Vajaduse korral pidid need ka vaenlase eest kaitset pakkuma. Põlisrahvas Pärast võõrvallutust kujunes Eestis välja feodaalkord. Vallutajad jagasid vasallidele põlde ja terveid kihelkondi. Vahetult pärast vallutamist oli põlisrahvas vaba. Talupoegadelt koormise kättesaamiseks korraldati paar korda aastas feodaalide ja talupoegade kokkusaamisi ehk vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad. Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus. Võimuvõitlus Peamine võimuvõitlus käis peapiiskopi ja ordu vahel. Käis ka pidev võitlus Riia linna pärast. Sest oli põhimõtte, kellel Riia pihus, see võis tunda ennast peremehena. Vahetult pärast muistset vabadusvõitlust olid Mõõgavennad Põhja- Eesti endale vallutanud, kuid 1238. Aastal tehtud Stensby lepinguga oli ordu sunnitud uuesti Põhja- Eestist Taani kasuks loobuma. Jüriöö ülestõus (1343- 1345)
Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see
Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel
Rahvale esitles ta end kui Vene huvide esindajat ja Peeter I aegsete elukorraduste taastajat, kes võttis valitsusametisse nimelt venelasi. Tema võimulolek muutis Vene õukonna intriigipesaks, mida suurelt suunasid välispoliitilised mahhinatsioonid. Jelizaveta taastas senati õigused, kergendas aadlike teenistuskohustusi, mis ka suurendas nende võimu kohalikes asjades. Nüüd oli keisrinna tasakaalustanud riigi siseolud, nind ta ei huvitunud enam valitsemisest, vaid rohkem õukonnaelust, mida sel ajal peeti Peterburis sädeleivamaks. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust. Selletõttu valmisid praegune Talvepalee ja 2 lossi. Asutati ka Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. Rootsi-Vene 1741-1743 sõja lõpetas Jelizaveta Turku rahuga ja saavutas Rootsilt suure osa Soome territooriumist. Jelizaveta valitsusajal ei olevat Venemaal täide viidud ühtegi hukkamist
8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja
ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas 2) 1071 võidavad türklased-seldzukid Bütsantsi, suur osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt
lapsi;hetäärid(sõbratarid;armukesed);pederastia(tulnud sõnast paiderastia;meeste vaheline armastus);lesbid(tulnud sõnast Lesbos; naiste vaheline armastus) 4.Kreeka linnriik Polis Linnriik ehk polis; kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, Sellised riike kus domineerisid rikka ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid üsna ebastabiilsed; vaesemaid kodanike ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust; sageli viisid sisevastuolud türannia kehtestamisele; Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Sparta riik Keskusega Lakoonika; ainus riik mis hõlmas kahte maakonda; spartast ei kujunenud kunagi tõelist linna, isegi
annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1. Etnilised olud Itaalias ja Sitsiilias: itaalikud, etruskid; kreeklased; foiniiklased. 2. Etruskid: keele ja päritolu probleem; hegemoonia Kesk- ja Põhja- Itaalias; ühiskond; religioon, hauakambrid. 3. Rooma kuningate ajal: pärimus Romulusest ja Rooma linna rajamusest; etruski soost kuningad; Tarquinius Superbus ja kuningavõimu lõpp. 4. Varase vabariigi siseolud: klienteel; patriitsid ja plebeid; võlaküsimus; 12 tahvli seadused; plebeide õiguste laienemine. 5. Rooma vallutused Itaalias: Latiini liit; gallide sissetung; samniidi sõjad; sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine. 17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse.
-mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus
*Taanil oli olemas eelkokkulepe Orduga, et Ordu ostab alad ära. Ordu oli huvitatud ostmisest. 1341. oli sõlmitud eelkokkulepe, et Ordu ostab Taani alad ära, aga reaalse lepinguni vele polnud jõutud. Aga Rootsi oli ka Taani aladest huvitatud, sest ta oli Muistse Vabadusvõitluse ajal aladest ilma jäänud. Rootsi oli omandanud endale Soome nign tahtis alasid veelgi laiendada. Põhja-Eesti vasallidele oleks meeldinud, kui asjad oleks jäänud nii nagu nad olid. VANA LIIVIMAA SISEOLUD Väikeriikide vahel olid vastuolud, põhjuseks võim Pretendeerijaid liidrirollile oli kaks: 1) Riia peapiiskop - ta oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja Liivimaal 2) Liivi Ordu - kõige võimsam sõjaline jõud Vana - Liivimaal Ainukene piiskopkond, mis oli säilitanud oma iseseisvuse, oli Tartu piiskopkond. Ülejäänud ordud olid Liivi Ordust sõltuvuses. Tartu piiskop T. Von Damerow. Otsis liitlasi isegi Euroopast. Nt. pakkus Tartu piiskopkonda Inglise kuninga võimu alla., aga
86 in./km² ning iive on positiivne. Rahvastikust moodustavad kreeklased 98%, riigi äärealadel elab makedoonlasi,türklasi,albaanlasi ja bulgaarlasi. Kreeka pealinnas, Ateenas, elab umbes üks kolmandik Kreeka rahvastikust. 14 Kreeka madala elatustaseme ja suure tööpuuduse tõttu rändas aasakümneid rohkesti inimesi välja. Alates 1970.a-te keskpaigast on siseolud tasakaalustunud ning ülekaalu on saavutanud sisseränne. Mujal maailmas elab palju kreeklasi: 2,6- 5,6 miljonit, enim on uueks kodumaaks USA, Austraalia, Saksamaa,Küpros,Kanada,Venemaa ja Türgi. Kreeklased on elanud Kreeka alal u. 4000 aastat. 15 Haldusjaotus Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2
seas, seades esimesed misjonid üles 9 sajandil, ristiusk võeti omaks sada aastat hiljem. Seeläbi loodeti likvideerida oht põhjast. o Võttes vastu ristiusu, tehti maad riikide tekkeks seeläbi soovisid kuningad oma võimu kinnitada, kuna kuningavõimuvastased olid paganlikud, tähendas kuningavõim ristiusu võitu. Ristiusk kaotas viikingiretked oli loodud stabiilsed siseolud, ning ristiusk ei lubanud säärast vägivalda. Samuti tugevnesid kindlused Lääne-Euroopas. Oht püsis läänemerel, kus peamisteks rüüstajateks olid paganad eestlased ja kuralased. o Taanis 960 ristiusustas kuningas Harald Sinihammas oma rahva, aastad hiljem vallutati Inglismaa ja Norra, mille üle valitses Knut Suur, kes saatis misjoneid Rootsi, olles uhke ristiusu üle. Tema surma järel hiigelriik lagunes.
valitseda alasid Põhja -Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekksi Normandiahertsogkong. Suhtemine kristliku Euroopaga tõi kaasaskandinaavlastele ristiusu. Selles nähti ühte võiamlust normande tsiviliseerida ja seega likvideerida oht põhjast. Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusu vahendit oma võimu kindlustamseks. Pärast seda hakkasid retked vaibuma.Nüüd olid siseolud kindlal alusel ja ei mindud enam rüüsteretkele. Röövretki lõpetas ka ristiusk, mis taunis vägivalda teiste kristalste vastu. Nüüd tõusid rüüstajatena esile eestlased ja kuralsed. · uute maade asustamine 8 ja eriti 10 saj hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 9 saj. asustasid norralased Islandi, kuhu rajati üle 400 asula ja kujunes Althing-üldine esinduskogu.Mindi ka Põhjamere saartele
neid peetakse ka Vana Vene riigi rajajateks. Viikingite mõju Lääne-Euroopa ajaloole: 1. Tegid lõpu Inglismaa kloostrikultuurile 2. Rajasid oma riike 3. Hoidsid Lääne-Euroopa elanikke pideva hirmu all Retkede lõppemise põhjused: 1. Skandinaavias tekkisid riigid, kus võeti ristiusk vastu ning see taunis vägivalda teiste kristlaste vastu. 2. Skandinaaviamaade siseolud paranesid ja inimesed polnud ohtlikest sõjaretkedest enam huvitatud. 3. Lääne-Euroopas kuningavõim tugevnes. Rajati kindlamaid kindlusi ja kaitse viikingite vastu muutus tõhusamaks. 7. IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS 395 Lagunes Rooma riik 1453 Selle ajani eksisteeris Bütsantsi riik Ida-Rooma jäi püsima, sest: 1. Soodsad geograafilised tingimused Piir, mida tuli kaitsta, oli lühem. Suure osa piirist
-mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus
kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus elanikest elas maal, olid linnad ühiskonna majanduslikud, poliitilised ja paljuski ka religioossed keskused ning seega tsivilisatsiooni üldilme kujundamisel määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis (polise esmane tähendus kreeka keeles on linn), mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.
kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus elanikest elas maal, olid linnad ühiskonna majanduslikud, poliitilised ja paljuski ka religioossed keskused ning seega tsivilisatsiooni üldilme kujundamisel määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis (polise esmane tähendus kreeka keeles on linn), mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.
Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Ka väepealikud valiti riigiametnikena. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus Poliste siseolud olid sageli üsna ebastabiilsed. Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust. Rikkad ja suursugused seevastu püüdsid oma võimu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada. Mitmel pool ähvardasid sisepinged kasvada üle veristeks relvastatud kokkupõrgeteks.
konsulit. Porsenna tahtis Roomat vallutada, aga 496 Rogilluse lahingus löödi ta puruks. Nende sündmuste tagajärjel oli see, et etruskid ei suutnud Roomat vallutada, Tarquini dünastia oli läinud ja kuna etruskid kaotasid, allutati nad ülemvõimule. Nendega sõlmiti rahu võrdsetel alustel. Saab alguse varajase vabariigi periood. Varajane vabariik 509-295 Siseriiklikult seisuste konflikt ja välispidiselt Rooma laienemine linnriigist kogu Itaaliat hõlmavaks. Siseolud Kodanikud olid hierarhias. Patriitsid ja plebeid. Mõlemad olid rooma kodanikud, aga partriitsid olid täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega. Nad kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid sõjaväekohustusega. Plebeidel puudus õigus olla valitud senatisse ja üldse kuskile kõrgemale riigiametisse. Teiseks, kõigil võis olla oma varandus, sh kinnisvara, siis patriitsid said, aga plebeid ei tohtinud osa saada Rooma valikust maast ehk riigi maast ehk ager publicus
laienes suurele osale Peloponnesosest. Võimukorraldus sarnane Aitoolia liiduga. Jõukate 43 kihtide mõju määras kogu Ahhaia liidu poliitika, mis oli olemuselt antidemokraatlik. Ateena III saj. sunnitud alluma Makedooniale, Ahhaia liit suudab aga Peloponnesosest välja tõrjuda Makedoonia garnisonid. Nii nagu Ateena, ei astunud ka Sparta III saj. Kreeka linnade ja hõimude liitu. Siseolud olid siin rasked. Mitmete kaotuste järel oli langenud tema välispoliitiline autoriteet. Sparta juht Kleomenes teostas Spartas reforme ja sõdis Ahhaia liidu ja Makedooniaga. Kaotab ja Sparta läheb Makedoonia võimu alla. Ateena sai neutraalsuse, sest Makedoonia väepealik lahkus sealt altkäemaksu eest. III saj. muutus tähtsaks kaubanduskeskuseks Rhodose oligarhiline Kreeka riik. Tema õitseng on seletatav rahvusvaheliste majandussidemete laienemisega. Rhodose hiiglaslik sõja- ja
Pärimuse järgi sõlmisid rahu võrdsetel alustel, sel moel, et rooma oli üks pool ja kõik teised latiini linnad koos teine pool. Tagas roomlastele sisulise hegemoonia.Siit saab alguse varase vabariigi periood 509-525. Daatum on ka vaieldav, härival kombel langeb kokku türannia kukutamisega Ateenas. Varane vabariik. Iseloomustavad: Siseriigis seisute konflikt patriitside ja plebeide konflikt, ja välispidiselt Rooma lainenemine väikest linnriigist suureks . Siseolud: Rooma elanikond oli hiearhiliselt liigendatud, olid kaks seisust patriitci (isa ja suurusugused) ja plebei (rahvas rahvamass) . Patriitsid olid täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega kodanikud. Kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid sõjaväe kohustuslikud. Õiguste erinevus seisnes: Vabariigi algul plebeidel puudus õigus saada valituks riigiametisse ja ei pääsenud nad ka Senatisse
annaabi.ee 
