CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees. CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES · Väike voolutarve ja suur andmeedastuskiirus; · Võimalus integreerida samas CMOS-tehnoloogias kiibile lisafunktsioone ja teostada analoogdigitaalmuundamine; · Otsepöördus iga piksli poole pakub võimalusi pikslirühmade valikuliseks töötlemiseks; KOKKUVÕTE CMOS sensorit kasutatakse enamasti peegelkaamerates. CMOS sensor tagab teie pildile hea kvaliteedi kuna tal on lisaks optoelektroonilisele muundurile transistorvõimendi, mis muundab elektriaengu elektri signaaliks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/CMOS http://et.wikipedia.org/wiki/CMOS-sensor http://et.wikipedia.org/wiki/Pildisensor http://www.klick.ee/Kaameratest/ http://www.mintron.com/htm/q&a/Htm/CMOS%20VS%20CCD%20camera.htm http://blog.photopoint
Agendid on toimivad lihtsa algoritmi järgi Intelligentsus avaldub agentide vahelisest koosmõjust Puudub ,,suur plaan" Arupuru tsiviilrakendused Jälgimine o keskkond / elupaik o tööstus o hooned (targad majad) Katastroofist taastumine Julgeolek Vara / inimeste kontroll Defendec 2010 ü Smartdust Solutions OÜ seadis TTÜ territooriumile üles 1000 arupuru sensorit 2012 ü Eesti piirivalve kasutab Defendec arupuru tehnoloogiat ü Defendeci toode on leidnud ka kasutust kriitiliste infrastruktuurivarade kaitses Kesk- Aasias, täpsemalt õlitööstuse valdkonnas Tuleviku visioon Kõikjal imepisikesed andurid, mis suhtlevad nii omavahel kui teiste seadmetega. Auto suhtleb valgusfooriga, jope kliimaseadmega, jalakäija vöötrajaga ning südamestimulaator kohvitassiga.
lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe Tagasiside reaktsioon itagajärgedest informeeritakse keskust ja sensorit, mille stiimul käivitas Kui stiimul on kõrvaldatud, uut reaktsiooni ei teki, kui reaktsioon oli liiga tugev, käivituvad uued, et lähteolukorda taastada (nt kehaasend ja tasakaal kõndides püsti saab infi sisekõrv (pea asend), nägemisretseptorid, aju, puutetundlikkuse kaudu lihaste süvaretseptorid. Kui keha asend äkki muutub, läheb send tasakaalust välja, inf siseneb aju keskustesse, mis reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui
● Puudub mikrokontroller, kuid sellel on oma trükiplaat, millel paiknevad magnetomeerid, güroskoobi ning päikesesensorite kasutamiseks vajalikud analoog- digitaalmuundurid. ● Suudab satelliidi asendit Päikese suhtes määrata 4 kaarekraadise täpsusega, umbes 10 korda sekundis. ESTCube-1 alamsüsteemid Kaamera alamsüsteem (lühend CAM) ● Värvilise CMOS-sensoriga kaamera, mis võimaldab teha VGA-lahutusega RAW-formaadis pilte. ● Kasutatakse 680x480 piksliga CMOS-sensorit ja 4,4 mm fookuskaugusega objektiivi suhtelise avaga 1,9. ● Pardakaamera võimaldab teha pilte Maast ning eksperimendi kulgemisest, analüüsida pilte mõningal määral ka pardal ning vajadusel koostada suure dünaamilise ulatusega pilte. ESTCube-1 alamsüsteemid Eksperimendi alamsüsteem (lühend PL) ● Paikneb satelliidis mitmes kohas. ● Eksperimendiks vajalik mehaaniliste seadmete komplekt asub satelliidi keskmises sektsioonis ja
Bassein Basseini pikkuseks on tavaliselt 50 meetrit ja laiuseks 2,5 meetrit. Radade hulk basseinis võib olla neli kui ka kaheksa. Raja lõppemisest annab märku lipurida ,mis ripub lae all. Võistlustel asuvad finisijoonel sensorid. See aitab mõõta aega tuhandesekundiliste täpsustega. Võistlused Kõik ujujad ei tohi lahkuda stardipakkudelt ennem, kui stardikohtunik laseb stardipüstolist paugu. Teateujumises ei tohi nad lahkuda pakult enne,kui teine võistleja on puudutanud sensorit. Kõik ujumissstiilid on peale vabaujumise kindlate reeglitega paika pandud. Kompleks ujumises ujutakse iga veerand eri viisil järgmises järjekorras: liblik-,selili-,rinnuli- ja vabaujumine. Ujutakse kindlatel määratletud radadel. Veepall. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega. Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Seda mängitakse 7-liiklmelise meeskonnaga. Ainult väravavahil on
vastavalt sellele oma värvitooni; ka võib vastavalt programeeritud käsklustele muutuda valguse eraldus või värv või seda saab muuta käsitsi, sõltuvalt oma meeleolust; samuti võib valgus reageerida helidee, liigutustele või temperatuurle. Küünlavalguse imitatsioonid Moodsate küünlajalgade ja lühtrite jaoks on mitmeid lampe ja seadmeid, mis jäljendavad küülavalgust. Neist polulaarseim „võbeleva küülaleegi“ teholoogia, kus kaks imepisikest sensorit lambikeste küljes tunnevad ära sellise õhuliikumise, mis põhjustaks elava küünlaleegi liikumist Kunstvalgustid on küünlaleegiga väga sanased – näiteks kasutatakse neid ajalooliste hoonete laelyhtrites, kus tuleohutusreeglid tavalisi küünlaid kasutada ei lubaks.
