Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda.
üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda
on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi. Ihasid ja soove tuleb piirata, et vältida pettumusi. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast Enesearmastus on ennasthävitav. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Riik on pattulangemse tulemus ja ajend, riik on paganlik osa, kuid oli osa Jumala plaanist, see on hädavajalik, et tagada kord patuste inimeste vahel. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peaksime siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma hinge ja heaolu eest
See saavutatakse vooruse läbi ning eeldab ka näiteks heade sõprade olemasolu ning ihade ja soovide piiramist (et vältida pettumusi ja rahutuks muutumist). Epikuurlaste jaoks on õnn teatud passiivne seisund. 2 6. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (ehk õnnest). Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Jääb üle olla õnnelik õndsuse ootuses. Tõeline õndsus mille poole peab püüdlema seisneb igaveses elus ja rahus teispoolsuses. Augustinus oli pessimistlik ka riigi eesmärkide suhtes. Riik ei saa samamoodi seada õnne oma kõrgemaks eesmärgiks, vaid riik on tekkinud pattulangemise tulemusena. Riik hoiab patuseid
Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine loomuõigus Kõrgem võim – riigikodaniku kohustused – igale riigile oma positiivne õigus (riigi seadus) Jumal – kristlase kohustused – moraaliteoloogia (Pühakiri) Mõistus ajatu, omane kõigile inimestele, järelikult ka mõistuseõigus. Loomuõiguse mõte ja eesmärk oli korraldada inimese elu siinpoolsuses (sealpoolsusega tegeleb moraaliteoloogia, kelle jaoks inimene on maal nagu palverändur). Keskaegne koostöö usu ja mõistuse vahel ei olnud enam õigustatud. Ratio pidi tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja. Mõistusõigus ja riigiõpetus koos Thomas Hobbes (1588-1679) 1651 “Leviathan” Kõigi sõda kõikide vastu Ühiskondlik leping Muutmatu
seetõttu riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral. 1 kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust? Tõeline voorus on vaimne: seega kirik on riigist ülem. Ka valitseja vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma
Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates kestis reformatsoon edasi, kirik on kogu aeg uuenemise teel. Lisaks Saksamaale levib ta ka Inglismaal ja Madalmaades. Tal on ka sotsiaalsed impulsid, pietism paneb rõhku diakoonia tähtsusele. Pietismi loojaks peetakse Philipp Spenerit, kelle teos Pia Desideria on üks pietismi alustekste. Seal on esitatud pietismi alusprintsiibid. Raamatu esimeses kahes osas kritiseeris Spener katoliku kirikut, kuid ütleb, et lootus pole veel kadunud, kui
Filosoofe reeglina ei rahulda kord juba antud vastused kõige olulisematele küsimustele; vaevalt et tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele? Parimal viisil elatud elule siinpoolsuses või paradiisile teispoolsuses? Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes. Humanitaaria üks erinevus täppisteadustest on selles, et reeglina kujuneb siin mõiste tähendus, s.o ka määratlus, definitsioon, uurimistöö tulemusena; formaliseeritud teadmissüsteemide korral määratletakse terminid, mõisted ja muud ,,töövahendid" tavapäraselt käsitluse alguses. Seetõttu on arusaadav, et ka tarkuse mõiste
Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral, kristlik valitseja saab Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl
Bultmanniga. Sellist Jungi arusaama on tähtis mõista, kuna tema teoloogia hargneb samas võtmes. Kõrvutades inimisiku ja selle kompleksidega jumaliku Triniteedi, leiab Jung, et selle kolm isikut on samuti kompleksid. Täpsustuseks võiks lisada jungilikku mõtteliini järgides, et Kristuse maa peal viibimise aegu kujutasid sõna otseses mõttes ,,komplekse" Isa ja Püha Vaim, kuna Kristus ,,teadliku minana" oli temale enesele ja kõigile teistele nähtav, arusaadav ning paiknes siinpoolsuses, mitte transtsendentsis - teadvustamatuses. Ülesvõtmise ning Püha Vaimu läkitamise järel võib aga kogu Triniteedist rääkida kui ,,kompleksidest", kuivõrd siinpoolsuses me neid ei näe. Nagu töö algul visandina välja toodud, soovib Jung liita Triniteediga veel ,,häiriva kompleksi" - Saatana, et Jumal seeläbi ,,täielikuks" saaks. Kuivõrd Jung tegeleb psüühilise reaalsusega, siis rõhutab ta enda kontseptsioonide mõistmisel
kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha ,,oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitilisest elust Aristotelese taasavastamine Euroopas ja tema filosoofia kohandamine kristlike põhimõtetega ideaalne kristlik filosoofia Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik, peab hoolitsema ihu ja hinge eest. Inimene tegutseb osana kogukonnast (riigist), mis on hierarhiline, eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Riik ei ole ainult jumaliku karistuse instrument vägivaldsetele inimestele, vaid ka instrument hea elu saavutamiseks. Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Tõelised eesmärgid on kõrgemad
sundkollektiviseerimise käigus. Kasutatud allikad: http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/maimukiik.htm http://www.erm.ee/ 1. Surm ja matused eesti rahvausundis Surm ja suremine eesti rahvausundis Eelpoolmainitud põhjustel oli surmaprobleemidel ka eesti rahvausundis tähtis koht. Muistsete eestlaste maailmapildis eksisteerisid elu ja surm loomulikena koos, nad kuulusid ühtse tervikuna inimeksistentsi juurde, neid ei eraldatud üksteisest, vaid peeti sisuliselt kattuvaiks. Inimese elul siinpoolsuses ja sealpoolsuses ei olnud kvalitatiivset vahet, erinevused olid pigem välised. Surm ei olnud meie algelisele mõtteviisile muu kui teatav nähtav muutus kehas ja selle jõududes. Surmaprobleemide kohta eesti rahvausundis on rahvaluules säilinud küllaltki rohkesti materjali, võrreldes teiste oluliste elu osadega. Nii on sellesisulist materjali ka palju uuritud ja analüüsitud. Hoolimata surma loomulikuks pidamisest, oli suremine inimese jaoks siiski erakordne -- surija
Enamusi neid jumalaid hakati ajapikku seostama taevakehadega, sealt sai alguse algne astroloogia. Lisaks päiksele ja kuule En Lil- jupiter, ja Ištar seoses veenusega. 26.02.14 Jumalaid seostati taevakehadega. Sai alguse astroloogia. Enlil jumalate kuningas seondus jupiteriga, Ištar(inanna) Veenusega. Allilm- Mesopotaamlastel puudus konkreetne ette kujutus allilmast , ei pööratud eriti tähelepanu , eriti ei loodetud midagi sealt. Kõik hea ja halb tuleb inimestele kätte siinpoolsuses. See omakorda tähendas seda et teispoolsusets polndu oodata karistust ega ka midagi head. Suhteliselt sarnane kreeka omale, sünge sfäär, surnud on troostitud, keegi ei taha sinna mina ,jõgi mida tuleb paadiga ületada, kõik ei pea ületama seda jõge(inanna läbi 7 taevavärva)esemed võivad kukkuda läbi maa maa-alla. Puku ja meku kukkusid allilma, need on pall ja kepp.Seletamatu määratus et inimesed on kaetud tiibadega
dünastia alguse kuningate püramiidide seintele. Nagu kirjutab Stadnikov: "V-VI dünastia (alates vaarao Unasest umb.2355-2155 eKr) kuningate hauakambritesse sisseraiutud raidkirjadel oli mitu eesmärki: 1) vahendada surnud jumal-valitsejale vajalikke teadmisi teispoolsusest (esmajärjekorras taevast ja allilmast) ning salajastest asjadest; 2) rohkearvulise loitse võib vaadelda kaitsemaagiana surnut ähvardavate ohtude eest; 3) hieroglüüfide sõnum tagas surnule maagilise väe kaudu siinpoolsuses saavutatud positsiooni; 4) vastavate lõikude kaudu igavikustati matuserituaali igikestus". For example: " Taevas on rahul, maa on rõõmus, sest nad olid kuulnud, et (kuningas) asetas Maati (korra lumalanna) korratuse asemele"; "Unase eluaeg on igavik, tema piir on lõppematus. Kui ta (seda) tahab, (siis) ta (seda) teeb, kui ei taha, (siis) ta )seda) ei tee. Kes asub silmapiiril lõppematult igavesti"; "Kõik
annaabi.ee 
