HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli
toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli. Artikuleeritud kõne moodustamiseks on tarvis ka keelt, suuõõnt, huuli ja ninaõõnt. ***Proovige sisse hingates rääkida! Hingetoru (trachea) on ca 12 cm pikkune toru. Trahhea toeseks on poolringikujulised kõhrelised rõngad, mis tagaosas on lahti (sarnaselt hobuserauaga). See võimaldab söögitorus liikuda ka suurematel toidutükkidel. Ka trahhea on seest vooderdatud limaskestaga, mille all paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane. Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks, neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide spasmiga). Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe
Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh 2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle
Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli
kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine
Normaalne erekteerumine Erektsioon ehk peenise jäigastumine toimub seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside toimel, mille tulemusena laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid. Korgaskehade verevarustuse iseärasuseks on, et tsentraalsetesse kavernidesse (korgaskehadesse e. urgetesse) avanevad arterite väänilised harud tiguarterid, mis tavalises olukorras on suletud. Erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskiud lõtvuvad, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid. Korgaskehad suurenevad, tekitavad samaaegselt kavernide täitumisega äravoolu takistuse veenides ja suruvad veenid kinni. Lisaks erektsioonile tekitavad parasümpaatilised impulsid limaproduktsiooni ja suurendavad seemnevedeliku tootmist ja väljutamist lisasugunäärmetes. Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti jäigastumise mittetekkimisena või ei õnnestu
sternocleidomastoideus 2. M. trapeziuse parasümp. innervatsioon: nucl. ambiguus radices craniales r. externus m. trapezius 4. Peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid Igasse ganglioni siseneb 3 juurt: 1. Radix sensoria: ÜSA. Lähtub V närvilt (n. trigeminus). Juureneuronite kehad gangl. trigeminales. Innerveerivad limaskesta. 2. Radix sympathica, sümpaatiline juur: ÜVE. Tuleb ülemisest kaelaganglionist, sisaldab postgangl. kiude. Näärmed ja silelihaskiud. Nucl. intermediolateralis radix ventralis n. spinalis r. communicans albus truncus symphaticus ülemine kaelaganglion ÜL plexus parasümp. ganglion 3. Radix parasympathica, parasümpaatiline juur: ÜVE. Pärineb III (trigeminus), VII (facialis) või IX (glossopharyngeus) närvilt. Sisaldab 18 vastavast parasümp. tuumast algavaid preganglionaarseid parasümp. kiude
sarvkestaks II keskmine kest e SOONKEST 1. vikerkest -sarvkesta taga, tema keskel on -strooma sisaldab pigmenti, sellest IIRIS silmaava e PUPILL oleneb silmade värvus -rohkesti veresooni, närvilõmpeid -pupill reguleerib silma sattuva - silelihaskiud moodustavad valguse hulka silelihaste abil silmaavalaiendaja ja reflektoorselt laienedes või silmaavaahendaja ahenedes 2. rips- e -rõngakujuliselt läätse ümber, mis -ripslihas: osaleb akomodatsioonil
aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud/punased kiud (pikamajooks, jõutreening) 2. kiired LF slaid 20 96. nimeta 3 erinevat lihaskiutüüpi! aeglaselt väsivad/ punased kiud (keskmaajooks, ujumine) 3. kiired kiirelt väsivad valged kiud (sprint) https://et.wikipedia.org/wiki/Skeletiliha Silva - vöötlihaskiud, südamelihaskiud, silelihaskiud skude 1. aeglased - suudavad kaua töötada, seal on palju mitokondreid kus on palju ATPd, millest ammutavad 97. mille poolest erinevad üksteisest erinevat tüüpi energiat ja suudavad kaua vastu pidada 2. kiired aeglaselt väsivad - vähem mitokondreid, rohkem
pilkkõhr paariline, kolmnurkse kujuga. Hingetoru ehk trahhea. Hingetoru on torujas moodustis, mida mööda liigub õhk kopsude poole. Umbes 12 cm pikk. Trahhea toeseks on kõhrelised, C-kujulised poolrõngad (umbes 20), mille avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil. Trahhea tagumine sein on pehme, koosneb sidekoelisest koest, mis on üsna tihedalt ühendatud söögitoruga. Seest on trahhea kaetud limaskestaga, mille sügavuses on silelihaskiud ja lima eritavad näärmed. Kaela piirkonnast läheb trahhea rinnaõõnde ja jaguneb IV V rinnalüli kõrgusel kaheks bronhiks. Hargnemise piirkonna nimetatakse trahhea bifurkatsiooniks. Bronhid. Paremat ja vasakut bronhi nimetatakse peabronhideks. Nad suunduvad kopsudesse ja hargnevad seal väiksema läbimõõduga bronhideks. Need bronhid meenutavad tagurpidi pööratud puud (,,bronhiaalpuu"). Puu ,,tüvi" on hingetoru, harud bronhid, oksad bronhioolid
Silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes reageerib pupill silma sattuvad valguse hulka. Vikerkesta strooma sisaldab pigmenti, mille hulgast oleneb vikerkesta (silmade) värvus. Vikerkesta Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk silelihaskiud moodustavad kaks lihast: silmaavalaiendaja (dilataator), mille kiud paiknevad radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud.
keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja 2 seljaaju ristluu osas, mistõttu seda nim
Trombopaatia – norm arvukus, kuid ei funktsioneeri. 2.10. Vere hüübimine. Hemostaas – verejooksu peatamine. Koosneb 3 põhiprotsessist – veresoonte kontraktsioon ja soonte valendik aheneb. Avaus kaetakse kokkukleepunud trombotsüütidega. Tekib fibriin (veri hüübib) ja avaus suletakse lõplikult. 2.10.1. Vere hüübimise käivitamine. 2.10.2. Vere hüübimisel osalevad faktorid. Veresoonte seina silelihaskiud kontraheeruvad närvisignaalide vahendusel reflektoorselt kuni 30 min. Veresoonte ahenemist stimuleerivad otsene meh. mõju vigastuskohas ja kudedest vabanevad vasoaktiivsed ained. Mida suurem on kudede kahjustus, seda efektiivsem kontraktsioon. Haava esmase kate moodustavad trombotsüüdid. Veresooni vigastamisel katkeb endoteel ja paljastub kollageen – selle külge trombotsüüdid kleepuvad. Trombotsüütide membraanide omadused muutuvad ja nad agregeeruvad vigastuspiirkonnas. Seda stim
Kui testosterooni tase veres suureneb teatud tasemeni, pidurdab see GnRH vabanemist hüpotalamuse rakkudest. Tulemuseks on, et vabastatakse vähem LH, ning vähenenud stimulatsioonist tingituna toodavad Leydigi rakud vähem testosterooni ja saavutatakse tasakaal. Eesnääre Lihas-näärmeline elund väikevaagnas põie all. Nääret läbib kusiti, kuhu suubuvad ejakulatsioonijuhad ja eesnäärme juhad. Näärmeline osa moodustab sagaraid, mille vahel on sidekude ja silelihaskiud. Sidekoe hulk suureneb vanuse kasvades. Suguti Ülesandeks seemnevedeliku ja uriini väljutamine. Eristatakse eesmist jämedamat osa e lukki (glande), keskmist osa e keha ja tagumist häbemeluudele kinnituvat osa e sugutijuurt. Sugutilukil avaneb välimine kusitisuue. Naise suguelundid: · munasari · munajuha · emakas · tupp · välissuguelundid e häbe (vulva) · rinnanääre Munasarjad
Peenikesed tugevasti väändunud ja pikad, paiknevad munandivõrgus moodustades suletud ringi. Suubuvad viimajuhakestesse, mis ühinevad munandimanuse peaosas üheks munandimanuse juhaks. Seemnetorukeste vahel on veresoonterikas intertubulaarne sidekude, mis sisaldab Leydigi rakke. Seemnetorukesed on sepermide arenemis paigaks. Seemnetorukestel on välimine mitmekihiline sidekoeline sein, seal paikevad peritubulaarsed rakud, elastsed kiud ja osadel liikidel ka silelihaskiud. Kihid on eraldatud basaalmembraaniga.väänilistes seemnetorukese siseseinas on spermatogeenne epiteel ehk iduepiteel. Iduepiteeli rakkude vahel paiknevad sertoli rakud. Sertoli rakkudel on sugurakkude arengus toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele. Ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest.
Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti. · Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. · Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. · Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist
sattunud. Toitainete imendumine toimub peamiselt peensooles. Teistes seedetrakti osades imenduvad ainult üksikud ained väheste hulkadena( maos- mineraalsoolad, monosahhariidid, alkohol, vesi; jämesooles- vesi). Intensiivse imendumise peensooles kindlustab tema suur pind. Soole pindala suureneb tänu kattude olemasolule, mis kujutavad endast limaskesta väljakasveid. Iga hatu sees asuvad silelihaskiud ja hästiarenenud vere- ja lümfisoonte võrk. Hatud on kaetud katteepiteeliga. Mikrokattude pinnal toimub intensiivne(seinalähedane) seedimine. Imendumine kujutab endast keerulist füsioloogilist protsessi, millest võtavad osa difusioon, filtratsioon ja osmoos. Sooleepiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni , st. Kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist
kudedele ja organitele kättesaadavaks alles pärast seda, kui nad on seedetraktist verre sattunud. Toitainete imendumine toimub peamiselt peensooles. Teistes seedetrakti osades imenduvad ainult üksikud ained väheste hulkadena( maos- mineraalsoolad, monosahhariidid, alkohol, vesi; jämesooles- vesi). Intensiivse imendumise peensooles kindlustab tema suur pind. Soole pindala suureneb tänu kattude olemasolule, mis kujutavad endastlimaskesta väljakasveid. Iga hatu sees asuvad silelihaskiud ja hästiarenenud vere- ja lümfisoonte võrk. Hatud on kaetud katteepiteeliga. Mikrokattde pinnal toimub intensiivne(seinalähedane) seedimine. Imendumine kujutab endast keerulist füsioloogilist protsessi, millest võtavad osa difusioon, filtratsioon ja osmoos. Sooleepiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni , st. Kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist. Valgud lõhustatakse seedetraktis
limakork. Limakorgi ülesanne on takistada bakterite sissepääsu emakasse, mis on avatud kõhuõõnde. Emakakael avaneb üleval emakaõõnde ja all tupeõõnde. Tupp (vagina) on umbes 7–10 cm pikkune elastsete seintega torujas organ, mis asetseb väikevaagna õõnes kusepõie, kusiti ning pärasoole vahel. Tupe limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, kortsuline. Tupe lihaskestas on ülekaalus pikisuunalised silelihaskiud, kuid esineb ka ringjaid kiude (silelihas ei ole tahtele alluv), mis koos vaagnapõhja vöötlihastega (tahtele alluv) on võimeline väga jõulisteks kokkutõmmeteks. Tupp lõpeb tupeesikus, kuhu suubub ka kusiti. Naise välised suguelundid: häbemekink (mons pubis), häbe (vulva): – suured ja väikesed häbememokad (labiae) – tupeesik (vestibulum vaginae) – kõdisti (clitoris).
annaabi.ee 
