Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves • Ilon Wikland • Albert Einstein • Mika • Freddie Mercury • Sigmund Freud • Bob Marley • Friedrich Nietzche Varjupaigataotleja teekond sihtriiki • http://www.humanrights.ee/pagulane/ Kasutatud kirjandus • http://www.pagulasabi.ee/kes-on-pagulane • http://maaleht
Milleks on riigile diplomaatilis esindusi vaja?4p Eestil on välisesindusi 69-s riigis. Diplomaatilisi esindusi on vaja, et esindada oma riiki, luua uusi kontakte, kaitsta oma riiki asukohamaal ja kodanike õigusi ja huve. Koguvad infot asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega. 4) Milline on Eesti arengukoostöö üldine eesmärk ja millised on Eesti arengukoostöö prioriteetsed sihtriigid. 3p Eesti arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 1.3 Selgita mida tähendab rahvusvaheline õigus. 1p Rahvusvaheline õigus on normide süsteem, mis kehtestab riikidele käitumisreegleid rahumeelseks suhtlemiseks. 2. Rahvusvahelised organisatsioonid (10p) 2
Kaasaegne põlvkondade vaheldumine. Sündimus ja suremus on ligilähedaselt tasakaalus. Loomulik iive nullilähedane Kõige rohkem on 40-54a inimesi. Sisseränne Sisserändajaid 7milj Põhilised siirderiigid: India Poola Pakistan Iirimaa Saksamaa Põhja-Aafrika Väljaränne Väljarändajaid 4,7milj Põhilised sihtriigid: Austraalia USA Kanada Hispaania Iirimaa Uus-Meremaa Prantsusmaa Kasutatud materjalid https://www.cia.gov/library/publications/the-world-fa http://peoplemov.in/ http://migrationsmap.net/#/GBR/arrivals http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia TÄNAN KUULAMAST!
ÜRO HINNANGUL OLI 2010. AASTAL MAAILMAS 14 MILJONIT PÕGENIKKU, KES OLID SUNNITUD VÄLISE SURVE MÕJUL OMA KODUMAALT LAHKUMA. SEE ON SUURIM ARV VIIMASE 15 AASTA JOOKSUL. • KUI PÕGENIK JÕUAB TEISE RIIKI, ESITAB TA SEAL TAOTLUSE VARJUPAIGA SAAMISEKS (EHK RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAMISEKS) JA MUUTUB AMETLIKULT VARJUPAIGATAOTLEJAKS. KUI TEMA TAOTLUS RAHULDATAKSE, SAAB TEMAST PAGULANE (EHK RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJA) ASUKOHARIIGIS. PAGULASTE LÄHTERIIGID PAGULASTE SIHTRIIGID KOKKUVÕTE • PAGULANE ON INIMENE, KES ON SUNNITUD LAHKUMA OMA KODUMAALT JA PALUMA ASÜÜLI MÕNELT TEISELT MAALT. PAGULASEL PEAB OLEMA TAGATUD ELUASE, ARSTIABI JNE SELLELT MAALT KUS TA ASÜÜLI TAOTLEB. • EESTIS ON VARJUPAIGA TAOTLEJAID, ARVESTADES TEISTE EUROOPA LIIDU MAADEGA, KÕIGE VÄHEM. VARJUPAIKA TAODELDAKSE KÕIGE ROHKEM NENDES MAADES KUS ON VÄLJA ARENENUD TUGEV SOTSIAALTOETUSTE VÕRGUSTIK NÄITEKS: UK, SOOME,ROOTSI JNE.
varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak (1), Somaalia (1), Nigeeria (1), Türgi (1), kodakondsuseta (1). Menetlusskeem Pagulaste sihtriigid Pagulaste lähteriigid Kes tegelevad pagulastega? Illuka vastuvõtukeskus
Põhiline põllumajandus toodang tuleb väiketalunikelt. Teine oluline ala on biotehnoloogia, mis teeb koostööd peamiselt ülikoolide ja uurimiskeskustega. Tänu oma suurepärasele geograafilisele asendile on oluline majandusharu ka transport ja logistikatööstus, mille tähtsam keskus on sadamalinn Antwerpen ning Euroopa lennuliiklusekeskus. See on toonud kaasa belglaste poolt Airbusi ja Boeingu arendamise. Põhiosa ekspordist läheb Euroopasse, peamised sihtriigid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Samadest riikidest tuleb Belgiasse ka import. Kõige rohkem eksporditakse Beligast keemiatooteid, masinaid ja seadmeid. Flandria suureks eksportiartikliks on plastikmaterjalid. Valloonide jaoks on oluline tööstusharu metall-ja metallitooted. Kolmveerand ekspordist on ikka Flandria ettevõtete arvel. Ka see fakt kinnitab, et Flandria piirkond on Belgias oluliselt edukam. Naaberriikidega on Belgia suhted head, seda soodustab juba keeleline segunemine
märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine. ● Inimõiguste kaitse. ● Arengu ja humanitaarabi. ● Prioriteetsed Eesti sihtriigid. ● Katastroofiabi. ● ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Kariibi, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti liikmelisus ÜROs ● ÜRO Inimõiguste nõukogu (Human Rights Council) ● ÜRO Lastefondi täitevnõukogu (UNICEF) ● ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women) täitevnõukogu büroo ● ÜRO Naiste staatuse komisjon (CSW)
• Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse; • Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood. RÄNDESALDO • Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. • Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on rohkem kui väljarändajaid. • Negatiivne rändesaldo tähendab, et väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid. PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID Sihtriigid, kuhu minnakse: Lähteriigid, kust lahkutakse: RÄNDE PÕHJUSED • VABATAHTLIK RÄNNE: 1. majanduslikud põhjused; 2. noored lähevad õppima teistesse riikidesse; 3. abiellutakse; 4. üks pereliikmetest läheb mujale elama ja ülejäänud pere läheb temaga kaasa (kaasränne); 5. otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem kliima). RÄNDE PÕHJUSED • SUNDRÄNNE: 1. sõjad või relvakonfliktid (Jugoslaavia lagunemine, Kosovo konflikt, Gruusia sõda); 2
Sajandi lõpuni null, sealt edasi muutunud aina negatiivsemaks, väljarädajaid on võrreldes sisserändajateta aina rohkem. Ilmselt pärast Nõukogude Liidu lõppu piirid avati ja inimestel tekkis võimalus laia maailma minna. Sisserändajaid on Mongoolias 0,5%. Mongooliasse rännatakse Venemaalt, Indiast, Kasashtanist, Hiinast, Lõuna-Koreast, Saksmaalt, Suur Britanniast ja Mehhikost. Saksamaalt ja Suur Britanniast pöördutakse kodumaale tagasi, sest need on ka olulised sihtriigid Mongoolias väljarändamisel. Sisserännet Mongooliasse peaaegu et pole, sisserändajate osakaal riigis on äärmiselt väike. Väljaränne on suurem kui sisseränne, see põhjustab negatiivset rändesaldot. Mongoolias see aga tasakaalustab kasvavat rahvastikku. Seal võib olla väljarände põhjusteks väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, väike palk, kehvad elamistingimused jms. 8. Rahvastikupoliitika
ÜRO ja Eesti • Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan) • Kagu-Aasia tsunami ja maavärina ohvrite abistamine Pakistanis (2005) NATO • NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja-Atlandi lepingu alusel • Peakorter: Brüssel • NATOt juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen • NATO liikmeid kokku 28 riiki.
väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused. Tootmis-ja müügimahu kasv kiirenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui aastatel 2004-2005 olid selle sektori kasvumootoriteks kaks suuremat allharu, televisiooni-ja sideseadmete ning elektriseadmete ja aparatuuri tootmine, siis sel ajal hakkas kiire kasv vaid teisena mainitud allharus. (Lisa 8, Joonis 8)
15,3 miljardit krooni (57%). Võrreldes 2006. aasta novembriga suurenes kaupade eksport 12% ning import 2%. Väliskaubanduse puudujääk vähenes. 2006. aasta novembris oli see 4,5 miljardit krooni ja 2007. aasta oktoobris 3,9 miljardit krooni. Eesti kaubavahetus, 20062007 Novembris moodustas eksport Euroopa Liidu (EL 27)b riikidesse 70% ja SRÜ riikidesse 13% kogu kaupade ekspordist (aasta varem olid need näitajad vastavalt 68% ja 13%). Peamised sihtriigid olid Soome (19% kogu ekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (10%). Novembris hõlmas import Euroopa Liidu (EL 27) riikidest 80% ja SRÜ riikidest 12% kogu kaupade impordist (aasta varem olid need näitajad vastavalt 77% ja 14%). Kõige rohkem kaupa veeti sisse Soomest (15% kogu impordist), Saksamaalt (13%) ning Rootsist (12%). Kaupade ekspordis suurenes 2006. aasta novembriga võrreldes peamiselt põllumajandussaaduste ja toidukaupade (485 miljoni krooni võrra), mineraalsete
väljapoole Euroopat ehk siis kaugematesse sihtkohtadesse. Samuti loodetakse, et lähitulevikus hakatakse rohkem reisima ning tehakse ka rohkem lühireise enda 14 lähiümbrusesse. Prognoositakse ka seda, et tulevikus reisi põhilised eesmärgid muutuvad ja peamiseks eesmärgiks saab tervise taastamine, aktiivne puhkus ja ka maaturism. Peamistes reisisihtkohtades ei tohiks väga suuri muutusi toimuda ning arvatakse, et Hiina, Prantsusmaa ja USA on enim külastatavad sihtriigid lähitulevikus. 15 VIIDATUD ALLIKAD 1. A New Perspective on Adventure Vacations 2013. National Geographic: Rising Seas. September 2013. 2. Beach Bumming 2013. National Geographic: The Moster Storm. November 2013. 3. Erlich, G., Griest, S. E., Hessler, P., Krich, J., Salzman, M., Ward, T., Xianliang, Z. 2004. Travelers´ Tales China: True Stories. Travelers´ Tales Inc. 4. Fujiwara, A., Wu, Lingling., Zhang, J. 2013. Tourism Participation and
tulemise ees. Kauplejate mõju naiste üle on eriti suur juhul kui üks organisatsioon kontrollib tervet värbamise, transportimise ja töötamise võrku. Inimkaubandusest saadavaid tulusid kasutavad kurjategijad sama edukalt kui narkotulusid oma eesmärkide saavutamiseks. Inimkaubitsejad võivad üritada legaliseerumist ning imbuda poliitikasse ja riigistruktuuridesse. Eestist pärit naistega kaubitsemise sihtriigid Käesolevatele allikatele viidates võib välja tuua peamised Eestist pärit naistega kaubitsemise sihtriigid. Aastatel 2001–2004 olid neist kõige olulisemad Soome, Rootsi ja kasvava mahuga Norra. Kaubitsemisjuhtumite esinemist tuvastati ka Hollandis, Saksamaal, Iirimaal, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis, kus iga riigi arvele tuli kuni kümme identifitseeritud inimkaubanduse ohvrit. Ülejäänud riigid (Hispaania, Inglismaa, Belgia, Sloveenia Portugal,
Idapartnerlus on jätkuks 2008. aastal Rootsi ja Poola valitsuste (eriti Poola tollase välisministri Radoslaw Sikorski) initsiatiividele tugevdada naabruspoliitika idamõõdet. 7. mail 2009. allkirjastati Prahas idapartnerluse ühisdeklaratsioon, kus määratleti ühiste väärtustena õigusriik, inimõiguste austamine, demokraatia ülesehitamine ja kodanikuühiskonna kaasamine. Idapartnerluse sihtriigid on: Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Ukraina, Moldova ja Valgevene. Idapartnerluspoliitika tugineb neljale põhimõttele, milledeks on: 1) Demokraatia, head valitsemistavad ja stabiilsus; 2) Korras majandus; 3) Energiajulgeoleku arvestamine; 4) Inimestevaheliste kontaktide olulisus. Idapartnerlus tugineb kahepoolsetele lepingulistele suhetele EL-iga ja täiendab neid. Seda arendatakse piiramata üksikute partnerriikide
Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6
