0, 2 Fibo kergpolokk 0,2 4 0,83 17,0 4,75 19,93 0, 3 Tasanduskrohv 0,02 5 0,06 1,2 0,33 20,26 sisepind Sisepind 0,13 2,6 0,74 21,00 siseõhk R ( m 2 K )/ W 4,91 100,00 kontroll U W / m
isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik!
................................. Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup Tartu 2012 Piirete omadused ja sisekliima Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööpäevast siseruumides, mistõttu on siseõhu ja -kliima kvaliteet muutunud äärmiselt oluliseks näitajaks seoses uute innovatiivsete õhutihedate materjalide ja lahenduste kastusele võtuga. Siseõhk puhastub ruumis sõltumata piirete tihedusest diffusiooni teel, mida nimetatakse seina hingamiseks, ja ventilatsiooni abil. Seinte hingamine ei tähenda piirete madalat õhutihedust nagu ekslikult arvatakse. Kuna inimene oma elutegevusega eraldab veeauru ja CO2 te, tõuseb nende konsentratsioon siseõhus, mis tekitab suurema osarõhu toas. Seetõttu hakkavad reogaasid ja aur füüsika reeglite kohaselt liikuma
veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik!
Akna kestvust mõjutavad tegurid Päike Veeaur •difundeerub läbi tarindi •nõrgestab puitu ja plasti •kahjustab viimistlust, Mehaanilised mõjurid kittimist •kasutuskoormus, Õhusaaste •omakaal •kahjustab viimistlust Lumi ja jää Niiske siseõhk •kondenseerub klaasi ja •sulamine/jäätumine raami sisepindaldele põhjustab mehaanilist •tungib klaaside vahele koormust Sademevesi Ehitusniiskus •tungib ümbritsevatest •tungib aknasse otse või tarinditest aknatarindisse naabertarindite kaudu Tuul •põhjustab mehaanilist
2. Rasokol, vähirakkude, sibliharrakude. 3. Tsütoskelett on võrgustik, erinevatest valguniitidest koosnemine, hoiab raku ruumilisena, toetada ja liigutada rakku. 4. Tsentrosoomiline. 5. c; g;a;d;e ja c ja f; g ja c; e;b;b;d;g;e;b;a 3.7.1. c;b;a;e;d;f 2. Lilled kasvavad valguse poole, kasvupotis keeravad ja väänavad ennast valguse poole. Lillesibul olgu ükskõik mis pidi, juured kasvavad alla- niiskuse suunas. 3. Kuumal suvepäeval on õhulõhed kinni, on ainult vee kadu, taime siseõhk langeb-närtsib. Öösel tuleb õhulõhed lahti, pumpab vett. 4. Taimerakul on tselluloosi hästi näha, kloroplasti on kergem näha. 5.a Mõlemad imavad endasse jääkaineid. B e värvained-putukaid ligi meelitada;mürgised, kaitseks taimetoiduliste loomade eest. C kingloom- jääkained d Noore taime rakus on vakuool väike. 7.B biopolümeer c Kiusainetes puhastavad oma ``harjakestega`` meie soolestikku. D Kiudained on energia rikkas toitained, rahuldavad kiiresti kena energiavajadust. 3.8.1
tekitab peavalu, iiveldust ja oksendamist. Formaldehüüd on tööstuses laialt kasutatav kemikaal liimide ja pinnatöötlusainete valmistamisel. Seda esineb puitlaastplaatides, kihilistes materjalides, lakkides, tekstiilis, karbamiidformaldehüüd- vahus (eriti ohtlik) jne. Formaldehüüd tekitab vähesegi sisalduse puhul kahjulikke nähte: silmade ärritust, peavalu, iiveldust, väsimust ja nahaärritust. Siseõhu formaldehüüdisisaldus on kõige kõrgem sügisel kütteperioodi alguses, kui siseõhk on niiske. Osoon (O3) tekib kiiresti ja suures koguses välisõhu fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena elektrilaengute toimel. Ruumis on osooni allikateks elektrifiltrid, laserprinterid, koopiamasinad. Osoon põhjustab hingamistakistust ning mõjutab ensüümide sisaldust kopsus ja veres, inimese infektsioonitundlikkus suureneb. Radoon tekib raadiumi 226/88 (poolestusaeg 1622 a) aeglasel lõhustumisel. Raadiumi leidub
