ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970). Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Soome heelilooja Paavo Heininen on oma raamatus ,,Serialism" sõnastanud 3 erinevat serialismi meetodi kolm arengufaasi. Multidimensionaalne serialism Polümoduleeriv serialism Dodekafoonia Seriaalsest muusikast: Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või seeriamuusika on muusika, mille loomisel on kasutatud seriaalset meetodit. Seriaalse meetodi kasutuselevõtt ja seriaalse muusika loomine olid seotud oluliste muudatustega 1900-ndate aastate alguse muusikas, kui toimus tonaalsuse lagunemine ning tekkis atonaalsuse.
sageli käsitletud tema helikeele laiendustena näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (19531954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid ta leidis, et talle ei sobi see. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost: Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib
Kodály eeskujul). 1956 pärast Ungari mässu põgenes Austriasse, sealt edasi Lääne-Saksamaale. Head suhted Stockhauseni jt heliloojatega võimaldasid tal kohe tööd saada Kölni elektronmuusikastuudios, Darmstadti suvekursustel (tutvus seal ka Boulezi, Nono jt); esialgu oli tuntud rohkem teoreetiku kui heliloojana (suuteline analüüsima Boulezi, Webernit jms). Heliloojana sai tuntuks orkestriteosega "Apparitions" (1960), mis vastandus serialismi keerukusele ja kus esiplaanil on helimassid ja tämbrimuutused sonorism. Edaspidi sai temast nõutud komp.õpetaja kõikjal Euroopas. Viimased 40 aastat oma elus oli ta imetletumaid heliloojaid maailmas, tõeline elav klassik, kes elutses vaheldumisi Hamburgis ja Viinis, viimastel aastatel ka Pariisis. Looming. Ungaris elades oli sunnitud arvestama poliitilise situatsiooniga (1948. a Stalini manifest) ning lõi peamiselt lihtsamaid rahvalauluseadeid. Pärast Stalini surma 1953
, osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Heliloojana saavutas kuulsuse juba päris varaste teostega, eriti tänu Teisele klaverisonaadile (esiet. Darmstadti suvekursustel 1952, Yvonne Loriod). Darmstadt oli 1950ndatel Euroopa tähtsaim uue muusika keskus, sealsetel suvekursustel käis loenguid ja meistriklasse andmas omaaegne nüüdismuusika koorekiht. Nn Darmstadti serialistlikku koolkonda kuulusid peale Boulezi veel sakslane Karlheinz Stockhausen (19282007) ja itaallane Luigi Nono (192490).
improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest hltest loodud muusika. Gesang der Jnglinge (Noorukite laul) 1956 he poisi hle mitmekordse salvestise ja elektrooniliste helide kombinatsioonid. Pierre Boulez 1925 Prantsuse helilooja ja dirigent Serialismi rajaja Serialism - kompositsioonitehnika, kus seeriateks on organiseeritud helikrgused, rtm, dnaamika ja artikulatsioon. Struktuurid I 1952 Krysztof Penderecki 1933 Poola helilooja ja dirigent Itk Hiroshima ohvritele 52 keelpillile Sonoristika - eksperimenteerib eriliste uudsete tmbritega.
Kontsert arendab edasi etüüdides välja töötatud ideid ning kõike seda orkestri kontekstis. Aastal 1992 kirjutas ta Kontserdi viiulile ja orkestrile, mille lõplik versioon kanti ette 1993. Kontserdis võib märgata Ungari rahvameloodiaid, Bulgaaria tantsurütme ja vihjeid keskaja ja renessanssmuusikale, selle viiulipartii ulatub aeglasest tempost ja mahedast toonist tuliste ja nurklike karakteriteni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, aga ta leidis, et see talle ei sobi. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost:Glissandi ja Artikulation) on
tagasipöördumist klassikalise süsteemi juurde ei tulnud. Muusika liikus oma arengus edasi järjest uute loominguliste võimaluste suunas. Sajandi lõpuks oli maailma muusikapildis käibel üheaegselt palju erinevaid stiile. Need olid tekkinud ükshaaval - traditsioonidest eemalduvale ja helikeelt keerukamaks muutvale modernistlikule suunale järgnes kaugema mineviku traditsioonidele toetuv ning muusika aegumatuid väärtusi otsiv vastandvool. Vastandina serialismi ülimalt korrastatud muusika ülesehitusele sündis uus vool kõlavärvimuusika ehk sonorism. Muusikas puudus tajutav meloodia- või rütmijoonis, teose kõlapilt oli muusika loomise eesmärgiks. Palju kasutati klastreid ehk kõrvuti asetsevate helide kooskõlasid. Teistsugune vastus serialismile tuli USA-st. Eksperimentaalmuusika nimetuse võttis kasutusele selle suuna looja ja kõige olulisem esindaja John Cage. Teda nimetatakse vahel 20
. .) Karlheinz kõrvuti koos Boulez'ga oli 1950-60ndate aastate avagardistliku muusika juhtfiguure. Nende kahe helilooja vahel esineb palju ühisjooni: nad olid nooruspõlves Messiaen'i õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausen alustas muusikaga tegelemist varem. Nende erinevuseks on see, et Stockhausen kirjutab paljudes stiilides ja tehnikates ning teda ei saa käsitleda ainult serialismi heliloojana. Ta on sündinud Kölni lähedal, kus ta puutus varakult kokku kultuuriga. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Tema ema sattus vaimuhaiglasse ning II maailmasõja järel hukkasid natsid Stockhauseni ema nagu alaväärse indiviidi. Karlheinzi isa jäi kadunuks sõjas, seega pidi poeg ise hakkama saama. 1947. hakkas ta õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli tema kompositsiooni õppejõuks Frank Martin.
