Lati ümarvesiloodi kontrollimine. Nivelleerimislati ümarvesiloodi kontrollimiseks seati latt konnale sellisele kaugusele instrumendist, et enamus latist oleks nivelliiri vaateväljas. Latt seati esiküljega nivelliiri poole ning lati ümarvesiloodi järgi horisontaalseks. Seejärel keerati nivelliiri vertikaalniit lati ühe servaga paralleelseks. Juhul kui vertikaalniit ei olnud täies ulatuses lati servaga paralleelne, siis kallutas latihoidja latti nii palju, et vetikaalniit ja lati serv oleksid paralleelsed. Lati ümarvesiloodi kõrvalekalle keskpunktist fikseeriti latihoidja poolt. Niimoodi toimides kontrolliti kõik lati asendid pöörates seda 90 ° kaupa. Ülesanne 4. Lattide paari taldade nullpunktide kõrguse erinevuse määramine. Lati taldade nullpunktide kõrguste erinevuse määramiseks asetati nivelliirist umbes 15 meetri kaugusele 4 konna. Latid asetati järjekorras igale konnale ning võeti igalt 4 lugemit. Tehtud seeriate andmed on toodud järgnevalt.
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest.
ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill.
Rahatähtedel on seerianumbrid. All vasakul olev horisontaalasendis number on musta värvi ja paremal serval vertikaalasendis olev erinevate nominaalväärtuste puhul erinevat tooni. Rahatähte valguse suhtes nurga all hoides on rosetil näha rahatähe nominaalväärtus. EESTI KÄIBEMÜNDID 5 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 15,95 mm Kaal 1,29 G Serv Sile Vermitud 1991, 1992, 1995 Märkus Maksevahendina kehtiv, kuid alates 1.01.1997 enam juurde ei vermita 10 senti Metall Cu93Al5Ni2 Läbimõõt 17,20 mm Kaal 1,87 G Serv Sile Vermitud 1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006 20 senti Metall Nikliga pinnatud teras Läbimõõt 18,95 mm
Jäigalt kinnitatud servadega 0,007435 7,44 13777,21 8368,97 -28659,76 -22422,51 Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt toetatud 0,016508 16,51 20290,79 17685,36 0,00 -39397,30 Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt kinnitatud 0,012578 12,58 18514,36 11921,83 -38489,34 -30199,33 Üks serv jäigalt ja kolm vabat toetatud 0,020537 20,54 24672,66 18593,31 0,00 -42792,26 Kolm serva jäigalt ja üks serv vabalt toetatud 0,007894 7,89 14764,12 7895,25 -30396,71 -22738,32 2) m3 Mx Mx My serva My serva
servadega Jäigalt kinnitatud 0,000990588 0,99 3611,52 3160,08 -7948,08 -7359,84 servadega Kahel vastasserval 0,001656984 1,66 4199,76 5075,28 0 -10766,16 vabalt ka kahel jäigalt toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja 0,001656984 1,66 4829,04 4254,48 -10478,88 -9699,12 kahel jäigalt kinnitatud Üks serv jäigalt ja kolm 0,00232338 2,32 5622,48 5772,96 0 -12530,88 vabat toetatud Kolm serva jäigalt ja üks 0,001182702 1,18 4227,12 3146,4 -9015,12 -7742,88 serv vabalt toetatud 2) m3 Mx serva Mx keskel My keskel My serva keskel Mmax , max,
MUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad Valmistamiseks kasutatakse täiesti värskeid külmi mune
Vabalt toetatud 0,0031818898 3,18 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0009905883 0,99 servadega Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt 0,0016569841 1,66 toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt 0,0016569841 1,66 kinnitatud Üks serv jäigalt ja kolm 0,0023233799 2,32 vabat toetatud Kolm serva jäigalt ja 0,0011827024 1,18 üks serv vabalt toetatud Mx keskel (1), My keskel (1), Kinnitusviis [Nm/m] [Nm/m] Vabalt toetatud 7578,72 6744,24 servadega
