ESINDAMISEL TEKKIVAD SUHTED: Välissuhe – ehk esindamisest tekkivad õigussuhted. Suhted, mis tekivad esindajal ja esindataval kolmanda isikuga. Sisesuhe – ehk esindamise aluseks olev suhe. Suhe esindatava ja esindaja vahel. Sisuks on esindaja õigused ja kohustused. Tekib kas lepingu või seaduse alusel. Sise- ja välissuhte eristamise praktiline tähendus: 1) Sise- ja välissuhe on õiguslikult teineteisest sõltumatud; 2) Sisesuhte piirangud või puudused reeglina välissuhet ei mõjuta ja tehing jääb reeglina kehtima (erand TsÜS § 131). 3) Sisesuhte piirangu saab muuta kehtivaks, kui see tehakse kolmandale isikule nähtavaks. 4) Esindusõiguse olemasolu ja ulatus ei sõltu reeglina sisesuhtest: kolmas isik peab kontrollima üksnes esindusõiguse olemasolu, kontrollima ei pea, kas esindaja järgib tehingut tehes sisesuhtest tulenevaid piiranguid Esindusõiguse kuritarvitamine TsÜS 131 3
p. (per procura) Prokuura saab anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda. Piirangud: · Kinnisasja võõrandamise ja koormamise õigus on prokuristil siis kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2) · Mitme prokuristi korral ühisprokuura või prokurist koos juhatuse liikmega · Piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes ainult siis kui need on kantud äriregistrisse (vastutus sisesuhte alusel) Prokuura piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes vaid siis, kui need on kantud äriregistrisse. 26. Kes on prokurist? Mille poolest erineb prokuristi esindusõigus juhatuse liikme esindusõigusest? Ettevõtja esindaja, kellel on Prokuura ehk volitus ning kellel on õigus esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. § 16 (1) Esindus võib olla tehinguline (volitus) või seadusest tulenev (näiteks juriidilise isiku juhatuse
1; 328 lg 3 jms Sisekontrolli korraldamise tagamine (ÄS § 306 lg 7) Juhatuse esindusõigus (TsÜS § 34; ÄS § 307) Eristada tuleb esindusõiguse ulatust: a) aktsiaseltsi sisesuhtes ja b) aktsiaselts välissuhtes (suhtes kolmandate isikutega). Esindusõigus sisesuhtes võib olla piiratud seaduse (ÄS § 317 lg1), põhikirja, või organi otsusega, samuti juhatuse liikme ja aktsiaseltsi vahelise lepinguga (nt ÄS § 317 lg 1). Sisesuhte piirangutel, mida registrisse ei saa kanda, ei ole reeglina mõju esindusõigusele kolmandate isikute suhtes (va kui kolmas isik pahauskne, sisesuhte piirangut on rikutud ja tehing on aktsiaseltsile kahjulik- siis on tehing tühistatav TsÜS § 131 alusel). Sisesuhte tehingute puhul on erandiks on tehingud, mis on tehtud huvide konfliktis ehk aktsiaseltsi tehingud juhatuse liikmega. Nimetatud tehingud nõuavad reeglina kõrgemalseisva
õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? Piiratud vastutusega äriühingute üldine loogika on see, et osade ja aktsiate omanikud ja juhtkonna liiked üldõhimõtte järgi ei vastuta isiklikult ja oma varaga ühingu kohustuste eest. Omavahel võiks eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtes ja tema kohustusi välissuhtes. Juriidilise isiku ees on juhatuse liikmel sisesuhte kohustus. Lisaks nendele võib juhatuse liikmel olla kohustusi ka välissuhtes ehk kolmandate isikute ees. Reegel: sisesuhte kohustuste rikkumine ei vii juhtkonna liikme isikliku vastutuseni kolmandate isikute ees. Tähtsaks sisuliseks küsimuseks on see, et millised on juhtorgani liikme välissuhte kohustused. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust see, et õigeaegne pankrotiavalduse esitamise kohustus kaitseb juriidilise isiku võlausaldajaid ja tegemist on tema kohustusega välissuhtes.