tõsta ruumi õhu kvaliteeti. Ventilatsiooni ülesanneteks on: · Eemalda ruumist ebameeldivad lõhnad, niiskus, toss · Vahetada väljahingatav süsihappegaas puhta värske õhu vastu välja. · Hoida sisemine õhk ringluses. Ventilatsioon hõlmab nii õhu vahetust välisõhu vastu kui ka õhuringlust hoones sees. Need on ühed põhikriteeriumid et, hoida siseõhk normaalne. Meetodid õhu ringlema panemiseks on jaotatud: · Mehaaniline / sunniviisiline · Naturaalselt. Mehaaniliseid või sunniviisiliseid ventilatsioone kasutatakse siseõhu kvaliteedi kontrollimiseks. Liigsed lõhnad, niiskus ja saasteained kontrollitakse siseõhu välisõhuga asendamisega kuid see võtab palju energiat. Naturaalne ehk loomulik ventilatsioon on siseõhu vetileerimine kasutamatta selleks mehaanilisi seadmeid nagu proppeller. Seda saab teha avatavate akendega või
Kinnistunud mustus kergelt kinnistunud, kuivanud või kergelt kleepunud mustus. Eemaldatav niiskete või märgade meetoditega. Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Vastavalt mustuse tüübile ja pinnakattematerjalile valitakse koristamisel kasutatavad meetodid, ained ja töövahendid. Soovitusi: Pühkige tolmu hoolikalt ja võimalikult sageli. Tehke koostööd kliendiga, et oleks võimalik lauad, aknalauad jms hoida puhtana ja seeläbi siseõhk puhtana. Umbes kord kuus puhastage tolmust ülemised tasapinnad. Parim tolmu eemaldamise viis on rahul pühkimine mikrokiudlapiga, - mopiga või põrandakuivatajaga. Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga. Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud. Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused
vastavalt vajadusele, voodipesu mitte vähem kui üks kord seitsme päeva jooksul ja käterätikuid vähemalt 2x seitsme päeva jooksul ning kümnepäevase vahetuse puhul voodipesu vähemalt 1x kümne päeva jooksul ning käterätikuid vähemalt 3x kümne päeva jooksul; 3. Nõuded ruumide valgustusele ja sisekliimale Valgustus: loomulik valgustus; tehisvalgustus peab tagama noortelaagri ruumide ühtlase ja hajutatud valguse Ruumide siseõhk: tagada ohutu sisekliima; optimaalne suhteline õhuniiskus olema vahemikus 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni.; sisetemp vähemalt 19,0 °C. Õhutemperatuuri tõusmisel üle 26,0 °C tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks; võimalik ruumide tuulutus 4. Terviseriskide ennetamine noortelaagris Terviseriskide ennetamine: spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendid, konstruktsioon,
N=2,0 (N õhk vahetub korda tunnis) Allikas: E.Jõgioja http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=248&page=1 46 23 ... Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu soojusülekande teel sõltumata ventilatsioonist niipea, kui välistemperatuur on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega. Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub Piirde pindalast Tarindi soojapidavusest Eraldatavate keskkondade temp.vahest Ajast Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide arvuga kütteperioodil. Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist,
üldventilatsioon süsteem ja teine on kohtvahetussüsteem. * Üldvahetuslik üld ventilatisooni süsteemid on jaotatud: 1. Läbiva õhuvahetus süsteem 2. Segunev õhuvahetus süsteem 3. Tõrjuv süsteem 4. Tsonaalne süsteem Loomuliku ventilatisooni põhjustab gravitatsiooni jõud ja samuti ka tuulest tingitud jõud. Liikuma panev rõhkude vahe leitakse: p = h g(r v - r s ) h g- v - välisõhk s - siseõhk Kaasajal ikka levind sundventilatisoon. Õhk pannakse liikuma venti poolt tekitatud surve abil. Tuleb kasutada suurte hoonete puhul. Mehaanilised jagatakse õhu eemaldamise ja andmise skeemi järgi: - Sissepuhke süsteem - Väljatõmbe süsteem - Sisspuhke-väljatõmbe ventilatisoon - Retsirkulatisooniga süsteem Sisspuhke süsteem Õhk võetakse ruumi atmosfäärist või võetakse õhu
