just see on vägivald, mille vastu vägivallavastane võitlus peaks olema suunatud. Keskendumine koduvägivallale võimaldab meil ka selgemalt sooperspektiivi esile tuua. Kuigi me teame, et ka naised kasutavad meeste ja laste vastu vägivalda, sisaldab koduvägivald peamiselt meeste vägivalda oma lähedasemate vastu, kelleks on siis elukaaslased, abikaasad ja lapsed. Intervjuud vägivaldsete meestega näitavad juurdunud sisekaemuse puudust: mehed ei mäleta, ei tea ega mõista seda, mis juhtus (1). Mehed ei kirjelda endid kui oma tegude subjekte. Selle asemel suunavad mehed oma tunded ümbritsevale. Need mehed ei võta endale vastutust oma tegude eest. Minu esimene idee ongi näha meeste tegusid kui subjektita vägivallaakte. Mees võib olla hirmunud ja ebakindel, tunda haavatavust ja jõuetust, aga meeste maailmas, kus sa pead olema tugev ja taluma raskusi, ei ole sellistele tunnetele kohta
2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel.
· eneseteostusvajadus - väljendub tahtes areneda ja kasutada oma võimeid. Praktilises tegevuses mõjutab see inimesi väga erinevalt. Seetõttu teostavad inimesed ennast mitut moodi. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Eneseteostus saada kõigeks, milleks ta on võimeline saama. Kohest eneseteostust suurel muutuse või sisekaemuse või ärkamise hetkel tuleb ette, aga see on äärmiselt haruldane ja sellele ei tasu loota. Enese parandamine on eluaegne pingutus. Ennast teostav inimene näeb tegelikkust selgemalt: näeb inimolemust nagu see on ja mitte nagu nad eelistaksid selle olevat. Kuna ennast teostavaid inimesi paneb liikuma pigem kasvumotivatsioon kui vaegusemotivatsioon, ei sõltu ennast teostavate inimeste peamised rahuldused tegelikust
Moraaliprintsiipide autoriteet rajaneb seega jumala ülimusel. Järjekindlus käitumises tähendab usaldusväärsust ja püsivust tegevuses, mis põhineb samadel mõtte- või tegevusprintsiipidel; väidete loogiline järjepidevus tähendab, et väited on üksteisega kooskõlas ja puuduvad vastuolud. Kaasasündinud ideed teadmine, mis on väidetavalt meile sündides kaasa antud ja millest on võimalik teadlikuks saada näiteks introspektsiooni ( sisekaemuse) või intuitsiooni vahendusel. Kasuistika konkreetsete juhtumite analüüsil põhinev lähenemine moraalireeglite tõlgendamisele. Kasuistika lähtekohaks on paradigmaatilised olukorrad, kus on selge, kuidas tuleb reeglit rakendada. Seejärel asutakse vaagima analoogilisi, kuid mõnevõrra erinevaid juhtumeid, kus reegli rakendamine on ebaselgem (nt kas tõerääkimisreegel kehtib ka olukorras, kus ainult valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste
Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. 4. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Ent, on’s lood paremad kui kõik on juhuslik? Kas siis saaksin moraalselt vastutada
Krista Ojasaare Unemuusika on igupoolest rohkem kll impressionistiluule:siin on vgagi dekoratiivselt piltle,millest teinekord paistab orientaalse lihtsuse taotlus.Elo-Mall Toometi Nagu ei kusagil mujal kannab mrki roheline trkis ja seda illustreerivad autori portreefotod.Poetess uurib endaksolemist ja arutleb surma,igaviku ja thjuse le kll pris ldluulelises,ent smpaatselt lihtsas keeles,nagu veri,,kuu,klm jne.Joanna Ellmanni debt Liivaterade lend pakub sisekaemuse ja smbolistliku impressionismi sulamit.Siin tmban ma piiri,sest muidu viks jada lpmatult jtkuda.Praegu,kui ma seda levaadet lpetan,kib Kirjanike Liidu listis rev arutelu,kuidas koostada prdumist eesti keele ja kirjanduse tundide vhendamise eelnu tttu.Aga pris loodusnhtust ta vist siiski pole,teda tuleb ikka kaitsta ja toita ka,et ta tugev oleks.Toita uute teadmistega. Lk 405-408 Teksti autor:Maarja Kangro Sisukokkuvte:Tegelikult on see pris kummaline, kuidas inimesed loevad. Mulle
Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse subjekt? Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Kas ma saaksin moraalselt vastutada, kui kõik on juhuslik? Vabadus esteetikas: vabaduse ja loomingulise vabaduse vahekord. Kunstnikel peab olema väljendusvabadus
Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 4 Auru jõul 18. saj. teisel poolel puhkes Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis peagi levis ka mandri- Euroopasse. Manufaktuurid muutusid auru jõul vabrikuteks tuues üksteisega läbi põimunult kaasa tootmismahtude, tarbimise ning rahvaarvu hüppelise kasvu. Tekkis nõudlus ka uut laadi filosoofia järele. Kui Idamaa filosoofia on sisekaemuse kattevarjus kollektivistlikust traditsioonist tegelikult üdini läbi imbunud, siis Õhtumaa endast väljapoole suunatud mõtlemise lähteplatvormiks on alati olnud üksikisik. Vajati uudseid praktilisi moraalseid juhiseid, mis lähtudes individualismist suudaksid korraldada üha arvukamaid masse, tootmisvahendeid ning nende vahelisi suhteid. 1776. aastal kirjutas Adam Smith oma kiirelt kuulsust kogunud peateose ,,An Inquiry into the
Mõistus lõhub pideva ja ühtse reaalsuse suvalisteks tükkideks. Nii nt jagatakse värvid teatud "sahtlitesse": sinine, punane, roheline jne., kusjuures tegelikkuses on olemas kõikvõimalikud vahepealsed värvitoonid. Ja nii on mistahes kontseptsioonidega. Ei taju ega teadus ei suuda avada asjade olemust. Kuid meil on veel üks teadmine: me oleme osa maailmast ja seetõttu teame midagi ka maailma kohta. Mis on see, millest me teame ainult sisekaemuse teel omaenda kohta, mida aga ei anna meile ükski taju välisobjektide kohta? Selleks olemuseks on tahe. Tahet, tahtepingutust, kogeme me ainult iseendas, mitte aga milleski, mis on meist väljaspool. Teades enda siseolemuseks olevat tahte, ja arvestades sellega, et me oleme üks osa oma maailmast, ja sellega, et meil pole põhjust pidada ennast mingiks eriliseks osaks eksistentsist, on loomulik teha üldistus, et mistahes eksistentsikomponendi enda olemuseks on samuti tahe.
vastu. S. t, et tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 9) Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Dorpati relig.psüh. koolkonna uurimismeetod- eksperimentaalne introspektsiooni meetod. Koolkonna liidriks oli K. Girgensohn. Ta käsitles religioonipsühholoogiat kui empiirilist teadust, mis uurib usulisi kogemusi, jättes välja tõe probleemistiku. Meetodina kasutas ta introspektsiooni, mis tähendab oma sisekaemuse jälgimist, oma psüühiliste protsesside kirjeldamist. (Katseisikutel paluti lugeda erinevaid usulisi tekste. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult loomulikult ja vabalt mõjuda. Kohe pärast lugemist tuli katseisikul kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis neil lugedes tekkisid. Kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt, neid analüüsiti. Girgensohn eeldas, et usuliste tekstide lugemisel
ülejäänud asjassepuutuvate uskumustega. Kas tehissüsteemid, nt arvutid, võivad omada ja omandada teadmisi? ... Kui arenenud maailm ehitab teadmistepõhiseid ühiskondi, siis peab selle vundament eriti kindel olema. Praktiline filosoofia hõlmab neid filosoofilisi küsimusi, mis on seotud inimeste tegevusega. Sõna praxis tähendab kreeka keeles tegutsemist. Aristotelesest alates tuntakse kolme inimese põhitegevust: theoria, praxis ja poiesis. Theoria seostub mõtiskluse, sisekaemuse, kontemplatsiooni, tõe äranägemisega seesmise vaatluse teel; teoreetilise tegevuse eesmärk on selles tegevuses endas, sellelt ei oodata rakenduslikke väljundeid. Poiesis on millegi valmistamine, seotud techne, s.o tehnika ja tehnoloogiaga, samuti millegi varjatusest esiletoomisega, nt käe treenimine kirjutusoskuse tarvis. Sedalaadi tegevus omab tegevusprotsessist lahutatavaid tulemusi ja tegevust ennast hinnatakse tulemuse, produkti (nt käsitöö kui protsessi ja produkti) järgi