Esinduse puhul on oluline eristada esinduse sisesuhet ja välissuhet. Sisesuhe- on suhe esindatava ja esindaja vahel. See võib olla väga erinev. Näiteks: piiratud teovõimega isik ja tema esindaja ehk lapse ja vanema suhe või näiteks juriidiline isik, kes ei saagi kolmanda isikuga suhelda muud moodi, kui esindaja kaudu. Esinduse sisesuhe tähendab alati mingit tüüpi õigussuhet. Selle iseloomust tuleneb esindusõigus, mille raames esindaja saab tegutseda. Käsutusleping on sisesuhte aluseks. On ka tööleping. Juriidiliste isikute juhtorganite puhul tugineb käsunduslepingulaadsele lepingule (juhatuse liikmete ja juriidilise isiku vahel sõlmitakse ka ametileping- olemuselt käsundusleping). Sisesuhe võib põhineda ka seadusel. Füüsilise isiku puhul seaduslik esindaja. Välissuhe suhe esindatava ja kolmanda isiku vahel. Sisesuhte kaudu tahetakse saavutada välissuhe. Seadus näeb ette esindusõiguse esindajale, et saaks muuta või lõpetada esindatava jaoks suhteid
Välissuhte puhul tuleks eristada suhet, mis eelneb tehingu tegemisele ja mis tekib ehitu tegemise tagajärjel. · Välissuhtest tuleb eristada sisesuhet ehk esindamise aluseks olevat suhet. Sisesuhe on suhe, millest tulenevate kohustuste täitmiseks esindaja tavaliselt esindatava huvides ja nimel tegutseb (nt tööleping, käsundusleping). TsÜS esinduse sätted ei reguleeri sisesuhteid esindaja ja esindatava vahel. · Sisesuhte piirangud reeglina välist suhet ei mõjuta ning tehtud tehing jääb reeglina kehtima (erandiks TsÜS § 131). · Esinduse kehtivuse eeldused: 1) Tehingu tegemine teise isiku nimel (TsÜS § 116) Teise isiku nimel tegutsemine võib tuleneda sellekohasest otsesest väljendusest või tehingu tegemisega seotud asjaoludest (eelkõige majandus- ja kutsetegevuses kasutatavate isikute tegutsemine ettevõtja nimel).
õigused ja kohustused(eelkõige juhatuse liikme kohustused juriidilise isiku juhtimisel, näiteks kohustus teha teatud tehinguid ainult nõukogu või üldkoosoleku nõusolekul, samuti võib seal olla ette nähtud teatud hüvitis lepingu lõpetamise puhuks, ametiauto kasutamise võimalus, jne). • Teine praktiline tähendus on käsunduslepingul esinduse puhul, kus ta sageli moodustab esinduse aluseks oleva sisesuhte esindatava ja esindaja vahel. • Ka advokaadiga sõlmitav leping (nt kliendi esindamiseks kohtuvaidluses) on oma olemuselt üldreeglina käsundusleping (advokaat ei saa garanteerida tulemust, st kohtuvaidluse tulemit, vaid üksnes kohustuda kliendi huve võimalikult hästi kaitsma). Käsundisaaja kohustused. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundajale lojaalselt ja käsundi iseloomust tulenevalt vajaliku hoolsusega
Vastutust sisesuhtes välistavateks asjaoludeks on: a) juhtorgani liikme tegutsemine aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse või nõukogu seadusliku otsuse alusel (vt TsÜS § 37 lg 1 teine lause). Kui juhatuse liikme käitumine on küll õigusvastane, kuid kõrgemalseisev organ loobub nõude esitamisest kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu, siis ei kehti selline loobumine ega ka kokkulepitud vastutuse piirang juhul, kui sisesuhte järgseks nõude esitajaks on aktsiaseltsi võlausaldaja või pankrotihaldur (ÄS § 315 lg 5; 327 lg 5) b) Kahju ettenähtavuse põhimõte (VÕS § 127 lg 3) c) Rikutud normi eesmärgi põhimõte (VÕS § 127 lg 2) d) Mittevaralise kahju hüvitamise piirang e) Kohtu diskretsiooniõigusest tulenev kahju hüvitamise piirang (VÕS § 140) f) Nõude aegumise vastuväide. 5 aastat (ÄS § 315 lg 3; 327 lg 3)
Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas võiks tegu olla vaikimisega nõusolekuga. Tuleb eeldada, et nõusolek oli olemas. Ametisuhe algas seega 01.04 ja lõppes teatavaks tegemisega 22
korteriomanike ühisuse õigusvõime ulatust korteriomanike ühisuse sise- ja välissuhetes. Tulenevalt eeltoodust vajab selgitamist, milline suhe tekib korteriomanike ühisusel tema liikmetega ning kolmandate isikutega. Korteriomanike ühisuse õigussuhte analüüsimisel tuleb vahet teha korteriomanike ühisuse suhetel korteriomanikega ehk sisesuhtel, ning korteriomanike ühisuse suhetel kolmandate isikutega ehk välissuhtel. Korteriomanike ühisuse sisesuhte subjektideks on vastavalt KOS § 8 lõikele 1 korteriomanikud ja korteriomanike ühisus. Korteriomanike ühisust esindab otsuste elluviimisel valitseja, kes ei kvalifitseeru ise korteriomanike sisesuhte osapooleks, vaid on korteriomanike ühisuse nõudeõiguse realiseerija nende korteriomanike suhtes, kes korteriomanike otsuseid ei täida. Valitsejat eristab korteriomanikest muuhulgas ka lepingulise suhte olemasolu korteriomanike ühisusega