>5a -2 Siseõhk Siseõhk Siseõhk Siseõhk Siseõhk Tempera- Kõikuv Sanitaar- talvel suvel suvel talvel suvel tuuride temperatuur remondi
Vooderdusklaasina käsutatakse harilikku akna- või vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi käsutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Karastatud klaas saadakse klaasi kuumutamisel 6OO...7OO°C juures ja sellele järgneval järsul jahutamisel õhus. Karastamine suurendab klaasi tugevust ja vastupidavust järskudele temperatuuri-muutustele. Klaas tuleb mõõtu lõigata enne karastamist. Välisõhk Siseõhk Selektiivklaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalli-oksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelise soojuskiirguse (päikese soojuse), kui peegeldab tagasi pikalainelise soojuskiirguse (toast lähtuv soojus). Klaas võib olla ka valgust selekteeriv, st laseb ühes suunas valgust rohkem läbi. Joonis 17.2.1. Soojusenergia jaotumine selektiivklaasi pinnal Klaaspaketid koosnevad kahest (kolmest) klaasist, millised on hermeetiliselt ühendatud. Paketid
Akna kestust mõjutavad tegurid: Päike kahjustab ja nõrgestab puitu ja plasti, kahjustab viimistlust, kittimist. Õhusaaste kahjustab viimistlust Lumi ja jää põhjustavad mehaanilisi koormusi. Sademevesi tungib aknasse otse või naabertarindite kaudu. Tuul põhjustab mehaanilist koormust ja kaldvihma. Veeaur difudeerub läbi tarindi Mehaanilised mõjurid kasutuskoormus, omakaal. Niiske siseõhk kondenseerub klaasi ja raami sisepinnale, tungib klaaside vahele. Ehitusniiskus tungib ümbritsevatest tarinditest aknatarindisse. Eluruumi igal elu-, töö-, ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. Akende ajalugu Esialgu luuk seinas. Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, veisenahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19 sajandil. (4 ruuduga)
Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on 0 talvetingimustes ette nähtud: siseõhk +22 C, lubatud kõikumine +19 ... +25 0 C ja relatiivne niiskus 25 ... 45%. Keskkonnasüsteemide renoveerimine. Soojussõlme renoveerimine annab soojuse säästu tavaliselt kuni 5%. Regulatsioon toimub kooskõlas välisõhu temperatuuri muutumisega. Pealevoolu temperatuur soojusvõrgus mitte alla 60...65 0 C. Küttesüsteem. Enamuses on meil ühetoru-küttesüsteem. Võtted: püstikute tasakaalustamine (tasakaaluventiilid tagasivoolu
04 8.04 15.04 22.04 30.04 Aeg Pidev küte Perioodiline küte Aeg Pidev küte Perioodiline küte Joonis 8.8. Perioodiline ja pidev kütmine talvisel (vasakul) ning kevadisel (paremal) ajavahemikul. Tulenevalt ahju soojussalvestusest, ahju kütmise perioodilisusest ja hoone soojuskadudest on küttekehadele määratud seadearvud, milleni tuleb köetava ruumi siseõhk kütta, et ruumis oleks tagatud piirväärtus 21 C. See tähendab, et kui ajaline tegur ei piira kütteseadme töötamist ja köetava ruumi sisetemperatuur on madalam kui seadearv, lülitub kütteseade töösse ning vastupidi – kui saavutatakse kütteseadme seadearv, lülitub küttekeha välja. Esimese arvutusolukorra puhul on kütteseadme seadearvuks 21,7±3 C, et saavutada ruumis siseõhu temperatuuriks 21 C. Teise arvutusolukorra puhul on kütteseadme seadearvuks 20,5±1 C, et
annaabi.ee 
