Ülekande mehhanismid. Ekstsentrik-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi et seda kasutada masinapumbas. Seda kasutatakse ka jalgrattal. Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT Kulgliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Teoreetilised alused. Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeeterjaotisega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiinium- plokk B
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri: Külgliikumine Töö eesmärk Töövahendid Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. 1. Tööülesanne Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse Kontrollimine. 2. Töövahendid Atwoodi masin, lisakoormised 3. Töö teoreetilised alused 3.1. Atwoodi masin Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m + m1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m m1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kai Salm Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 5 TO: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused: Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. m1 g
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem 1. Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 g 2m m1 a=
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Peter-Sten Annus Teostatud: Õpperühm: IAIB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1
suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega. Vaba langemine-Keha liikumine mingil kiirendusel ilma takistavate jõududeta. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Ühtlaselt aeglustuv liikumine-Ühtlaselt aeglustuva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu aeglustava kiirendusega. 3.Newtoni seadused. Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni II seadus kiirendus millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. Newtoni III seadus- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. 4. Mis asi on hõõrdejõud ning millest on see tingitud? Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu.
Kulg diferentsvõrr lahendamine jõu puudumisel ning konstantse jõu korral (tuletusega) a) kui jõud on null, x=0 d/dt (dx/dt)=0 dx/dt=v0x=const, dx=voxdt voxdt=voxt+x0 , kus vox ja x0 on koordinadi väärtusega ajahetkel t=0. b) kui j]ud on konstantne (raskujõud: F=mg, hõõrdejõud: F=P), on võrrandi lahendiks polünoom x= x0 + vox*t + ax/2 *t²; ax=1/m *Fx Töö: skalaarkorrutis ja joonintegraal A=Fs=Fscos((Fs)), kus s=r=r2-r1 ning ((Fs)) tähistab vektorite vahelist nurka. Sirgliikumise ninh muutumatu jõu korral saab tööd arvutada vektorite skalaarkorrutisena: A=F*s= Fxdx + Fydy + Fzdz Pikema liikumise korral tuleb töö leidmiseks võtta integraal A=F(t,r)dr=(Fxdx+Fydy+Fzdz) Kineetiline energia kulgliikumisel v=at=1/m *F*t s=1/2 *at²= 1/2m *Ft² ja töö A=1/2m *Ft² *F=1/2m *F²t² suuruse Ft leiame kiiruse valemist: v=1/m *Ft Ft=mv ja asendame töö valemisse: A=1/2m *(mv)²= mv²/2 E= mv²/2= Ekin Potentsiaalne energia raskusjõu väljas ja elastse keha venitusel
, ajamõõtmsvahend. Teepikkus - keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks liikumiseks- nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlaseks ringliikumiseks- nim. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine Liikumine, mille korral kiirendusvektor on jääv. Vabalangemine- ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. Vabalangemiskiirendus Kiirendus, millega langevad kehad vaakumis Maale Vedrupendel- vedru, mille külge on riputatud võnkuda võiv keha Võimsus- iseloomustab töö tegemise kiirust, mis on määratu kui ajaühikus tehtud töö. Võnkefaas- suurus, mis määrab keha võnkeoleku(kauguse tasakaalu asendist) mistahes ajamomendil. Võnkumine- perioodiline liikumine, mis toimub ümber mingi tasakaaluasendi.
