Tingimused olla liiduvabariik: 1 rahaarv, ühine piir mingi välisriigiga Võimuorganid: kõrgeim üle venemaaline nõukogude kongress, täidesaatev rahvakomissaride nõukogu NSVL sisepoliitika Sõjaväereform-vähendati armee suurust, suurendati väljaõpet, kõik mehed pidid läbima sõjaväe, tekkisid rahvuslikud väeosad 1924 Lenin sureb, Stalin võimule Tugevdatakse julgeolekuorganite tegevust Osa rahvastikust kuulutati sisevaenlasteks, kellest oli vaja lahti saada Uus majanduspoliitika Palga maksmine, kuid 80% siiski ei saanud veel raha Lubati väike eraettevõtted 1925 indrustaliseerimine tööstuse eelisarendamine Mida oli tööstusel vaja: raha, töötajaid, toorainet 20ndate lõpul probleemid põllumajanduses 1928-1929 algab kollektiviseerimine kolhooside rajamine 1932 lõpuks kolhooside rajamine lõpule viidud, viis põllumajanduse alla tagasi Probleemid:
Kõige rohkem kaasati neid militaarteenistusse. Nende mõjukus tuli eriti esile 18 sajandi teisel poole sõdades ja Napoleoni sõdade ajastul. 1812-1815 võttis sõjast osa 550 kindrali kellest 75 olid Balti kubermangust. Venearmees teenis ligi 800 baltisaksa ohvitseri, tähtsaim oli Michael Andreas. Barcley de Tolly. Enamik valitsejaid toetasid baltisakslasi kuna nad olid lojaalsed ja põhendumus oli hinnatud. 19 sajandil aga nõrgenes nende positsioon ja neid hakati isegi impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Selline arvamus saavutas haripunkti Esimese maailmasõja ajal, mis baltisakslasi hakati represseerima. Enamasti jäid nad siiski lojaalseks kuni 1917 aastani.
Totalitaaset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühele isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Sellel ajal ähvardati inimesi vaenlastega, kuigi tegelikku ohtu polnud, see mõeldi välja, et hoida inimesi enda võimu all. Välisvaenlaseteks pidati teisi riike,sisevaenlasteks aga sobisid kas teisest rahvused näiteks juudid, mustlased või slaavlased, jõukamad inimesed või need, kes soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide kiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osaNõukogude Liidus tehti seda mitteametlikult. Kommunistliku riigimasina ametlikeks vaenlasteks kuulutati esialgu kõik varakad inimesed, kes tuli hävitada, et nad kehtivat korda ei ohustaks. Kui nedega oli lõpetatud, hakati hukkama,
välismaalasi, luues neile soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt oluliseks kaadrireserviks. Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Kõige silmpapaistvam baltisaksa ohvitser oli Michael Andreas Barclay de Tolly. 19.sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid Vene ühiskonnas nõrgenema ning neid hakati isegi impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Sellegipoolest jäid baltisakslased enamasti isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.aastani.
ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda. Juhi eluluus rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid .Juhi iga otsus kuulutati ainuõigeks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile .Partei liikmed said kindlaid eesõigusi, võrreldes mitteparteilastega. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks olid aga teised rahvused( juudid, mustlased) ,jõukamad inimesed või need ,kes ei soovinud innukalt võimumehi teenida. Natsi-Saksamaal oli juutide tagakiusamine ning hävitamine riikliku poliitika osa, Nõukogude liidus tehti seda mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku riigialamate endi vahel(inimesi hakati hukkama, küüditama ja surmalaagritesse saatma).
kontrolli all, distsipliini ülistamine- marssimine, riik kontrollib tugevalt majandust, üks ideoloogia, trüki- ja sõnavabaduse puudumine, juhikultus. Saksamaa-natsionaalsotsialistlik partei, partei juht kui ka kõrgeima riigivõimu kandja Hitler, trükiajakirjandus ja radio täielikult riigi valduses, ettevõtete juhid allutati rangele kontrollile, majandusdistsipliin- karistused selle rikkumisel, sisevaenlasteks kuulutati juudid ja sakslastele liigivõõrad- hiljem kõik kes polnud võimudele meeltmööda, välisvaenlasteks kõik teised riigid, lääneriikide põlgamine, reziimile mittemeelepäraste raamatute põletamine .
Vene aadlik oli vaba kohustuslikust teenistusest, ihunuhtlusest ja maksudest, ta olulisim privileeg oli õigus omada maad ja talupoegi, kuid neid privileege ei saanud isegi edasi pärandada. Talupojad olid põhiline maksumaksjate kiht. Kuigi siinsete talupoegade elugi polnud kiita, oli õige vene talupoja elu kõvasti hullem. 19. sajandil hakkas baltisakslaste seni siiski üsna hinnatud positsioon Vene ühiskonnas langema, sest neid peeti saksameelseteks impeeriumi sisevaenlasteks. Selle põhjuseks oli baltisakslaste eelistatud positsioon. Palgavahe oli küll 18.sajandi lõpus likvideeritud, kuid arusaam püsis. Baltisakslased edenesidki ametiredelil kiiremini, kuid tegelikuks põhjuseks oli siin oma kohustuste parem täitmine. Negatiivne suhtumine baltisakslastesse tuleb 19. sajandi keskpaigas esile seoses avalikustamisega, kui hakatakse rääkima nende eelistatud positsiooni tagamaadest. Alates venestusest 1860
o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased) · Vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. o Saksamaal Gestapo o Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVD · Puudus mitmeparteisüsteem või võimude lahususe põhimõte. ULATUSLIK PROPAGANDA Totalitaarne riik · Võimul üks partei ja üks ideoloogia. · Rahva hirmutamine sise- ja välisvaenlasega. · Suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. · Propaganda ja tsensuur. · Majandus riigi kontrolli all.
