vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites); 1940ndate aastate lõpuks
REPRESSIOONID Läbiviijaks NKVD EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati 14.juuni 1941 massiküüditamine umbes 100 000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid. Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut. SAKSA OKUPATSIOON 7.juulil 1941 esimesed saksa väeüksused Eestisse. 9.juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla. 10.juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel. Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna. Juuli lõpul sakslaste uus pealetung . 28.aug 1941 langes sakslaste kätte Tallinn
eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad Jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites). 1940-ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses. Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu: · probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest)
Laulukooride ja näitetruppide algatajaiks olid enamasti kohalikud koolmeistrid, kuid leidus ka entusiastlikke talupoegi. Näiteks Toila taluperemees Abram Siimon, kes Tartus nähtud etenduse mõjul otsustas ka Toilas näitemängu teha. Kohaliku kirikhärra kaebuse peale keelas koolivalitsus õnnistatud kooli ruumides teatritegemise ära. Edaspidistest sündmustest kirjutab Siimon niimoodi: Mina sõitsin Tartu ja Tallinna, uurisin ,,Vanemuise" ja Tallinna linna teatrilava sisseseadeid, tegin plaanid olude kohaselt, kuid siiski avarama näitelava, parema sisseseadega kui ,,Vanemuises", ja kevade 1882. aastal algasin ehitama. Juulikuu alguseks 1882 oli minu teatrimaja valmis. Kutsusin ka kirikhärra maja õnnistama, kuid kirkhärra ütles: ,,Põrgu ja pagana maja ma ei õnnista." Toilast sai estofiilide kogunemiskoht ja teatrikeskus. Siin mängiti Koidula, Jakobsoni, Kunderi jt teoseid. Kui teatrimaja 1901. aastal maha põles, ehitas Siimon uue kivist teatrihoone
Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte, samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud
Mitmed ametiühingud asustasid töötute abistamiskassad ning omavalitsusorganid organiseerisid töötuile mitmesuguseid töid tööpuuduse teravuse leevendamiseks. Ka majandusstruktuuris toimusid muutused: tähtsaimaks lüliks muutus tööstus, põllumajanduse osakaal aga vähenes tunduvalt. Näiteks ajavahemikus 1938-1963 kasvas tööstuse osa rahvuslikus tulus 25,8%-lt 28,9%-le, põllumajanduse osa aga vähenes 19,6%-lt 9,8%-le. Igas tööstusharus uuendati sisseseadeid, mehhaniseeriti ja automatiseeriti, laiendati tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus. Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli tüüpiline kapitalistliku maa majandus: arengutempo äärmiselt ebaühtlane, tõusud ja langused on alalised. Aasta Koguprodukt Tööstus Ehitus Põllumajand Metsamajandu i kasv us s
o Selleks, et hirmutata Eestlasi ja näidata NSVL võimu, nõrgestada Eestit 11. Eesti riik ja rahvas 194144. Eestlased NSV Liidu, Saksa, Soome armeedes. Saksa okupatsioonivõimude tegevus. Eesti iseseisvuse taastamise katse. Põgenemine läände. Eesti taasokupeerimine NSV Liidu poolt. *SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22juuni1941 Smaa vs NSVL Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine (nt Tartu Vanglas 192 surnt tsiviilisikut) Saksa okupatsioon: Juuli algus I saksa väeüksus Eestis Taganev Punaarmee hävitas Tartu kivisilla Juuli keskpaik rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna Juuli lõpus sakslaste uus pealetung 28aug Tallinn sakslastele
Juba Jalta konverentsil otsustati ja Potsdami konverentsil pandi lõplikult paika Saksamaa sõjajärgne jagamine võitjariikide vahel. NB! Saksamaa ja (eraldi Berliin) jagati neljaks okupatsioonitsooniks USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida (=andis reparatsioonidena ära ettevõtete sisseseadeid) · demilitariseerida · denatsifitseerida (=natsiideoloogiast puhastada) · demokratiseerida USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh. Ribbentrop, Rosenberg), Göring sooritas enne enesetapu, Bormanni ei tabatud. R
Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. 45. Õigusrikkumiste liigid. 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3
● EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) ● 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati ● 14.juuni 1941 massiküüditamine - ~10000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. Saksa okupatsiooni algus ● 22.juunil 1941.a. algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel – Punaarmee taganes ● Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid ● Sundmobilisatsioon Punaarmeesse ● Hävituspataljonid ● Uus repressioonide laine, n. Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut Saksa okupatsioon ● 7. juulil esimesed saksa väeüksused Eestisse ● 9. juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla ● 10. juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel ● Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna ● Juuli lõpul sakslaste uus pealetung ● 28
vastavalt tarbija vajadustele, hoides samal ajal kulud madalad, siis on vaja uut, paindlikumat tehnoloogia vormi Arenenud tootmistehnoloogia koosneb innovatsioonidest materjalitehnoloogias, teadmistetehnoloogiast, mis muudavad traditsioonilise masstootmise tööprotsessi organisatsioonis. Materjalitehnoloogia uuendused sisaldavad endas arvuti toetatud disaini, arvuti toetatud materjale, viimase peal sisseseadeid, paindlikku tootmistehnoloogiat ja arvutitega integreeritud tootmist. Teadmistetehnoloogia hõlmab ka paindlikke töötajaid ja paindlikke meeskondi Arvutitega integreeritud infosüsteemid võimaldavad organisatsioonidel edendada oma informatsiooni protsessimise käsitsemist ja integreerimist kõikides funktsioonides. Sellised süsteemid suurendavad organisatsiooni paindlikkus ja funktsioonide koordineerimist
*Eestlastel puudusid oma rahvusväe osad. *Lääne-Eesti saartel rajasid Vene võimud tugevad kindlustused *Ehitustöödeks toodi eestisse 10,000-neid vöörtöölisi *Tallinnast sai suur mereväebaas *Vene valitsus rakendas sõja ajal toidu ja tarbekaupade sundvõtmist elanikonda *Sõda katkestas kivisõe veo inglismaalt(tekkis terav kütusekriis) *1915 sai Eestist rinda lähistagala *Edukate sajsa armee pealetungide tulemusena tekkis Vene elanikkonnas paanika. *Evakueeriti suurtööstuste sisseseadeid ja kunstiväärtuseid Eesti 1917. aastal *1917. aastal alguseks oli Venemaa jõud otsas. *1917. märtsis loobus keiser Nikolai II võimust. *Venemaal tuli võimule ajutine valitsus, Eesmärkoli muuuta venemaa demokraatlikuks vabariibiks *Ajutise valitsuse kõrval tegutsesid enamlased(lihtrahvas) Juhiks oli Lenin. *Vene impeeriumi kokkuvarisemist kasutasid ikestatud rahvas. *Esialgu täielikku iseseisvust ei nõutut.
Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5
Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5
Tegevusetuse puhul tuleneb õiguslik vastutus isiku kohustusest tegutseda ja ta ei tegutsenud vastavalt sellele. Seaduse järgi peab lapsevanem isiku eest hoolitsema, valvus peab kaitsma teatud objekti(ei täida kohustust, magab). Kohustus aktiivselt tegutseda võib tuleneda ka ametialasest seisundist. Nii nt arst peab alati osutama üldiseloomuga esmaabi, see on esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, eri võteid ega mingeid eri sisseseadeid jne. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised, kuid erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis oma välistels tunnustelt on õigusvastane, see õigusvastasus ka puududa. Sellel juhul ei ole objektiivne külg ja seega kogu käitumine õigusvastane ehk lihtsalt öeldes on olemas teatud asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasuse. Sellised asjaolud nähakse ette seaduses. Karistuseadustiku §28 on
Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel 39 juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. 48. Õigusrikkumiste liigid Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: kuriteod; väärteod ehk haldusõigusrikkumised; tsiviilõigusrikkumised;
Tartus.) Nii et eestikeelne ajakirjandus oli ikka suunatud maarahvale, kelle hulgast hakkas esile kerkima üha rohkem haritlaskonda. Trükikojad ja telegraaf Uute trükikunstialadena levisid 19. saj esimesel poolel puulõike kõrval vasetrükk ja kivitrükk e litograafia. Eesti rahvusliku raamatu- ja ajakirjandusgraafika rajajaiks said Berendhoff ja Jakobson, kelle puulõiked illustreerisid kaasaegseid ajalehti. Trükitehnika arenes hoogsalt: Eesti trükikodade sisseseadeid täiustati. 1878 oli kaheteistkümnes Tallinna ja Tartu trükikojas kokku 19 käsipressi ja 18 kiirpressi (neist 10 Tln-s ja 8 Trt-s). Hakati kasutama ka aurujõudu kiirpressidel trükkimiseks. Grenzstein seadis 1893 oma trükikojas sisse esimese tsinkograafiatöökoja, kus töötas Saksamaal tsinkograafiat õppinud, hiljem kirjanikuna tuntuks saanud Andres Saal. Siitpeale võidi ajakirjanduses hakata avaldama fotoillustratsioone. Algul
annaabi.ee 