Tähistame neid: i, j, k, peale paneme vektorimärgid. Kokku saame valemi vektorkujul mis on samaväärne kolme skalaarse võrrandiga: 2. Newtoni mehaanikas on kombeks esitada neid võrrandeid ruutpolünoomina 3. Liikumisvõrrandi esimest tuletist nimetatakse kiiruseks: ja teist tuletist kiirenduseks: Kui kiirendus on konstantne, on kõik kolm koordinaatvõrrandit samaväärsed koolifüüsikast tuntud "mitteühtlase sirgliikumise" valemitega: See, et me teame,mismoodi liikumisvõrrand välja näeb, ei tee meid targemaks. Me peame oskama teda koostada ja kasutada. Liikumisvõrrandi kasutamine. Olgu meil antud liikumisvõrrand vektorkujul: Kui see koordinaate pidi lahti kirjutada, saame kolm tavalist võrrandit: Asendades nendesse võrranditesse aja t mingi väärtuse (näiteks t = 3.5 ), saame keha (punkti!) asukoha, st. tema koordinaadid x , y , z sel ajahetkel:
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1
, kus on kiiruse muudu funktsioon, liikumisfunktsioon, aeg ja Leibnizi diferentseerimise tähistus. Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega 5.Ühtlane sirgliikumine (valem;seletus) Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus. Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu, st. vk = v. Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada., kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma). Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = const
Hetkkiirus(Kiirus trajektoori mingis punktis)-keha kiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus muudab kiirust, suunda ja rakenduspunkti. Keskmine kiirus- nim. kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulutatud kogu aja jaotist. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim Dt®0 Dj/Dt = dj/dt (Dt on aeg, mille kestel sooritatakse pööre Dj) nimet. keha pöörlemise nurkkiiruseks. Liikumiste sõltumatuse printsiip-kehtib liitliikumise puhul, mis on saadud kolme koordinaattelje sihis toimuva sirgliikumise liitmise tulemusena, kusjuures liidetavad liikumised ( ja kiirused) on ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n® , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.), siis wt on liikumisega
=Eo/E; E - elektrivälja tugevus dielektrikus E o - Elektromotoorj suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline suuna ja B vektori vahel q-laeng v-kiirus. elektrivälja tugevus vaakumis tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e 1+e2 = E Mehaaniline töö:keha liigub mingi j mõjul. A kirjeldab tehtavat pingutust Sirgliikumise hetkkiirus:kehakiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus [kõrvaljõudude põhjustatud pingetõusude summa] ja võrdub j ja keha nihke vektori skalaarkorrutisega. Ühik dsaul-J. Kui F vektoriaalne suurus. v=s/t, t=0. Ühik 1m/s. Näitab palju muutub Elektrivool metallides:elektronide suunatud liikumine elektrivälja j mõjul
koormuse langetamisel. Kui koormuse inerts on suur, tuleb sellega arvestada juhul, kui mootorit on tarvis täiskiiruselt kiiresti peatada. Kuna pidurdamiseks on vajalik täiendav moment, siis tuleb pidruduse vältel koormuse energia hajutada. Ajamis salvestub kahte tüüpi energiat, mis tuleb pidurduse vältel hajutada: a) Inertsi või kineetiline energia, põhiliselt pöörlevates ja lineaarmasinates, mis avaldub sirgjooneliselt liikuva keha puhul kus m on keha mass ja v on sirgliikumise kiirus. Pöörleva keha puhul kus J on keha inertsimoment ja on nurkkiirus. b) Potentsiaalne energia, põhiliselt liftides ja tõstukites, mis võivad liikuda ühtlaselt ja kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus langeb. Ajamis salvestunud potentsiaalne energia avaldub kus m on keha mass, g on Maa raskuskiirendus ja h on kõrgus maapinnast. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja kaod ülekandemehhanismis
U pinge (voltage) V volt P aktiivvõimsus (active power) W vatt Q reaktiivvõimsus (blind power) VAr Volt-amper reaktiivne S näivvõimsus VA Volt-amper magnetvoo tihedus (magnetic flux B T tesla density) v sirgliikumise kiirus (linear velocity) m/s meetrit sekundis Q laeng (charge) C kulon C mahtuvus (capacity) F farad L induktiivsus (inductivity) H henri Q soojushulk (heat energy) J džaul J Inertsimoment (moment of inertia) kgm2 Wkin Kineetiline energia (kinetic energy) J džaul
s 2 s 2 x = 7 + 2t - 5t 2 ) . Miks on s-lt üle mindud x-le? Aga sellepärast, et s väljendab liikumist kolmemõõtmelises ruumis (x, y, z), aga gümnaasiumis osutub see liiga keeruliseks ja pole vajagi meetodi mõistmiseks. Piirdutakse ühemõõtmelise ruumiga. Oskused: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgliikumise korral, st s l v - v0 at 2 ühemõõtmelises ruumis valemitega v = , vk = , a = , v 2 - v02 = ±2as , s = v0t ± . t t t 2 Ülesanded 2.1-2.51 Ülesanne 2.4. Kaks jalgratturit alustavad liikumist ühest ja samast punktist. Esimene sõidab