Ülesanne Kirjutage programm, mis asetab lumememme pea ja keha jalgade peale nii, et lumememm oleks originaali sarnane. Keha katab jalgade osa umbes 1/7 võrra, pea nihkub keha peale samuti 1/7. Valmis lumememme pea ja keha koordinaadid peab programm kirjutama tabeli lahtritesse. Kasutage omadusi Left, Top, Width ja Height ning meetodit zOrder Programm ei tohi sõltuda lumememme keha asukohast. klass Range Keha Pea Vasak serv 256,12496948 231,3749542 Ülemine serv 206,67849731 176,5284271 m oleks originaali sarnane. klass Range klass shape pane kokku Shape-objektide omadused ja meetodid Ülesanne 1. Kirjutage programm, mis teeb kindlaks, kas nool on kasti sees, ja väljastab vastava teate. Kujundite koordinaadid väljastab programm tabeli lahtritesse. 2. Kirjutage funktsioon, mille argumentideks on kaks viita Shape-klassi objektidele
saaglihas ja kahe alumise hingamise abilihas rinnalüli ogajätk Alumis-tagumine Kahe alumine rinnalüli Neli alumist roiet Roiete langetamine, saaglihas ja kahe ülemise hingamise abilihas nimmelüli ogajätk Romblihas Kaks alumist kaelalüli, Abaluu mediaalne Abaluude lähendamine nelja ülemise rinnalüli serv lülisambaga ogajätk Abaluutõstur Nelja ülemise kaelalüli Abaluu ülemine nurk Abaluude tõstmine ristijjätk Seljalihas Viis alumist rinnalüli Õlavarreluu Käe langetamine väikekobrukkese hari Õlavarre roteerimine ja taha tõmbamine
Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa)
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev
purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub masseter mälurmisele alumisi hambaid ülemiste vastu
major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor) Eesmine saaglihas 8 või 9 ülemist roiet Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette-küljele, tõmbab ning ülemine ja alumine abaluu alumist nurka ette, õlavarre nurk tõstmine kuni vertikaalasendini Sisemised roietevahelised Iga roide ülemine serv Naaberroide alumine serv Roiete langetamine, s.o välja-hingamine (interkostaal-) lihased
Toitude serveerimine Tuntakse järgmisi serveerimisviise Taldrikuteenindus Vaagnateenindus Koduses stiilis serveerimine Toitude serv. ühel suurel laual Teenindus abialaualt v. ühelt spets. Kärult Kandikult v. kärult Serveerimise segaviis Taldrikuteenindus Nimet. ka ameerika moodi Road pannakse köögis taldrikule Serveeritakse kliendile paremalt poolt Eelis- korraga saab teenindada palju kliente, tööjõukulu väike Nouvelle cuisine- roogade serveerimine taldrikul, millele asetatakse portselanist v. hõbedast kupliga kate Vaagnateenindus Nimet. Ka serveerimiseks prantsuse moodi
Vaadake ka teiste puude lehti. (näit.sirel ,lepp,haab) Missugust värvi on tavaliselt puude lehed? Ka värvuse järgi me kaselehte ära tunda ei saa. Vaatame nüüd erinevate lehtede lehelabasid.(Erinevate puude lehed.) Kas kõik lehelabad on ühesuguse kujuga? Kas kaseleht on ümmargune? Kas kaseleht on pikliku kujuga? Kaselehel on terav tipp.Vaatlame ka sirelilehte. Tipp on nii sirelil kui kaselehel ühte moodi, aga mille poolest need lehed erinevad üksteisest? Sirelilehe serv on terve ,aga kaselehe serv meenutab... saagi. Sellepärast ütlemegi ,et kaselehel on saagjas serv. Vaatleme veel lepalehte, millel on ka saagjas serv. Kas see on ka kaseleht? Mille järgi me aru saame,et see ei ole kaseleht? Kaseleht on pikliku kuju,saagja serva ja terava tipuga. Me vaatlesime kasepuu võra ,mis koosnes........? Missugust kasepuu osa me veel vaatlesime? Aga puul on veel üks osa, mida me tavaliselt ei näe.Ometi on see nii tähtis,et ilma selleta puu ei saakski kasvada.
