Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Skeletilihased · Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased Skeletilihaste ehitus · Lihased koosnevad lihaskiududest · Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele Luu Veresooned Lihaskiud Kõõlus Lihas Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele Lihased töötavad pidevalt. Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus. Lihaste ülesanded Keha liigutamiseks
lihased. Inimese skeletilihased Inimese pea lihased on mälumislihased ja miimilised lihased. Erinevaid näoilmeid esilekutsuvad lihased kinnituvad ühe otsaga koljule ja teise otsaga nahale. Skeletilihaste ehitus Lihased koosnevad lihaskiududest Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele luu veresooned lihaskiud kõõlus lihas Sirutajalihased ja painutajalihased Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. kõõlus kõõlus lõtv pingul pingul kõõlus kõõlus lõtv Õlavarre kakspea- ja kolmpealihased Skeletilihaste töö
närve. Üks lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest, mida ümbritseb sidekoeline kest. Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus. Kõõlus on valkainest koosnev väät, mille abil lihased kinnituvad luudele. Selleks, et kehaosadega teha erinevaid liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Seega on ühed lihased sirutajalihased ja teised painutajalihased. Peale painutaja- ja sirutajalihase on olemas veel eemaldaja- ja lähendajalihased ning pöörajalihased Igasugusteks keha liigutusteks, näiteks asendi muutmiseks ja ka teatud asendi säilitamiseks tuleb lihastel teha tööd. Lihaste töö on aga seotud energia kulutamisega. Lihased saavad tööks vajaliku energia suhkrust - glükoosist. Glükoosi lagunemiseks vajab organism hapnikku. Kui lihased töötavad kaua
Silelihased asuvad siseelundite seintes(veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumata. Skeletilihased - erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400. Lihased mood inmese massist ligi 40 . Suurimad lihased on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja-, ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese pea lihased on mälumis- ja miimilised lihased. Näoilmeid tekitavad lihased kinnituvad 1 otsaga koljule ja 2 otsaga nahale. Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuste ajal 1 lihastest lõtvub ja 2 tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö · Allub inimese tahtele lihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda. · Lihased töötavad pidevalt liigutused, keha asendi muutumine või keha asendi säilitamine. · Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil.
· Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just kõhu- ja seljalihaste nõrkus või tasakaalustamata arendamine tingib suuremaid rühivigu ja seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele. · Jalgade lihaskond vaagnavööst allapoole: reie- sääre- ja jalalaba lihased. Kui jalgade sirutajalihased saavad üldjuhul aktiivset koormist igapäevaelus: seismine käimine, jooks, hüpped siis painutajalihastele näiteks reie tagakülje lihastele tuleb treeningul seetõttu suuremat tähelepanu pöörata. · Tähtis on treenida kogu lihaskonda tasakaalustatult, arendades koos lihasjõuga antagonist- ja sünergistlihaste omavahelist funktsionaalset koordinatsiooni. · Jõutreeningu soodsad mõjud · valkude ainevahetuse intensiivistumine organismis
Anatoomiliselt on olulised nn painduvuse retseptorid, mille abil toimub kesknärvisüsteemi kaudu lihastoonuse juhtimine. Nii peavad näiteks selja ja kõhulihased olema alati kindlas toonuses, et keha alati püsti ja õiges asendis hoida. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude-nimmelihas, sääremarja kolmpealihas. 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse. Painduvust aitab arendada üldarendavad harjutused, abistavad harjutused, eesmärk on liigeste maksimaalne liikuvus, spetsiaal arendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu
püsiv, püsiv muutus tuleb vaid koos õppimisega. (Kuidas Õppida, 1972) Enn on rääkinud õppimisest tingitud reflekside alusel. Keegi meist ei sünni midagi teadmata, sündides on inimlapsel juba olemas instinkt imeda, köhida, silmi sulgeda ja avada ja veel teisigi omadusi. Need refleksid on kogu liigil samad, kõik näiteks sulgevad ereda valguse puhul silmad või saades löögi põlve alla tõmbavad sirutajalihased kokku. Igasuguse õppimise füsioloogiliseks aluseks on just tingitud refleksid. (Kuidas Õppida, 1972) Õppimise põhireeglite all toob ta välja esiteks selle, et õppimisel pole piire. Õppimisoskus sõltub palju just õpetamisoskusest ja sellest, millega laps igapäevaselt kokku puutub. Teiseks räägib ta sellest, et enneaegne tugev õppimine ei pruugi anda alati positiivseid tulemusi, aga samas mündi teisel poolel on ka see, et harjutamata jätmine võib paratamatult tuua ka kahju
Kontraktsiooni otseseks allikaks on ATP. Tavaliselt on tegevuses olevaid lihaseid kaks, neid ühendab kaks või rohkem luud ja liigest ning nad toimivad teineteisele vastupidiselt. Kui üks lihastest tõmbub kokku ja painutub, siis teine lõtvub ja sirutub, võimaldades liikumist soovitud suunas. Lihase lõõgestumine on passiivne Kui näiteks käsivarre ülaosa esipoole painutajalihased tõmbuvad kokku, et tõsta käsivart õla suunas üles, siis tagapool olevad sirutajalihased lõdvestuvad, muutes liigutuse soovitud suunas võimalikuks. 3.1.3. Tõstejõud Tõstejõu printsiip on oluline füüsilise aktiivsuse olemuse mõistmisel. Kang on jäik hoob, mis pöörleb oma telje või toetuspunkti ümber ja lihtne näide kangi tõstejõust on kiigelaud. Kui lapsed oma sama rasked ja samal kaugusel kiige keskpunktist, on kiik tasakaalus, kui üks lastest nihkub tahapoole, liigub temapoolne kiigeots maa raskusjõu tõttu allapoole ja et panna
tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks. 5 Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku. Sidekude seob lihaskoe rakud kimpudeks. Lihastes on lisaks kõõlustele ja närvidele ka veresooned, mis toovad lihastele toitaineid ja hapnikku. 2. Lihaste ülesanded Lihaste ülesandeks on: o liikumisfunktsioon, o annavad kuju, o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri.
tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks. 5 Kakspealihaste ülesandeks on käe painutamine. Painutajalihased ja sirutajalihased toimivad vastandlikult, närvisüsteem juhib neid nii, et nad ei tõmbu samaaegselt kokku. Sidekude seob lihaskoe rakud kimpudeks. Lihastes on lisaks kõõlustele ja närvidele ka veresooned, mis toovad lihastele toitaineid ja hapnikku. 2. Lihaste ülesanded Lihaste ülesandeks on: o liikumisfunktsioon, o annavad kuju, o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri.
· Fleksioon painutus · Lateraalfleksioon küljepainutus · Plantaarfleksioon labajala painutus · Dorsaalfleksioon labajala sirutus · Ekstensioon sirutus 33 · Rotatsioon pööramine · Abduktsioon eemaldamine · Adduktsioon lähendamine · Elevatsioon tõstmine · Fleksorid painutajalihased · Ekstensorid sirutajalihased · Abduktorid eemaldajalihased · Adduktorid lähendajalihased · Anterioorne eesmine · Posterioorne - tagumine 34
Kehast eraldatud närvid käitusid samamoodi kui seda mõjutada koorumishormooniga. Tsentraalse ja perifeerse kontrolli üldine vahekord liigutustes. Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on tihti tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb ka perifeerne lihaste kontroll. Näide: me saame tahtlikult tõsta ühe jala maast, seejuures peaaju saadab korralduse vastavaile lihastele ning me ei taju, et jala tõstmise hetkel tõmbuvad reflektoorselt pingule teise jala reie sirutajalihased, võimaldades keha raskuse täielikult üle kanda sellele jalale. Liigutuste orientatsioon. Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes. Liigutuste orientatsioon ümbritseva keskkonna suhtes on vajalik käitumise õnnestumiseks. Inimese liikumist juhib aju, kasutades lisaks üldisele liikumismustrile tagasisidet keskkonnast. Selleks saab ta pidevalt informatsiooni väliskeskkonnast. Põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub
Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! 6. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Otsaju koosneb 1. peaaju koorest koosneb neljast kuni kuuest peaaju närvirakkude kihist, tema pindaala on ligikaudu 2200ruutcm ja paksus 1,3-4,5mm
Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: 9
testida lihast, mis on põletikust mõjutatud ning mis kontrahheerudes põhjustab pinge luule kinnitumise kohas. 13 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Millised lihased kinnituvad õlavarreluu lateraalsele epikondülilile? Randme sirutajalihased. • Vastupanuga teostatud randme sirutustest provotseerib valu ja ehk isegi nõrkust randme sirutajalihastes. • Vastupanuga teostatud radiaaldeviatsioon (sõrmed sirutatud) võib olla valulik. • Vastupanuga teostatud küünarliigese liigutused, testides rohkem proksimaalseid lihaseid, ei ole põletikust mõjutatud. • Funktsionaalsed tegevused randmega- käe raputamine, purgikaane keeramine, põhjustavad valu.
Samal ajal alustatakse ravikehakultuuriga, mis ei koorma otseselt õlaliigest. Immobili- seerimine on vajalik, et vältida ebastabiilse õlaliigese teket. 72 SPORDI ÜLDAINED I TASE TENNISISTI KÜÜNARLIIGES (VÄLIMINE EPIKONDÜLIIT) NB! Anatoomiliselt kinnituvad küünarvarre sirutajalihased ehk ekstensorid kõõlus- tega küünarnuki välimisele poolele. Regulaarne ülekoormus nendele kõõlustele kutsub esile põletiku, mis väljendub kliiniliselt valuna. Kuna vigastust esineb Vigastus esineb peamiselt tennises, laua-
Lihase kokkutõmbe tõttu tõmmatakse kehast kaugemal olev luu (mis on omakorda ühendatud liigesega) suunas, mida liiges võimaldab. Tavaliselt on igal lihasel olemas paariline, mis liigub vastassuunas (agonist ja antagonist). Tänu sellele süsteemile ning väikeajus asuvale motoorsele juhtimiskeskusele, on võimalik liikuda koordineeritult ja kooskõlastatult. Lihaseid on tavaks liigitada nende asukoha ja funktsiooni järgi: painutajalihased (fleksorid), sirutajalihased (ekstensorid), lähendajalihased (aduktorid), eemaldajalihased (abduktorid), pööramislihased (rotaatorid), rõngaslihased (sfinkterid). Lihased kinnituvad luu külge enamasti kõõluste abil. Pikemad kõõlused asuvad kõõlusetupes. 35 Joonis 3.8. Suuremad skeletilihased Kokkuvõte Inimese liikumis- ja tugiaparaat koosneb luudest, liigestest, lihastest ja abiorganitest. Nende
annaabi.ee 