4, kaaskäendajad VÕS § 150). Solidaarkohustus tekib seadusest tulenevalt ka ühisel kahju tekitamisel mitme isiku poolt (VÕS § 137 lg 1). Erilise solidaarvastutuse tekkimise aluse sätestab VÕS § 69 lg 7. See tähendab, et juhul, kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Oluline on see eelkõige tagatise andnud isikute jaoks, sest VÕS § 69 lg-s 7 tehtud viide sama paragrahvi eelmistele lõigetele laiendab solidaarvõlgnike sisesuhte kohta sätestatu ka tagatise andnud isikute vahelisele sisesuhtele. Tagatise andnud isikute puhul eeldatakse, et nad vastutavad sisesuhtes võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Lepingust tulenevalt võib
4, kaaskäendajad VÕS § 150). Solidaarkohustus tekib seadusest tulenevalt ka ühisel kahju tekitamisel mitme isiku poolt (VÕS § 137 lg 1). Erilise solidaarvastutuse tekkimise aluse sätestab VÕS § 69 lg 7. See tähendab, et juhul, kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Oluline on see eelkõige tagatise andnud isikute jaoks, sest VÕS § 69 lg-s 7 tehtud viide sama paragrahvi eelmistele lõigetele laiendab solidaarvõlgnike sisesuhte kohta sätestatu ka tagatise andnud isikute vahelisele sisesuhtele. Tagatise andnud isikute puhul eeldatakse, et nad vastutavad sisesuhtes võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). Lepingust tulenevalt võib
sisesuhe Esindatav - Esindaja ----kolmas isik VÄLISSUHE Ühendjoon kolmanda isiku ja esindatava vahel Esinduse eesmärgiks on õiguslikud tagajärjed esindatava ja kolmanda isiku vahel. See on see välissuhe. Kuidas esindust määrata, mis see esindus on? Esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mille tagajärjel ta tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid kolmanda isiku ja esindatava vahel. Esinduse puhul, sõltuvalt sellest, mis on sisesuhte aluseks, saab eristada esinduse kahte põhiliiki: 1) seadusjärgne esindus esindaja esindusõigus tuleneb seadusest. Näiteks eestkostja, sealhulgas vanem. Eestkostjate esindusõigus tuleneb Perekonnaseadusest. NB vaata veelkord PerS ptk 5. Juriidilise isiku juhatuse liikmete seadusjärgne esindus. Kui juhatuse liige on valitud, siis on tal automaatselt seadusest tulenev esindusõigus. TsÜS § 34. 2) tehinguline esindus esindusõigus antakse esindatava poolt.
ainsaks juriidilise isiku organisatsiooni ja tegevuse aluseid kajastavaks dokumendiks. Ühinguleping on asutamise ja tegevuse aluseks korporatiivset struktuuri mitteomavatele juriidiliseks isikuks olevatele isikute ühingutele, s.o täis- ja usaldusühingule. Ühinguleping on vormivaba asutamisdokument, mida erinevalt asutamislepingust ja põhikirjast ei tule registripidajale juriidilise isiku registrisse kandmiseks esitada. Seeg aon ühinguleping üksnes osanikevaheline sisesuhte dokument, mille sisuga ei ole kolmandatel isikutel tavaliselt võimalik tutvuda. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Põhikiri on enamikul Eesti tegutsevatest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest. (Advokatuuril on põhikirja asemel kodukord, mis on põhikirja olemusele vastav sisesuhteid reguleeriv dokument.) § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
p. (per procura) · Prokuura saab anda ainult füüsilisele isikule (ÄS § 17 lg 2) ning seda ei saa üle anda. Piirangud: · Kinnisasja võõrandamise ja koormamise õigus on prokuristil siis kui selle kohta on tehtud kanne äriregistrisse (ÄS § 16 lg 2) · Mitme prokuristi korral ühisprokuura või prokurist koos juhatuse liikmega · Piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes ainult siis kui need on kantud äriregistrisse (vastutus sisesuhte alusel) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA · Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. (ÄS § 3 lg 1) ... Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). (TsÜS § 8 lg 2) ... Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (TsÜS § 9 lg 1) .
(VÕS § 67 lg 1). Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Eriline solidaarvastutus- kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele. Võlausaldaja poolt nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku vastu ei vabasta teisi võlgnikke kohustusest täita kohustus täies ulatuses. Kuid võlausaldaja võib kokkuleppel ühe võlgnikuga loobuda nõudest kõikide võlgnike suhtes (VÕS § 66 lg 2). Selline kokkulepe laieneb ka teistele võlgnikele ning võlausaldaja ei saa enam täitmisnõuet esitada Kui kohustus ei ole veel täidetud, siis peavad kõik kaasa aitama sellele, et kohustus
annaabi.ee 