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. 2 alumist Abaluu Lähendab m. levator 4 ülemist Abaluu Tõstab rhomboideus kaela- ja 2 mediaalne abaluud scapulae kaelalüli ülemine nurk abaluud ülemist serv keskjoonele, ristijätket rinnalüli tõmbab seda ogajätket üles Ülemine tagumine saaglihas Alumine tagumine saaglihas
ühepoolsel toimel aga taimtoidulistel mälumisliigutuste tegemine Lateraalne tiiblihas - m. Kiil- ja tiibluu Alalõuaharu kaudaalne serv ja Alalõua ettenihutamine ja tõstmine pterygoideus lateralis lõualiigese liigeseketas Mediaalne tiiblihas - m. Kiil-, tiib- ja suulaeluu Alalõuaharu, tiiblihaseauk Mälurlihase sünergistina alalõua pterygoideus medialis tõstmine Oimulihas - m
Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid.
Väljak ja reeglid. Tenniseväljakule astudes pead teadma tennise põhireegleid. Tuleb teha endale selgeks väljakutähistuste tähendused, sest need jooned piiravad su tegevust. Õpi selgeks, kuidas punkte võita. Pea kinni käitumise ja etiketi kirjutamata reeglitest. See tähendab, et sa pead olema aus, eriti punkte lugedes. Mängu alustaja selgitatakse kas kulli ja kirja visates või reketit keerutades. Tennise põhilöögid Tennise põhilöögid on: eeskäsi, tagakäsi, serv, lendpall, tõste ehk küünalpall, rabak ja tilkpall ehk stop. Lendpalle mängitakse õhust ja tavaliselt võrgu lähedal. Rabakut lüüakse kõrgelt ja sellele eelneb tõste. Tennises on kõige tähtsam löök serv. Sellega algab iga punkti mängimine. Hea serv annab sulle vastase üle kiire ülekaalu. Servi tuleb lüüa nii, et vastasel oleks raske seda tabada. Kui vastane ei saa servi kätte, siis oled löönud ässa. Enne servi otsusta servi suund ja pikkus ning keskendu pigem
Küllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. Selle vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine sinine. 3 Kõik suur ja võimas saab alguse nõrgast ja märkamatust Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest. Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40°
nipid, mida järgides peaks olema lihtsam asjale pihta saada. Mooni tikkimine • Mooni tikkimine on üsna töömahukas protsess. • Et kroonlehtedel lõngad õiges suunas jookseksid, tõmba mustrit kangale joonistades pliiatsiga mõned kriipsud ette. Maasika tikkimine • Joonista muster kangale, märgista lõnga suund. • Tikkimist tuleks alustada ülaservast. • Teise värviga alustades pööra töö tagurpidi, siis tuleb serv korrektsem. • Seejärel viimistle serv ja alusta lehtede tikkimist. Valmis tikand • Kui olin juba pool tööd valmis saanud, siis teine pool tööst sai valmis veelgi kiiremini. • Lõpptulemusega jäin väga rahule ning peale tikkimist õmblesin valmis ka koti. • Mul on väga hea meel, et ema saab hakata nüüd just minu tehtud kotiga poes käima. Tänan kuulamast!
