Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
Kirevatäpiline lepatriinu, kes on üks tuntumaid mardikaid, liigitatakse koos paljude teiste putukatega mardikaliste seltsi. Suuruselt on mardikad väga erinevad pihumardikad on vaevalt 0,25mm pikkused, titaansikk kasvab aga 16 cm pikkuseks. Mardikad on hõivanud kõik vähegi kujutletavad elupaigad ning söövad väga mitmesugust toitu, sealhulgas taimi, seeni, teisi putukaid ja surnud loomi. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus Mardikate keha jaguneb kolme ossa peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on haukamissuissed ning tundlad, viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab.
Pärast poegade pesast lahkumist hoiab pesakond veel nädal kuni paar pesitsuspiirkonda. Kui pojad saavad saagijahil juba iseseisvalt hakkama, nõrgenevad peresidemed ning märkamatult algab lindude hajumine lõuna poole ja äraränne. Viimaseid siniraagu nähakse meil tavaliselt augusti lõpus või septembri esimesel poolel. Toitumine Siniraag sööb peamiselt keskmise suurusega ja suuremaid putukaid, eriti mardikalisi (põrniklased ja siklased). Meie oludes tabab ta aga ilmselt kõige sagedamini suuri ritsikaid. Valdavate saakobjektide jaotus tundub olevat sõltuvuses putukate kättesaadavusest eri aastaaegadel: kevadise lendlusaktiivsuse aegu tabab siniraag rohkem suuri mardikaid, juulis-augustis poegade toitmise ajal valdavalt ritsikaid. Vahel saab ta kätte ka sisaliku, mõne väiksema konna või isegi hiire. Saaki varitseb siniraag
puit näib sageli väliselt terve ning isegi haamriga koputades ei kosta õõnsat häält. Seen lagundab peamiselt vees asuvat, liigniisket või pinnasega kontaktis olevat puitu. Pehmemädanik on puidu lagunemise viimane staadium, kus lisaks seentele abistavad lagunemisel ka bakterid. Eelistab lehtpuud ja lagundab ka lülipuitu. 2. Putukkahjustused Eestis on väga palju erinevat liiki mardikalisi, kes kahjustavad puitu. Neist levinuimad on tooneseplased, siklased ja kärsaklased. Kahjurite munadest kooruvad vastsed, kes närivad puidus käikusid ja kahjustavad seeläbi puitmaterjali. 2 Tooneseplased ehk puidukoid Toonesepp on meil kõige levinum puidukahjur. Eestis on neid leitud 28 liiki. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi 4–8 mm pikkuse silindrilise kehaga mardikad, kelle vastsed toituvad puidust. Emased mardikad munevad puitu 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna
isoleeritud olukorras, pakitud puidu transpordil. 1.2.Sinisikk & Sinklased. Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes.Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks
kiletiivalised (alamselts: Meemesilane mesilane mesilaslased rippkehalised) kiletiivalised (alamselts: Vapsik ehk Vaablane herilane ühisherilased rippkehalised) Põderpõrnikas põderpõrnikas põderpõrniklased mardikalised Harilik käätsusikk käätsusikk siklased mardikalised Aasaöölane aasaöölane öölased liblikalised Rohe-tondihobu tondihobu tondihobulased kiililised Kuningkiil Anax Imperator tondihobulased kiililised Jõesilm silm silmlased silmulised Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised
kedertigu (Cochlodia laminata), pisitigu (Vertigo substriata), kääbus pisitigu (V. pygmaea), tulptigu (Columella edentula), kakshammastigu (Perforatella bidentata). (Kukk, Kull 1997) Putukaid uurides uuriti nii hooldatavaid kui ka juba kasutusest väljalangenud puisniite. Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys
nn kattetiivad (elytrae). Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Suised on haukamistüüpi. Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Mardikate vastsed on mitmesugused, peamiselt kampodeoidsed või konud. Liikide arv: 250 000 (500 000), Eestis umbes 3000 liiki. Kirjandus: Merivee, E., Remm, H. 1973. Mardikate määraja. Tallinn: 306 lk +16 värvitahvlit Miländer, G. 1978. Eesti siklaste määraja. Abiks loodusvaatlejale nr. 74. Tartu Voolma, K., Õunap, H., Süda, I. 1997. Ürasklaste määraja (Coleoptera, Scolytidae). Tartu Haberman, H. 1968. Eesti jooksiklased. Tallinn Haberman, H
