Töötajad on informeeritud nende töösse puutuvatest asjaoludest ja julgustatud oma mõtteid väljendama, ettepanekuid tegema ja tegutsema. Üldine trend on osaleva liidristiili laiemale kasutamisele, sest see on kooskõlas kaasaegse organisatsioonilise käitumise filosoofiaga ning on soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see on kas ülesandele orienteeritud või suhetele orienteeritud liidristiil.
analüütilise mõtlemise väljendus, sest see hõlmab objektide mõistmist kasutades selleks objektide endi omaduste kompleksi, nt inimeste puhul nende isiksuseomadusi, ehk siis lääne kultuurides tehakse pigem dispositional attributions’eid. - Üritada mõista teiste käitumist, seletades viimast olukorrast tulenevate mõjutuste näol, on holistlik mõtteviis. Ida Aasias tehakse pigem situatsioonilisi omistusi (situational attributions). Fundamentaalne omistusviga (fundamental attribution error) Näide: essee kirjutamine Fidel Castrost. Tendentsi ignoreerida olukorrast tulenevat informatsiooni (nt nõuded, mida essee kirjutajad peavad täitma), keskendudes dispositsionaalsele infole (nt essee kirjutajate eeldatav suhtumine) nimetatakse fundamentaalseks omistusveaks. Kui fundamentaalne on fundamentaalne omistusviga? Clifford Geertz’i (1975) andmete kohaselt ei ole see
selles - sotsiaal-kognitiivne lähtutakse sotsiaalse käitumise informatsiooni töötlemise mudelist, mille kohaselt inimene märkab, tõlgendab ja hindab inimeste käitumist, mõistes info töötlemise protsessi, võime paremini mõista seda, kuidas inimeste mõtted mõjutavad nende käitumist - kõik mis toimub peas mõjutab seda, mis toimub peast väljas. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Uurimismeetodid Kasutades situatsioonilisi ja personaalseid muutujaid uurivad sotsiaalpsühholoogid süstemaatiliselt mõjukaid ja mõõdetavaid faktoreid, mis võivad muuta inimeste taju. Seda kuidas nad olukorda hindavad ja kuidas mõtlevad teistest ning omavahel kokku puutuvad, nt moodustavad gruppe. Muutujad võivad erineda oma taseme poolest, andes võimaluse ühes olukorras neid esitada, teises mitte. Neid on väga palju. - situatsioonilised: väljaspool isikut keskkonnas, nad võivad olla
· Ausus (honesty) · Ausameelsus (integrity) · Lubatuste pidamine (promise-keeping) · Usaldatavus (fidelity) · Avatus (fairness) · Teistest hoolimine (caring for others) · Austus teiste vastu (respect for others) · Kodanikutunne (responsible citizenship) · Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence) · Arvestamine (accountability) Eetilised lähenemised ärieetikas - · Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks
atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. 16. ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 5 erinevat viisi kuidas ennast kehtestada: 1) Lihtne kehtestamine - siin väljendatakse lihtsalt omaenda õigusi, arusaamu, tundeid. Nt kui teid
fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. Enesekehtestamise võtted. Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena (Alberti & Emmons 1982) mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda
krediitkaardiga maksmine. Kõige spetsiifilisem on kurjategija isiku kaupa kui kellegi vangi paneme, siis temal on raskem toime panna. Siis teeb keegi teine. Nt kontrollitud turuga kuriteod organiseeritud kuritegevus. Seoses ümberpaiknemise efektiga, tuleb vaadata, millisest vahenditest on otstarbekas situatsioonipreventsiooni finantseerida. Preventsioon on ometigi riiklik ülesanne. Tuleb vaadata, et kindlasti ei saa neid situatsioonilisi preventsiooniahendeid finantseerida laia eelarve kaudu. Nt kes peaks kinni maksma naabrivalve projekte? Kas riigieelarvest on otstarbekohane? 3) Kasu saamise vähendamine KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD KUNI 2010 a KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD AASTANI 2010 Kogukonnakeskne ennetustöö - süütegude ja nende põhjuste lokaalseid ja kogukondlikke erisusi arvestava ning kogukonna tasandil toimuv ennetusmeetmete kavandamine ja elluviimine.
annaabi.ee 