klaverile, aga seda esitatakse elektrikellaga, 2 komplekti tühjade konservidega ja raadiovastuvõtjaga. h au s e n (1 9 2 8 - .. . ) Ka r l he i nz S to c k Karlheinz kõrvuti koos Boulez'ga oli 1950-60ndate aastate avagardistliku muusika juhtfiguure. Stockhausen alustas muusikaga tegelemist varem Nende erinevuseks on see, et Stockhausen kirjutab paljudes stiilides ja tehnikates ning teda ei saa käsitleda ainult serialismi heliloojana. Ta on sündinud Kölni lähedal, kus ta puutus varakult kokku kultuuriga. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna Tema ema sattus vaimuhaiglasse ning II maailmasõja järel hukkasid natsid Stockhauseni ema nagu alaväärse indiviidi. Karlheinzi isa jäi kadunuks sõjas, seega pidi poeg ise hakkama saama 1947. hakkas ta õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli tema kompositsiooni õppejõuks Frank Martin.
klaver - kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemetega aleatoorika - heliloomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel häppening- improviseeritud etendus, mis ühendab kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti ja kehaplastika performance (ingl k etendus) - tegevuskunsti vorm, sarnane häppeningiga, kuid on pikemalt ette planeeritud ja konkreetsema stsenaariumiga Pierre Boulez: Prantsuse helilooja ja dirigent; serialismi rajaja serialism - peale helikõrguste on seeriateks organiseeritud ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon Karlheinz Stockhausen: Saksa avangardist; oluline panus elektronmuusika arengusse elektronmuusika - aparaatide abil sünteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest häältest loodud muusika "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul", 1956) FOVISM Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike
34. John Cage a. USA, Los Angeles b. Scönbergi õpilane c. Prepareeritud klaver, eksperimentaalmuusika (pilliks sobis kõik, millega sai häält teha) d. Happening Improviseeritud, kujutav kunst, muusika, sõnakunst, kehaplastika koos e. Performance Etendus enam-vähem ette valmistatud f. Ei esitatagi " 4'33'' " 35. Pierre Boulez a. Prantsusmaa, helilooja, dirigent, õppejõud, IRCAM looja ja juht b. Serialismi väljatöötaja, I teos "Struktuurid kahele klaverile" 36. Karlheinz Stockhausen a. Saksa avangardse muusika juhtfiguur, serialism, aleatoorika, panus elektronmuusikasse b. Kombineeris akustilist ja elektroonilist muusikat 37. Minimalism a. 60ndate keskel Ameerikas b. Muusikaline algmaterjal napp, lihtsad ja lühikesed kujundid, ühte kujundit korratakse c. Helikeel heakõlalie (konsoneeriv) ja dissonantsideta 38. Steve Reich a. New York, filosoofia, Julliard b
ja kaasasid muusikainstrumentidena kõikvõimalikke esemeid. Avangardism ei ole stiil nagu imperssionism või neoklassitsism. Avangardismi mõiste alla mahub veel mitmesugused komositsiooni tehnikas. Serialism - seeriatehnika, sai alguse Schönbergi dodekafoonilise stiiliga, kus muusika aluseks olid kondlatest nootidest koosnev seeria. Nüüd laienes see rütmide loomisele. Prantsuse helilooja Pierre Boulez Oli üks esimesi seeriatehnika rakendajaid. Aleatoorika, serialismi korrastatusele vastanduv juhuslikkuse printsiibil loodud muusika. Muusika aluseks on juhuslikkus ja põhimõte, et teost ei saa mitu korda täpselt ühtemoodi esitada. John Cage (1912 - 1992) Ameerika helilooja, tõenäoliselt üks kuulsamaid avangardiste maailmas. Cage võttis kasutusele prepareeritu (ettevalmistatud) klaveri. See tähendab seda, et klaveri keeltele asetatakse mitmesuguseid erinevalt materjalist esemeid. John Cage'i populaarne teos on "4'33''"(4 minutit ja 33 sekundit)