nad liiguvad vabalt maismaal, vees ja mullas ning elavad isegi taimede ja teiste loomade organismis. Nad mõjutavad oma tegevusega nii taimi kui ka loomi. Putukate osa looduses avaldub mitmel viisil. Tähtsamad nendest on järgmised. Putukad kui taimekahjurid. Putukate valmikud ja ka nende vastsed on kohastunud toituma kõikvõimalikust orgaanislisest ainest. Tuntumad põllukahjurid on kartulimardikas, lehetäid, mitmesugused liblikad jt. Puid kahjustavad koore all elavad ütaskid ja siklased, okkaid närivad kiletiivaliste ja liblikate vastsed. Noorte männitaimede koort närib männikärsakas, mistõttu taimed hukkuvad. Sageli tekitavad putukad põllumajandusele ja metsakasvatusele suurt kahju. Putukad on toiduks paljudele loomadele. Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad. Osa putukaid toitub taime- ja loomajäätmetest ning
mõeldud jätked. Suguelundid üheksandal tagakehalülil. Isasputukatel tagakeha üheksandal lülil paar suuri kahelülilisi gonopoode. Selts: Mardikalised (Coleoptera) Pikkus 0,3-160mm. Tugevasti kitiniseerunud skeletiga putukad. Eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad; kasutatakse lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku. Haukamistüüpi suised. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi. Röövtoidulised nagu jooksiklased või vees elavad ujurlased ja segatoidulised. Raisamardiklased elavad laipadel ning on seega looduses "bioloogilised sanitarid". Nad kaevavad laiba maasse ja kasutavad seda vastsete toitmiseks. Põderpõrniklased on keskmised kuni suured (Eestis kuni 75 mm), sageli tugevate lõugadega mardikad
tsoonides puit Termiidid, puitu Lokaliseeritud kaevandid, Putukate kaevandavad putukad Insektitsiidid või puidu puit on määrdunud, kahjustus (üraskid, siklased), säilitamine kuivana kaevandid täis puru sipelgad Mariinsed Pinnakaitse barjäärid, Laevaoherdid, Puidusisesed tunnelid, sageli puidukaevandlase keemilised folaadid jt. lubjastunud seintega
Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi: röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased; segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad
taimedel. 17. Kõrgemate tasemete taksonite (selts, klass jne.) teaduslike nimede moodustamine loomadel ja taimedel. 18. Eestikeelsete nimede moodustamine liigile, perekonnale, sugukonnale, seltsile ja kõrgematele taksonitele. Eesti keeles on omakeelsetel sugukonna taseme loomanimedel lõpp lased, seltsi taseme nimedel lised. Näiteks: kiskjaliste seltsis on sugukonnad kaslased, koerlased, kärplased jt; mardikaliste seltsis sugukonnad põrniklased, siklased, kärsaklased jt. Klasside ja hõimkondade nimed on lihtsalt mitmuses. Liigitäiend käib perekonnanime ette. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae, seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!) 19.Mis on homonüümia ja mis on sünonüümia? Homonüümianähtus,
Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu (okaspuu puiduürask, lehtpuu puiduürask). Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, tulemuseks puu vastupanu nõrgenemine või kuivamine. 3
Metsa kahjurputukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on need, mis kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes asustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimilatsioonipind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, tulemuseks puu vastupanu nõrgenemine või kuivamine. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja
Sekundaarsed kahjurid - asustavad vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning ·viljakehad tormiheite puudel nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või kahjustuste tõrjega. ·juurdekasvupuuriga proov primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, Kahjustusi metsas võivad põhjustada: Mänd mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse siklased. 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, levib harva kuni 0,5 m kõrguseni, 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, torm, lumi, rahe; Diagnoosimine: lamapuitu. 2) loomad (põder, putukad); ·okaste defoliatsioon Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid
puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. 46 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või primaarsete kahjurite poolt nõrgestatud) - üraskid, siklased. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, selle tulemusena väheneb assimileeriv pind, tekivad ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, tulemuseks puu vastupanu nõrgenemine või kuivamine. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, takistades puu varustamist vee ja toitainetega.
annaabi.ee 
