Perlfix otse seinale. Veega valmisegatud Perlfix kantakse kelluga ligikaudu ühesuuruste kogustena kas kohe seinale või horisontaalselt lebavate kipsplaatide tagumise külje peale ja seejärel surutakse kipsplaat vastu KUIVKROHV Koosneb Kuivkrohv ehk kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened.
Kipsplaadid Referaat Juhendaja: Koostaja: Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest
Pärnumaa khk KIPSPLAAT SEINA HELIISOLATSIOON Riiko Kojoni 2017 Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest
36) Õhuläbilaskvus on väike Veeimavus kaalu % u. 17 Savitellise klassikalised mõõtmed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Täistellis Kasutatakse viimistluskivina kandvates ja mittekandvates siseseintes Küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C Aiapostid Õõnestellis ja käsivormtellis Kasutatakse viimistluskivina kandvate ja mittekandvate välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Kergtellis
Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Gyproctehnoloogia esindab uusimat ehitusmeetodit, kus eesmärgiks on heli ja tuld isoleerivad ning kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides, niisketes ruumides, elumajades, büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Gyproc plaatide tehnilised omadused Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga
Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Gyproctehnoloogia esindab uusimat ehitusmeetodit, kus eesmärgiks on heli ja tuld isoleerivad ning kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides, niisketes ruumides, elumajades, büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Gyproc plaatide tehnilised omadused Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga
Lõpetuseks saab lupja kasutada ka teistes tootmisharudes nagu paberi-, tekstiili-, puidutööstuses. [1], [5], [6], [7], [8] 3.2. Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse laialdaselt sisetöödes, kuna vee lisamisel kõvastub ta kiiresti. Kipsi kasutatakse krohvimörtides tardumise kiirendajana, eriti lagede ja puitpindade krohvimisel. Samuti kasutatakse kipsi kipsplaatide valmistamisel, mis on üks peamisi seinaehitus materjale. Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuuleisolatsioonides enim kasutatav ehitusplaat. Kipspahtlit saab tõhusalt kasutada sisetöödel pindade tasandamiseks ja silumiseks, kasvõi pragude täitmiseks. Kipsi positiivseks omaduseks võib veel lugeda tema kiiret tardumist, siis on teda väga hea kasutada remonttöödel krohvi parandamiseks. Kipsi kasutusala ei jää ainult ehitus valdkonda, vaid teda saab väga tõhusalt kasutada ka skulptuuride tegemisel
kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Gyproctehnoloogia esindab uusimat ehitusmeetodit, kus eesmärgiks on heli ja tuld isoleerivad ning kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides, niisketes ruumides, elumajades, büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused. 3
Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Gyproctehnoloogia esindab uusimat ehitusmeetodit, kus eesmärgiks on heli ja tuld isoleerivad ning kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides, niisketes ruumides, elumajades, büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje
Korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), pindaktiivsed ained ja tärklis PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID KIPSPLAADI KASUTAMINE KIPSPLAADI KASUTAMISE ERIPÄRAD Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim suhteline niiskus ületab pikema aja jooskul 90%, kuna plaadi kasutatav ehitusplaat. tugevus ja jäikus alaneb niiskudes Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna
ettevaatusabinõusid. Paigaldatud tselluloosmaterjal on ohutu ega eralda gaase. Kokkuvõttes on tselluloossoojustus üldiselt ökoloogiline alternatiiv tavapärastele materjalidele ja boraadivabad tooted on väga keskkonnahoidlikud, sest neid toodetakse toorainest, mida leidub rikkalikult, tootmine nõuab vähe energiat ja selle mõju keskkonnale on väike. Lambavill Lambavilla müüakse villakuna ja seda saab kasutada soojustusmaterjalina siseseintes ja alusplaatides, sarikate vahel ning puitkarkasstarindites. Euroopas toodetav lambavillsoojustus on valmistatud muuks otstarbeks ettenähtud villa jääkide ümbertöötlemisel. See on ka põhjus, miks selle mõju keskkonnale on väike. Euroopa lambavill ei ole tavaliselt pärit intensiivsest lambakasvatusest. Kui lambavill imporditakse Uus-Meremaalt või Austraaliast, tuleb arvesse võtta transpordi mõju keskkonnale ning intensiivsemat lambakasvatust nendes riikides
Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad Täistellis VTT ja FTT Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. 33. Õõnsavitelliste põhilised kasutuskohad VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta
tellise otsale või küljele kelluga mörti püstvuugi moodustamiseks. (Müüritiste ladu- mine) 3. DEFORMATSIOON JA KORRASHOID 3.1. Deformatsioonivuugid- pragunemine Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: temperatuuri kõikumine; niiskuse kõikumisest tulenev kokkutõmbumine ja laienemine; ehitusaegse niiskuse aurumine; tarindite koormiste vaheldumised; tarindite ja aluste liikumine. Lühikestes välis- ja siseseintes on need muutused tavaliselt vähesed ega põhjusta nähta- vaid kahjustusi. Pikkades katkematutes müüritud tarindites koguneb eelnimetatud põhjustel erinevad pinged, mis annavad endast märku just avade ja tarindite nurkades ning muutumiskohtades. Eriti tuleb tähele panna aluste muutumiskohti. Tavaline tellis- seina kahjustus on müüritise astmeline pragunemine vuuke pidi. Selle tõenäoliseks põhjustajaks on telliste ja mördi nakketugevuse mittevastavus või müüritud ehitise vale
(savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 18. Savitellised- täistellis, auktellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes, küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade ja teiste elementide ehitamiseks. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist.
Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Autoklaavides saavutavad lõpliku tugevuse. Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega. 3. Kipstooted Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: • tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust • hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus • suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust.
· suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsplaadi tootmisprotsess. · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist. · Tooraine segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele. · Kips kivistub rihmal niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks. Kipsplaadi kasutamine. · Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides ; ei soovitata saunaruumides ja külmkambrite sisepiiretel. · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes. 2
Välispiirdes olev õhkvahe ei tohi olla otseühendusel ruumi siseõhuga. Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad: a) kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken) b) nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500- 1500 mm2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda
Tööea klassid: C-vähemalt 100a, D-v 50a, E-v 20a, F-v 10a, G-v 1a. aknaraamist) -pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest(tugvus, -postpaatlagi, kus tasapinnaline monoliitne lagi toetub otse Uks(on ava, mis on vajalik nii hoone välis-kui ka siseseintes. pinnase tase) postide otstele või ülaosas laienenud postidele(kapiteelidele) Eluhoonete ja ühiskondlike hoonete liigistus funkktsiooni järgi Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast) -hoone koormuste suurusest -ribiline vahelagi Tsiviilhooned-1.eluhooned
Välispiirdes olev õhkvahe ei tohi olla otseühendusel ruumi siseõhuga. Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad: a) kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken) b) nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500-1500 mm 2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm 2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust.
praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000'C ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250...1300'C.Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva. 34. Too välja täistellistele ja auktellistele kasutuskohti Täistellis- Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) Tähistused FAT ja VAT: VAT- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte,sh ka külmas osas, ladumiseks 13
Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Üle põletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT.
Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid.Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavusmax 11%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C
..2 ööpäeva.) Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist 21. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, porotherm kärgplokid Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või
Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. 18. Savitellised täistellis, auktellis, samotttellis, porotherm kärgplokid Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks.
· Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon (tugisein) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid. 7.7.3 Fibo kergplokk Fibo müüritist kasutatakse nii kandeseinteks kui mittekandvateks, nii välis- kui siseseintes. Põhimõtteliselt laotakse välisseinad nii, et mört pannakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest - õhkvaheladumine. Kõige parema müraisolatsiooni ja kõige parema kandevõime saavutamiseks võib siseseinad laduda täisvuukidega. Tavaliselt kasutatakse mörti ainult horisontaalvuukides koos vuugisarrusega. Mörti kasutatakse ka püstvuukides, kui müüritis jäetakse ühelt küljelt töötlemata lihtsalt
kärgplokid- 05.05.2014 · Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. · Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. · Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.
annaabi.ee 