Sellega on L 3.2 ja teoreem 3 tõestatud. GRAAFID Graaf on paar G=(V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks Hulga E elemente nimetatakse graafi servadeks Multigraaf on graaf, mis võimaldab serva, mis ühendab tippu iseendaga, ning võimaldab mitut erinevat serva kahe antud tipu vahel Täisgraafiks nimetatakse n-tipulist graafi, kui selles graafis on olemas serv iga kahe tipupaari vahel Nullgraafiks nimetatakse n-tipulist graafi, kui selles graafis pole serva ühegi tipupaari vahel Graafi G täiendgraafiks nimetatakse graafi, millel on sama tippude hulk nagu graafil G, aga servaga on ühendatud parajasti need tipud, mille vahel graafis G serv puudub Kaalutud graafiks nimetatakse graafi, mille igale servale on vastavusse seatud üks reaalarv (kaal) Kui graafi tipp v kuulub servale e, siis öeldakse, et tipp v ja serv e on
Tallinn 2014 Sisukord Soojendus Söötmistehnika Harjutused kolonnides Ründelöögi harjutused Kombineeritud situatsiooni harjutused Sulustamine Kaitsemäng Serv vastuvõtt Võrkpalli toetavad harjutused Näidistreeningkava Meeskonnatöö kokkumäng Ergutushüüdeid Motivatsiooni tsitaadid Viited Soojendus 1. 5 ringi rahulikku jooksu, võimlemine. 2. Üle võrkpalli otsajoone käärhüpped paremalt vasakule vasak külg ees > kiirendus diagonaalis võrguni > bloki liikumine mõlemal pool võrku> kiirendus diagonaalis
MÕÕTMESTAMINE • LINEAR - joonmõõde Korralduse käivitamine: Nuppmenüü: Dimension -> Linear Rippmenüü: Dimension -> Linear Käsurida: dimlinear • ALIGNED - pööratud joonmõõde Korralduse käivitamine: • Nuppmenüü: Dimension -> Aligned Rippmenüü: Dimension -> Aligned Käsurida: dimaligned PLOTTIMINE/PRINTIMINE • Portrait - Paberi püstpaigutus. Joonise ja paberi selline paigutus selliselt, et paberi lühem serv oleks printeripoolne. • Landscape- Paberi rõhtpaigutus. Joonise ja paberi paigutus selliselt, et paberi pikem serv oleks printimispoolne. • Plot käsuga prinditakse töödeldav joonis. Seda saab käivitada alljärgnevalt: Standard-rippmenüüst: Plot File-menüü: Plot Käsurealt: plot LEVINUMAD KÄSUD JA LÜHIKÄSKLUSED • Line - joonestatakse sirglõike, millest saab moodustada katkematu murdjoone. Iga sirgjoon on iseseisev lüli.
Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt
auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm.
pühade ajal ilusad välja. Neid on lõbus ja kerge teha nii lastel kui täiskasvanutel ja kaunistused aitavad luua jõulumeeleolu. Alguses võtsin 2 paberilehte ning käärid. Kõigepealt lõikasin paberist välja ruudud. Valisin suuruseks 8,5 x 8,5 cm. Ühe lumehelbe tarvis on vaja 6 ruutu. Kui ruudud olid välja lõigatud, siis voltisin need kaks korda pooleks, nii et nad jääksid kolmnurga kujuliseks. Järgmiseks lõikasin kolmnurga sisse kolm pilu, nii et üks serv jääks murdejoontest kinni. Lõikasin selle serva pealt, kus peale voltimist on kaks murdejoont teineteise sees, moodustades ühe murdejoone. See serv kus kaks murdejoont on eraldi, jääb "ülemiseks" servaks ja sealt tuleb jätta veidikene kinni. Pilud lõikasin kolmnurga pikima servaga paralleelselt. Peale pilude lõikamist voltisin paber lahti ja sain jälle selle nelinurga kujuliskes. Ja avaneb pilt, kus lõigatud pilud moodustavad nelinurga, olles ühest servast kinni
5 · Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. · Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. · Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. 6 Teo munad. 6 KIRITIGU · pruun koda heledate korratute pikilaikudega · kojal üks tumepruun pikivööt · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 18-25 mm 7 VÕSA-VÖÖTIGU · koda kollane · pruunide pikivöötidega · vöötide arv ja kuju väga muutlik · koda võib olla vöötideta · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 19-21 mm 8 KIRJUNÄLKJAS · koda puudub · seljakülg hallide või mustade laikude ja joontega · eritab piimjat lima · pikkus 30-60 mm 9
pannakse külma vette. Keedetakse 1-2h. Puljongil lastakse selgineda ja seejärel kurnatakse, jahutuskapp. 9. *aspikk- kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kas. Tarrendis roogade valmistamiseks. Vasika v veisejalgadest, vasikapeadest. *Fümee-suppide ja kastmete maitsestamiseks kasutatav tarretuv kontsentreeritud pruun puljong. Keedetakse pruunistatud kontidest v lihast, praejääkidest. 10. supid tükeldatud toiduainetest- * bors peet, liha, (seened). Magushapu. Serv hapukoore ja maitserohelisega. * rassolnik hapukurk, liha, kapsasköögivili. Magushapu * seljanka sibul, hapukurk, tomatipasta, liha. * minestrone peekon, sink ; sibul, kapsas, kaunvili, riis. Serv riivitud juustuga 11. püreesupid- 60%supivedelikku ja 40% muid toiduaineid(köögivilju, seeni, juutu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju). Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaines ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse.