(ka uuslihtsus) Henryk Górecki (1933) väljendusvahendite. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetiline ja heakõlaline. Arvo Pärt (tintinnabuli-stiil) Muusika on sageli relioosne ja seotud keskaja nin renessanssimuusikaga. (1935) UUSKOMPLEKSSUS Brian Ferneyhough (1943) Tekkis vastureaktsioonina uustonaalsusele. Tegemist serialismi edasiarendusega. (ka uuskeerukus) James Dillon (1950)
loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes
Boulez palus Leibowitzilt tunde. Kahjuks Leibowitzil ei olnud muusikalist annet. Komponeeris öösiti, kirjutas pikki uurimusi. Oli moodsa muusika peamisi esindajaid, välismaal mängitav, kodumaal aga vilistati tema teosed välja. Pariisis oli moodsa muusika olukord halvemini määratletav. Boulezile tehti ülesanne organiseeri 26 Vastureakstsioonina serialismi üliorganiseerimisele sündis avangardmuusika teine suund - kõlavärvimuusika e. sonorism John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti piiride enneolematu laiendamise tõttu. Võttes aluseks Cowelli teose "Uued muusikaressursid"1930 ja Schönbergi dodekafooniatehnika meetodi, arendas ta siit edasi oma lähtekoha:"kõik on muusika". Siit mitmes suunas edasi töötades jõudis Cage "juhuste muusikani
Water music (1952) lisaks klaverimängule tuleb pianistil teha veel mitmesuguseid muid toiminguid: valada mikrofoni ees vett sorinal kaussi, lülitada raadiot mitu korda sisse/välja, visata kaarte klaveri keeltele... Teos 4`33``, mida tegelikult ei ole interpreet tuleb lavale, istub klaveri taga 4`33`` ning lahkub, reaalne kõlapilt kujuneb tegelikult saalist kostvatest helidest (naginad, nuuskamised, köhatused...). Pierre Boulez 1925 Prantsuse helilooja ja väljapaistev dirigent, serialismi rajaja. Serialism on muusika kirjutamise meetod, kus seeriaks on organiseeritud lisaks helikõrgustele ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon. Tegemist on täiesti matemaatilise, rangelt organiseeritud muusikalise konstruktsiooniga. 12-helilisest seeriast on tehtud 11 võimalikku kuju ning paigutatud helide numbritena tabelisse nii, et tekib 12x12 maatriks. Samuti nummerdatakse 12 erinevat dünaamikaastet ning helivältust jne. Karlheinz Stockhausen 1928
Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi), mitte tunnetegaarvulised reeglid sisaldavad keelde, mis jätavad Arnoldi ilma üldkasutatavatest vahenditest ja piiravad tema Pierre Boulez Pierre Boulez (sündinud 26. märtsil 1925) on prantsuse avangardistlik helilooja ja dirigent, serialismi rajaja. 3 4 Dmitri Šostakovitš (1906-1975) 5 on 20. sajandi silmapaistvamaid sümfoniste. Sarnaselt Mahlerile kasutas ka Šostakovitš oma sümfooniates mõnikord koori ja vokaalsoliste (nt. 2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti.
religioosseid üldistusi. Panteistlik maailmavaade avaldub teoses "lindude ärkamine". Ta õppis ornitoloogiga kõigepealt erinevate lindude häälitsusi. Ainus ooper "püha Fransiscus Assisis" ta ise oli ka libretist, lavastaja ja dekoratsioonide autor. Messiaen polnud radikaalne uuendaja. Tema uuendused seisnevad pigem rütmis. Nõukogude Liit Alfred Schnittke Vene helilooja. Varajases muusikas sostakovitsi mõju. Hiljem katsetas serialismi ja aleatoorikaga. Uus stiil tema loomingus on polüstilism. Ta pani kõrvuti mineviku ja oleviku muusikastiile. Ta kirjutas kunagi, et tema eesmärgiks on ühendada tõsine ja kerge muusika. Näiteks "Esimene sümfoonia" ja Concierto grosso nr 1, mille esiettekanne toimus Tallinnas. Muusikaline üldpilt kirev, stiilipilt kirju. III periood sünteesiperiood, üritas stiile üldistada. Välismaal sai tuntuks keelpilli kvarteti ja trioga. Kirjutas balleti "Peer Gynt",
annaabi.ee 