hulk oode, kuid ikkagi tuleb konstateerida, et sellel mõistel on "liiderliku, püsimatu, vastutustundetu olevuse elukombed"" Berthold Brecht 159. VABADUS FILOSOOFILISE PROBLEEMINA ld. liberte, ingl liberty/freedom, vn , sks. freiheit Vabaduse problemaatikaga tegeletakse erinevates filosoofiavaldkondades: 1) Metafüüsikas -:Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja jakontrollija? (Erinevad determinismideeldavad erinevat liiki ettemääratust). b)Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastadaseda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võibolla on me tegude põhjused sügavamal, kuinäha ulatume. 2) Eetikas : Eelkõige vabaduse ja vastutuse vahekord Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõikon ettemääratud (kui vaba tahe puudub)? Kas moraalselt väärale teole sundimine,võtab teo tegijalt (igasuguse) moraalsevastutuse? Kas inimese enese moraalsed veendumused saavad piirata tema vabadust? 3) Esteetikas - Loominguline vabadus: Kaskunstnik peab hea ja suure
vagadusliikumised siduda kirikuga. Kerjusordud valisid uue eluviisi: vastupidiselt benediktlastele, kes omasid vandetõetust, et jäävad eluksajaks ühte kloostrisse, siis mungaordud liikusid ringi linnades ja jutlustasid seal, kus nägid misjonivajadust. Kloostrid rajati linnadesse, samal ajal kui varasemalt oli eelistatud üksildust. See oli kardinaalne muutus: vendadele oli küll esmatähtis ensepühitsemine, kuid mitte enam niivõrd liturilise Jumalakiitmise või sisekaemuse, vaid pigem ligimese õpetliku toetamise kaudu. Dominiiklased kastiinlane Domingo de Guzman (1170-1221) rajas jutustaja vendade ordu 1215.aastal, mida alates 15. sajandist nimetatakse dominiiklaste orduks. Dominiiklaste ordu sündis võitluseks Lõuna-Prantsusmaa ketseritega ja oma reegli järgi kohustus järgima evageelset vaesusideaali. Kloostrid polnud mitte maal, vaid linnades, keset elu. Dominiiklased olid seotud ka tihedalt inkvisitsiooni läbi viimisega, kuigi ordu
56 Murdeeas toimub väga erinevaid muutusi sealhulgas psüühilistes protsessides, see kõik on vajalik, ilma selleta ei oleks võimalik identiteedi leidmine arusaamine, kes ma olen ja kelleks ma kõlban. Psüühilised protsessid arenevad sel perioodil kõvasti eriti metakognitiivsed võimed võime enda psüühilisi protsesse jälgida, nende üle arutleda. Parema sisekaemuse võime. Üksikuid omadusi, mis endal on hakatakse üldistama. Tihti on enesekirjeldused sel perioodil üsna vastuolulised. Hakatakse iseendast ja teistest paremini aru saama, nägema enda tugevaid külgi, nõrki külgi. Oluliseks muutub see, mida nad oma eakaaslaste käest kuulevad hinnangud, mis neile antakse; ka ise võrdlevad end väga palju eakaaslastega. Oluline on eakaaslaste poolne toetus. Identiteedi kujunemine. On muuhulgas vajalik selleks (metakognitiivsete võimete
uuelaadse lahenduse või järeldusena esile; kui otsustusolukordades puudub piisav teave, siis püüab otsustaja korvata seda sisekaemusega; 71 sobib kasutamiseks, kui on vaja uuelaadset lähenemist või harvaesinevate probleemide korral; puuduseks on selgusetus, millel põhineb otsustaja vaistlik tunnetus, tema sisetunne ning siit tulenev ebakindlus otsuste suhtes; eemaldades sisekaemuse, muutub juhtimine mineviku tegutsemisradasid ja lahenduskäike peegeldavaks nähtuseks, millel puudub edasiarendav ja tulevikus edusamme kindlustav varjatud jõud. 8.5. Moodsad otsustusalused Moodsad otsustusalused on tänapäeva teaduse saavutustel põhinevad otsustamise lähtekohad ja tugipunktid. Hõlmavad otsustuskäiku igakülgselt ja üheskoos. Otsustusteooria: esindab otsustamissammude põhjendatud üldistust, millele toetudes saab
seletamise keerukus muidu seisneks vajaduses postuleerida mingi objektiivselt eksisteeriv abstraktne süsteem koos kõigi siinräägitud puudustega. • Hilise Wittgensteini jaoks (1953, eesti keeles 2005) on sõna tähendus tema kasutus (§43). Selle seisukohaga on siinne käsitlus igati kooskõlas, ainult täpsustades, et kasutuse empiiriline uurimine peab tehtud olema. Kasutust ei saa uurida sisekaemuse teel ja tähenduse komponenti kasutuses on väga keeruline uurida ka empiiriliselt. Kuidas näiteks teha objektiivselt, st millegi muu kui inimeste keeletaju põhjal kindlaks, millised sõna saarlane kasutusjuhud korpuses viita- vad Saaremaa elanikule ja millised suvalise saare elanikule? • Keelefilosoofidest pakuvad üsna inimkesksele lähenemisele tuge ka näiteks Devitt ja Sterelny (1999). Sügisel 2012
annaabi.ee 