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar
KREEMID (Bavaroises) Kristel, Geidy, Liis Liigitatakse valmistamise järgi: · Muna-piima seguta kreemid · Muna-piima seguga kreemid Valmistamisel kasutatakse tarrendaineid. Tarduvad serveerimisnõus või külma veega niisutatud vormis. Enne serv. võetakse vormidest välja, hoitakse serveerimiseni külmikus. Serv. temp. 10-14 °C Lisandid Tarretis, jäätis, puuviljad, marjad, siirupid, pähklid, mandlid, magusad kastmed, küpsetised, ürdid, nonparellid, marmelaad, vahukoor, sokolaad. Muna-piima seguta kreemid Valmistatakse 35% koorest. Võib kasutada kohvi, teed, sokolaadi, pähkleid, leiba, marju, puuvilju. Maitsestatakse: suhkur, vanill, ürdid, essents, tsitruseliste koor, alkohol, karamellsuhkur Koor vahustada, lisades suhkrut ja vanilli. Segada juurde toiduained ja
graniit - hall/roosakas/punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda surub kivimassi maapinnale moodustades vulkaane. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared. Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid.
tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks vasaku varda taha. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. ÄÄRESILMUSED Edasi-tagasikudumisel nimetatakse varda esimest ja viimast silmust ääresilmuseks. Rea alguses tõstetakse ääresilmus kudumisvardale pahempidise kudumisvõttega ilma kudumata. Rea lõpus kootakse ääresilmus alati parempidi. Kui lõng on varda ees, siis tuleb silmuseline serv (joonis 6 ). Kui lõng on varda taga, siis tuleb sõlmeline serv ( joonis 7 ) KUDUMI LÕPETAMINE Tõsta ääresilmus kudumata ära. Jargmine silmus koo parempidi. Nüüd tõsta vasaku varda otsaga esimene, kudumata silmus teisest silmusest ettevaatlikult üle. Kaks silmust kududa parempidi kokku Pista parem varras ühe silmuse asemel korraga
tupp rindkerele; tõmbab ülestõstetud õlavart alla väike rinnalihas III-V roie abaluu langetab õlavöödet m. pectoralis minor RIND eesmine saaglihas sämpudena I-IX roidelt abaluu mediaalne serv tõmbab abaluud ette, alumist nurka m. serratus anterior lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale sisemised roietevahelised roide ülemine serv kõrgemal asuva roide langetavad roideid
kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad aset tõusvad magmavoolud.süvikud-mandrite serv läheduses paikn kitsad vagumused.mil põhjad on ümrusest mitm km sügavamal.kivimite liigit settek(liivakivi,lubjak) ,moondek(gneiss,kvartsiit) ,tardk(graniit)maavara-maapõues leiduv orgaan v mineraal loodusvara,võimal tasuvalt kasutada(fosforiit,maagaas,nafta) metallmaake leidub-van mäestike mäemassiivide ümbr.settelisi maav- mandriline rift-kui tõusvad magamavoolud arenevad mandri piires(reini org,schwarzwald,vogeesid,eifel,ardennid)panagasmäestike eh-koosn
vahevöösse/ookenilise maakoore hävimine – ookenilise laama servale tekib laama – mandrilise laama servale kurrutatakse mäestik – piirkonnas leiavad aset maavärinad ja vulkaanipursked 5. joonis iseloomustab Cpiirkonda 6. Nazca ja Ameerika (Lõuna Ameerika) laama kokkupõrkel pressitakse mandrilise laama serv mäestikuks ning ookeanilise laama serv sukeldub ja sulab vahevöös. Tekkinud magma pressitakse laamade kokkupõrkel üles, maakoorde, tekitades tegutsevaid vulkaane 1. a) himaalaja teket iseloomustab joonis B põhjendus: Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel, mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks. b) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse oo keani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised l aamaservad mandriliste alla/ookeanilise
64. sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 65. sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 67. sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 68. LEHE TIPP 69. terav 70. teritunud 71. ümar 72. pügaldunud 73. tömp LIHAKAS LEHT paksud, rohkesti vett sisaldavad lehed 66. LEHE SERV 1 2 3 4 5 6 7 74. 1saagjas 2 kahelisaagjas 3 hambuline 4 täkiline 5 loogeline 6 kaarhambuline 7 sopiline Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega Kahelisaagjas - saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad Hambuline - lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega
ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. Selle vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine sinine. 2.3. Kõik suur ja võimas saab alguse nõrgast ja märkamatust Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest. Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40° kaugusel Päikese suunast ja on juba nii nõrk, et seda pole võimalik eristada veepiiskadel ühekordselt hajunud valgusest.
Tallinna tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Kodutöö aines Komposiitmaterjalid .................. ............ Tallinn 2008 Kodutöö 1 1.Arvutage maksimaalne võimalik teoreetiline maht Q. Ringi raadius- r Keskmise ristküliku serv- 2r Suure ristküliku serv- a Leiame suure ruudu pindala: a = 16r 2 S km = a 2 = ( 16r 2 ) 2 = 16r 2 Leiame armatuuri pindala: S ruut = 2r × 2r = 4r 2 S ring = 2 r 2 S A = 4r 2 + 2 r 2 S A 4r 2 + 2 r 2 Arvutame maksimaalse võimaliku teoreetilise mahu Q = = = 0,64 S km 16r 2 2. Arvutada suhe R/r, kui Q=0,5 (50%)
Harjaülene lihas Abaluu harjaülene auk Õlevarreluu suur Õlavarre lähendamine köbruke Harjaalune lihas Abaluu harjaalune auk Õlevarreluu suur Õlavarre lähendamine, välja köbruke pööramine ja taha viimine Väike ümarlihas Abaluu külgmine serv Õlevarreluu suur Õlavarre taha viimine, köbruke lähendamine ja välja pööramine Deltalihas Eesmine osa rangluu, Õlavarreluu keskosa Õlavarre eemaldamine, taha Keskne osa õlanukk, ja ette viimine Tagumine osa
on käibele lastud. · 1- ja 2-eurose mündi valmistamisel on kasutatud kõrgtasemel bimetall- ja kihttehnoloogiat. · 10-, 20- ja 50-sendise mündi valmistamisel on kasutatud ainulaadset sulamit (Nordic Gold), mis on raskesti sulav ja mõeldud ainult müntide valmistamiseks. Võltsimise eest kaitsevad 2-eurose mündi servatekst ning 10-, 20- ja 50-sendise mündi koostises kasutatav ainulaadne metallisegu. 1, 2 ja 5 euro sendised on vaskset tooni, koostis vasetatud teras, serv sile kuid 2 sendisel on serv sile ja soontega ning nende paksus on kõigil 1,67mm. Läbimõõt ja kaal on erinev. 10, 20 ja 50 sendised on värvuselt kuldsed, koostis Nordic gold, 20 sendisel serv sile ja ta on kujult "Hispaania lill". 10 ning 50 sendised on ümmargused ja serv on stiliseeritud rihveldus. Kaal, läbimõõt ja suurus on erinev. 1 mündine on värvuselt kuldse äära ja hõbedase keskosaga. Mündi äär: nikkelpronks.