Kuid kes täpselt on migrant ja mida me mõtleme rände all? Ei ole üldist konsensust võimalik leida niipea, kuna oleme seismas silmitsi füüsilise sotsiaalse üleminekuga, mitte lihtsalt ühemõttelise bioloogilise sündmusega. Mitmed teemaga seotud küsimustele tuleb vastata, nagu näiteks: kui kaugele (või kui kiiresti) on vaja reisida ja kui kauaks tuleb migranti nimetada migrandiks? Mis on reiside eesmärgid? Kui erinevad on päritoluriigid ja sihtriigid? Kuidas me käsitleme korduvreise? Kuid kõige keerulisem ja ebaselgem on territoriaalse ja sotsiaalse rände sidumine. Üks on selgelt osaline, mitte täielik, kuid on võimalik ühest rändest minna üle teise, kuid täpsne seostevaheline olemus tuleb veel välja töötada. Ehe ränne ilmselgelt tähendab ajalise ja sotsiaalse punkti üheaegset nihet, nii et õpilane ei saa realistlikult mõõta ühte tüüpi liikumist, teist ignoreerides. Milline perekond on rohkem rändav: üks kes
näitajatest. Mida suuremad on näitajad, seda arenenum riik on. Näited: heaoluriik Norra hea meditsiin ja kättesaadavus, kõrge eluiga; suured kulutused ühe inimese kohta; suured kulutused haridusele. Vaesusega võitlev Niger keskmine oodatav eluiga lühike, tervishoiule ja arstiabile saab kulutada vähe, haridusele väikesed kulutused/kirjaoskamatuid palju. 20. Turism: arengueeldused, näited, turismi mõju. Suuremad turismi sihtriigid maailmas. Arengueeldused: loodulikud eeldused (kliima, veestik, loodusmaastikud jne), vaatamisväärsused, infrastruktuuri areng, majutusvõimalused/toitlustus, meelelahutusvõimalused, riigi turismipoliitika (valitsuse toetused, info levik). Näited: esimeseks massturismi piirkonnaks kujunesid Vahemere maad, kus on soodne kliima päevitamiseks, kaunid rannad ja palju vaatamisväärsussid. Kariibi meri oma kuulsate lõbureisidega, Mehhiko oma kultuuriobjektidega, Las Vegas pillava eluviisiga.
Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991. ÜRO ja Eesti: 1. Rahu ja julgeolek: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. 2. Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides 3. Arengu- ja humanitaarabi: Alates 1998. aastast. Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia 4. Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne). Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005) Rahvusvaheline sõjaline liit NATO. Alates 29.03.2004 Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine
ekspordist), mineraalseid tooteid, sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia (15%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupasid (9%). Samu kaupu ka imporditi enim: masinaid ja seadmeid 29%, mineraalseid tooteid 16% ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu 10% Eesti koguimpordist. Eesti koguekspordis oli Euroopa Liidu (EL-27) osatähtsus 2012. aastal 66%, euroala (EA-17) osatähtsus 28% ning Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide osatähtsus 15%. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi (16% Eesti koguekspordist), Soome (15%) ja Venemaa (12%). Kogu Eesti sisseveost moodustas import Euroopa Liidu riikidest 80%, euroalast 37% ja SRÜ riikidest 10%. Eestisse toodi kaupu peamiselt Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemad 10%). Eesti osatähtsus Euroopa Liidu koguekspordis kui ka -impordis oli 2012. aastal 0,3%. Nii eksport- kui importkäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat ja Küprost. Eesti eksport ühe elaniku kohta oli 2012
kultuuri esindajad on. Eriti on see problemaatiline kunsti koha pealt, kuna tavaliselt seostatakse tavaliselt kunstiteost mitte kunstniku rahvusega vaid sellega, kus ta elas ja on kunsti lõi. Sõja ajal lahkus Eestist u 70 000-75 000 inimest läände, peamisteks sihtkohtadeks olid Soome ja Saksamaa. Saksamaale jäi väga väike kogudus. Enne II MS oli lääneriikides u 25 000 inimest (need olid nn vanad olijad). Ülejäänud sihtriigid olid USA, Kanada, Austraalia, Saksamaale ei jäätud kauaks, selt mindi peamiselt Rootsi. Välis-eestlaste seltskond oli äärmiselt kirju seal oli haritlasi, maainimesi, linnlasi, lihttöölisi. See aga võimaldas väga mitmepalgelise kultuurielu kujunemist. Enamik eestlasi pidid leppima väga lihtsa eluga. füüsilise tööga põllumajanduses, metsanduses, naiste puhul teenindustööd
Kruiisilavede reisijad sadamalinnades Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks: 1. linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma 34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega
annaabi.ee 