Saksamaal oli selleks Hitler. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud tema elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused. Juhi rasket lapsepõlve, millega püüti õigustada madalat haridustaset. 2Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal olid selleks Natsid.Partei liikmed said kindlaid eesõigusi 3Allutamaks rahvast oma tahtele hirmutati neid vaenlastega, kuid tegelikult ohtu polnud. Välis vaenlasteks olid teised riigid. Sisevaenlasteks teised rahvused nt. juudid jne . 4 Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala ja julgeolekuteenistused. Nt saksamaal Gestapo. Need organisatsioonid, mis tegelesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi, külvasid enda ümber pidevat hirmu.
Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalusi. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja hirmu all hoidmine. (nt Saksamaa ja NSVL) Diktaatorlikes riikides leidis aset juhikultus, juhti pidi igal võimalusel ülistama. Juht toetus ühele parteile (nt Itaalias fasistlik). Selleks, et rahvas oma tahtele alluks, hirmutati teda pidevalt vaenlastega. Kui vaenlast ei olnud, mõeldi ta välja. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks teisest rahvusest pärit inimesed(nt juudid, mustlased, Natsi- Saksamaal hävitati ka juute). Vastupanu mahasurumiseks olid loodud sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo, NSV Liisud NKVD). Samuti piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi (Saksamaal sunniti mujale elama). Venemaa kommunistlik. Diktaktuur kehtestati 1917. a sügisel. Välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSVL mõjuvõimu laiendamine ning tulevikus ülemaailme kommunism. Itaalia Fasistlik
võimude kontrolli all. Hävitati raamatuid mis olid NSVL kahjulikud või laimavad. Kultuuriga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse organisatsioonidesse. NSVL toimus alates 8 eluaastast laste ideoloogiline kasvatamine laste- ja noorsoo- organisatsioonides. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlike laste- ja noorsoo- organisatsioonide süsteem, alates 6 eluaastast.Kaotati tööpuudus, mõlemas. Saksamaal eemaldati tööturult kõik noored. sisevaenlasteks juudid ja sakslastele liigivõõrad, nende hulka arvati algul kommunistid ja sotsiaaldemokraadid, hiljem kõik kes polnud võimudele meeltmööda c) ideoloogias Nii NSVL kui Hirleri- aegse Saksamaa valitsemise korraks oli diktaktuur. NSVL poliitiline ideoloogia oli sotsialism. Saksamaal poliitiliseks ideoloogiaks natsionalism d) Välispoliitikas NSVL maailmarevolutsiooni teostamine oli ülim eesmärk, maailma muutmine ühtseks
· Sturmabteilung kaitsesid natside koosolekuid ja ajasid laiali kommuniste(istungitelt ja koosolekutelt) Sõjaväestatus rasketööstuse eelisarendamine; · Eesmärk über töötada Versaille´i rahuleping ehk uus sõda?! · Ülemaailmne revolutsioon · 1935.a. asusid uuesti sõjaväge taastama Reini demilitariseeritud tsooni ehitati sõjaväebaasid ja seati sisse üldine sõjaväekohustus. Sise ja välisvaenlased: · Sisevaenlasteks peamiselt juudid ja kõik teised rahvused ja ideoloogiate esindajad ja hiljem kõik, kes ei olnud võimule meelt mööda · Sisevaenlasi oli vaja selleks, et oma hirmu kõrval nõustuksid nad ohverama enda heaolu (sõjatööstuse eelisarendamine) · Juutide peamine koonduslaager oli sõja ajal Austerwitchzis · Välisvaenlasteks kõik liberaal-demokraatlikud riigid, nim. Kõik riike tegelikult, aga peamised vaenlased olid Prantsusmaa, NSVL, Inglismaa
kaadrireserviks, tegi kõik, et neid teenistusse asuma meelitada-andis neile võõramaalastega samad privleegid. Kõige rohkem kaasati bs-i militaarteenistusse. Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada
saj teisel poolel sõdades (kõige enam Napoleoni sõdade ajastul). 1812-1815, võttis sõjategevusest kokku osa 550 kindrali, kellest 75 olid päris 3 Balti kubermangust. Tollal teenis Vene armees ligikaudu 800 baltisaksa ohvitseri, kellest kõige silmapaistvam oli Barclay de Tolly. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema neid peeti isegi sisevaenlasteks. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. (* Selline saksavastasus saabus haripunkti I ms ajal, mille tagajärjel hakati baltisakslasi lausa represseerima. Sellele vaatamata jäid baltisakslased isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.a.) Talurahva omavalitsus 1802-1804 talurahvaseadused Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis 18.-19. saj vahetusel päevakorrale nii
Baltisakslased kaasati impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Balitsakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt olulised kaaderireserviks. Baltisakslased olid abiks Napoleoni sõdade ajastul. (1812-1815 võttis sõjast osa 550 kindrali, kellest 13,7% olid baltisakslased.) Barclay de Tolly. 19. sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid vene ühiskonnas nõrgenema, neid hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Baltisakslaste kultuurielu keskus oli Tartu (Ülikool). Asutati joonistuskool (õpetaja Karl August Senff), mis andis head eeldusesd edasiõppimiseks Euroopa suurtes kunstiõppeasustustes. Kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus kais koos vaimuelueliit. Tallinnas (kunstielu) Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum.
meelitada inimesi teenistusse astuma. Kõige silmapaistvam ohvitser oli Barclay de Tolly. Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud- kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI
annaabi.ee 