s 2 s 2 x = 7 + 2t - 5t 2 ) . Miks on s-lt üle mindud x-le? Aga sellepärast, et s väljendab liikumist kolmemõõtmelises ruumis (x, y, z), aga gümnaasiumis osutub see liiga keeruliseks ja pole vajagi meetodi mõistmiseks. Piirdutakse ühemõõtmelise ruumiga. Oskused: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgliikumise korral, st s l v - v0 at 2 ühemõõtmelises ruumis valemitega v = , vk = , a = , v 2 - v02 = ±2as , s = v0t ± . t t t 2 Ülesanded 2.1-2.51 Ülesanne 2.4. Kaks jalgratturit alustavad liikumist ühest ja samast punktist. Esimene sõidab
ruumi igas suunas. Ehk siis : Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 38.Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud: Fü = δgV 39.Sirgliikumise hetkkiirus ja –kiirendus Hetkkiiruseks nimetatakse keha kiirust teatud ajahetkel. V→= Δs/Δt Hetkkiirendus on selline kiirendus mis on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. Hetkkiirendus: a→ = 40.Ühtlaselt muutuva põõrlemise põõrdenurga ja lõppkiiruse valemid Põõrdenurk on „elastse joone” puutuja tõusunurk φ 41.Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand (sisu) Ideaalne gaas on reaalse gaasi erijuht.
korrutisega. 36. Pascali seadus-vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. 38. Archimedese seadus-igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, - vedeliku tihedus V - keha ruumala g - vaba langemise kiirendus m - keha mass 39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori. 40. Ühtlaselt muutuv pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valem = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 Molekulaarkineetiline teooria. 41. Ideaalne gaas
b) Kui jõud on konstantne (raskusjõud: , hõõrdejõud: ), on võrrandi lahendiks polünoom . Konstantse jõu korral keha kiirus kasvab või kahaneb ühtlaselt (muutumatu kiirendusega). Loeng 4 · Töö valemid: skalaarkorrutis ja joonintegraal. , kus ning tähistab vektorite vahelist nurka. Sirgliikumise ning muutumatu jõu korral saab tööd arvutada vektorite skalaarkorrutisena: . Kõverjoonelisel liikumisel või muutuva jõu korral kehtib töö valem lõpmata väikesel nihkel . Pikema liikumise korral tuleb töö leidmiseks võtta integraal: . Kuna tegu on joonintegraaliga (integreerimine toimub pikki joont punktist a punktini b), ei tohi sulge avada. Et
nihkeks(joon.9). §8.Hetkkiirus, keskmine kiirus, kiirendus, liikumiste sõltumatuse printsiip, liikumisvõrrand. Hetkkiirus-keha kiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus muudab kiirust, suunda ja rakenduspunkti. Keskmine kiirus- nim. kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulutatud kogu aja jaotist. Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Liikumiste sõltumatuse printsiip-kehtib liitliikumise puhul, mis on saadud kolme koordinaattelje sihis toimuva sirgliikumise liitmise tulemusena, kusjuures liidetavad liikumised ( ja kiirused) on ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Liikumisvõrrand- r = t(t)- kohasõltuvus ajast. a = dv / d t = v / t = =v2-v1 / t, kui a = const, v2 = v1+at *d t , v2 d t = v1dt + at * dt §9.Tangensiaalkiirendus, nurkkiirendus ja kogukiirendus. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.), siis w on liikumisega samasuunaline, kui aga kiirus suuruse poolest ka-haneb (dv/dt on neg.) , on w liikumisega
Algkiirust omava keha kiirust saab leida avaldisest v=v0+at ja keha poolt läbitud teepikkust või nihke arvväärtust avaldisest s=v0t+at 2/2. Keskmist kiirust leitakse seosest vk=v0+at/2. Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab ja negatiivne kui kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v 2-v02)/2a. Vaba 2 langemine on ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. h=gt2/2. Maksimaalse tõusu kõrguse vertikaalsel ülesviskel saab leida valemist h=v0 2/2g. 7. KÕVERJOONELINE LIIKUMINE. KIIRUSE SUUND. NURKKIIRUS KUI VEKTOR JA SELLE SEOS JOONKIIRUSEGA. KIIRENDUS ÜHTLASEL RINGLIIKUMISEL. NORMAAL- JA TANGENTSIAALKIIRENDUS KÕVERJOONELISEL LIIKUMISEL Kõrverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi
Iga kaht keha punkti ühendav sirge jääb iseendaga alati paralleelseks. Näiteks igasuguse keha liikumine sirgel trajektooril (sirgliikumine) on kulgemine, aga ka helikopteri lend, kui tiivik on kogu aeg horisontaalne. Kulgemise trajektoor võib olla nii sirge kui kõver. Viimasel juhul ei mõju kehale jõud mitte kiiruse sihis , vaid mingi nurga all. 7.1. Ühtlane sirgliikumine See on füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu, st. vk = v. Sirgliikumise korral pole vaja vektorimärke kasutada, asja saab lahendada "+" ja "" märkidega. Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada., kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma). Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = const. ; a = 0, sest v = 0.