lendab tema lauapoole suunas ja ei ole veel põrganud temapoolse laua mängupinnale ning ei ole ka ületanud temapoolset laua otsajoont või selle mõttelist pikendust. Võrgukomplekti hulka kuulub võrk koos võrgu kinnituspostidega. Pall loetakse lennanuks üle või ümber võrgukomplekti, kui see lendab vastase lauapoolele ükskõik kust, välja arvatud võrgu külje ja võrgupostide vahelt või võrgu alaserva ja laua mängupinna vahelt. SERV Servija peab seisma otsajoone taga ning pall peab olema mängupinna tasemest kõrgemal. Servija peab seejärel viskama palli võimalikult vertikaalselt ilma pöördeid andmata peopesast vähemalt 16 cm kõrgusele ja siis palli laskudes lööma seda enne, kui pall midagi puutub. Servija peab palli lööma nii, et see esmalt põrkab tema lauapoolele, siis lendab üle või ümber võrgukomplekti ja lõpuks põrkab vastase lauapoolele.
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE
sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK crista galli -KUKEHARI os parietale -KIIRULUU angulus sphenoidale, - KIIRLUU NURK frontalis,- OTSMIKU (NURK) occipitalis, - KUKLALUU (NURK) mastoideus NIBUJÄTKE (NURK) margo sagitalis, -SAGITAALSERV squamosus, -SOOMUS(SERV) occipitalis KUKLA(SERV) tuber parietale - linea temporalis sup et inf - OIMUJOON sulcus sinus sigmoidei - os temporale -OIMULUU pars tympanica - TRUMMIOSA porus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEAVA meatus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEKÄIK pars squamosa -SOOMUSOSA fossa mandibularis ALALÕUALUU AUK processus zygomaticus - ........ JÄTKE tuberculum articulare LIIGESKÖBRUKE linea temporalis -OIMUJOON pars petrosa KALJUOSA (VÕI PÜRAMIIT) pyramis -PÜRAMIID
Graafikaobjektide (Shape) omadusi ja meetodeid Shapes("nimi").omadus, Shapes("nimi").meetod [argument] Omadus Selgitus Meetod Selgitus Name nimi IncrementLeft dx vasaku serva juurdekasv Left vasak serv IncrementTop dy ülemise serva juurdekasv Top ülemine serv IncrementRotation dn pöördenurga juurdekasv Width laius ScaleHeight k, False kõrguse skaleerimine Height kõrgus ScaleWidth k, False laiuse skaleerimine
Derrick- last poom design- kujundama determine- otsustama Develop- parendama disadvantage- puudus disaster- katostrof Disc- kettas distance travelled- läbitud vahemaa distrubance- häire Domestic- olme draft- süvis duct- sõukruuvi tüüs Ducted propeller- aktiivne rool edge-serv efficiency- tõusus Endure- vastu pidama engine trial- masina testimine enlarge(ment)- laenemine Ensure- tagama equilibrium- tasakaal equipment- varustus Execute- täideviima experience- kogemus exposed to- asetatud Extend-läiendama face- silmitsi seisma fire retarding- tule kindel
PRAKTIKAPÄEVIK ......................................................................................21 Lisa 2. PRAKTIKALEPING........................................................................................33 Lisa 3. PRAKTIKAISELOOMUSTUS .......................................................................34 Lisa 4. PRAKTIKANDI ENESEHINNAGULEHT.....................................................35 SISSEJUHATUS Praktika viisin läbi ettevõttes Em-Serv AS. Ettevõtte tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja kaevamistehnika, tõstetehnika, materjalikäitlustehnika, betoonitehnika ning nende lisatarvikute ja tagavaraosade müük, hooldus ja remont. Em-Serv AS on järgmiste tootjate ametlik ainuesindaja Eestis: LIEBHERR, TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM- ROCKMASTER, GENIE, PFREUNDT. Minu praktika kestis 3.10.2011 kuni 2.04.2012. Praktika venis töömahu kasvamise tõttu ja kuna viibisin ka täiendõppel Pfreundt`i tehases Saksamaal.
määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. Väljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 pikkune ja 1 m laiune võrk. Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkond
annaabi.ee 