Võimaldab osade vaba nihutamise, kuid pole ette nähtud pöörlemiseks. Suuremate mõõtmete korral on ka väikeste temperatuurimuudatuste juures oht kinni kiiluda, plunzer silindris, jagamispea spindellaagris, täpse väntmehanismi liigendid. H/h - libisev, mugavat paigutamist tagavad üldjuhul lõtkud, ainult piirjuhtumil on lõtk null. H/h istud on kasutatvaimad kõigis mõõtme- ja täpsuspiirkondades (IT4 kuni IT12) ja võimaldavad liikuvais liidetes väga väikese kiiruse (sirgliikumise) ja väikese koormuse juures. H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres. H7/h6 - eelisist, vahetushammasratas metallilõikepingi võllil, frees tornil, tsentreeriv äärik või aste või juhtsoon, kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, klapisäär juhtpuksis, kolb pneumopuurmasina silindris); H8/h7 - kepsupea polt kepsus, vahetatav mõõteotsik mõõtevarbas ja H9/h8; H8/h8; H9/h9 (mugavpaigutusistud) - vähekoormatud
seisukohalt ei tohiks kiiretel ratastel ületada 0,7 hamba kõrgust. Tegelikult aga, võttes arvesse õlitaseme kõikumist töö ajal, võetakse sukeldumissügavuseks 3 ... 4 moodulit. Aeglasi rattaid võib sukeldada kuni 1/3 raadiuse sügavusele. 110 20. KRUVIÜLEKANDED Kruviülekanne võimaldab muuta pöörlemisliikumist sirgliikumiseks või vastupidi. Eeliseks on suure telgjõu ja aeglase sirgliikumise saamise võimalus, kompaktsus, tugevus ja isepidurduvus ühekäigulistes ülekannetes. Puudusteks võib lugeda väikest kasutegurit ja detailide võrdlemisi kiiret kulumist. Sele 20.1. Kruviülekanne. Kruviülekannete kasutusalaks on näiteks tõstemasinad (kruvitungrauad, kraananoolte seadistusmehhanismid), mõõteriistad (täppisnihutus-, häälestus- ja reguleerimismehhanismid), tööpingid (ettenihke- ja seadistusmehhanismid), kruvipressid jm.
2 2 kus J on inertsmoment mootori võllil ja võlli nurkkiirus. Inertsmomendi ühikuks on kgm2. Mõnikord kasutatakse inertsmomendi asemel hoomomenti GD2 = 4J. Nurkkiiruse ühikuks on rad/s. Sageli kasutatakse nurkkiiruse asemel pöörlemissagedust n, mille ühikuks on p/min: 60 n= . Nurkkiirus on võlli pöördenurga tuletis aja järgi ja = s. 2 Translatoorse liikumise (sirgliikumise) korral 2 mv 2 v Wd = , Pd = mvsv + sm , 2 2 kus m on liikuv mass ja v kontuuri joonkiirus : v = s. Energia jäävuse seaduse kohaselt ei saa süsteemi väljundvõimsus olla sisendvõimsusest suurem.
annaabi.ee 