raamist koos ajamitega põlve- ja puusa liigeste jaoks Iga liigese nurk mõõdetakse liigesele kinnitatud potensiomeetriga. Vältimaks liigset paindumist ja venitamist on iga ajam varustatud mehhaaniliste piirajatega. HAL 5 Ümber põlve asuvate musklite grupi mudel. Robot ülikonna HAL kontrollimise meetodid Nahale pannakse kaks sensorit, mille abil juhitakse liigest nagu on näha joonisel. Sensor koosneb kahest elektroodist ja instrumentaalsest võimendist. Kaks painutaja- ja sirutajalihasest tulevat müoelektrilist signaali filtreeritakse ja võimendatakse. Müoelektri mõõtmine ja töötlemine Joonisel on näha põlve ümber olev lihasegrupp. võivad vastavalt tekitada pöördeid ülesse
Säriaeg 1/30 1/60 1/125 1/250 1/500 Tabel 1. Avaarvu ja säriaja suhe. Pilt 7. Avaarv ja ava. 8 ISO sensitiivsus ISO väärtus näitab meile filmi või sensori tundlikkust (olenevalt kas su kaamera on filmiga või mitte). Tundlikkust mõõdetakse ISO ühikutes, milleks võivad olla näiteks 50, 100, 200, 400, 800 jne. Suurem number tähistab tundlikumat filmi või sensorit. Tihtipeale sätitakse kaamera ISO tugevamaks just siis, kui valgus on halb või hägus ning soovitakse saavutada teravamat pilti. Kuid kui ISO väärtust suurendada, tekib järgmine probleem: pilt võib jääda väga mürane. See tuleneb sellest, et kui te suurendate sensori tundlikkust, on pildi sensor nüüd võimeline salvestama tuhmimat valgusesignaali ning sel juhul on see võimeline salvestama ka rohkem müra. [6][7] Pilt 8. ISO tundlikkus taevast pildistades.
3. Katsetamine Testimise seadistus koosneb plastkarbist avatud katusega, kuhu pandi kivivillast proovikehad. Kõik katsekehad olid 100 mm paksusega ja 300x300 mm pinnaga. Seinad ja põhi olid isoleeritud 40 mm paksuste XPS plaatidega väljastpoolt ja kaetud veel alumiiniumfooliumiga, et vältida igasugust kaalu suurenemist ümbritsevast õhust seintesse imetava veeauru tõttu. Lisaks asetati kolm niiskuse ja temperatuuri sensorit katsekeha välimistele külgedele ja keskele, mis andis komplekssema ülevaate niiskuse liikumisest erinevatel kõrgustel. Kogu katseseade asetati kliimakambrisse, mille tingimused registreeriti temperatuuri ja niiskuse sensoritega. Testimisperiood kestis 100 tundi.
puhul) 19 Mis on IRDI vi IDRI? 20. Mis on maxlike? See on meetod millega saab algoritmidele anda näidisobjekte, mille jägi üritatakse ülejäänud andmestikku klasifitseerida on suurima tõepära meetod. 21. Nimeta mooduleid, millega saab teha +, -, *, / võtteid. Pixel win 22. Spektraalne lahutusvõime. ...näitab kui detsilaselt suudetakse taastada specter Seega meil on vaha sensorit, millel oleks suurem spektraalne lahutus- võime. Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke. Mida suurem on spektraalne lahutusvõime, seda väiksemat lainepikkuste vahemiku sisaldab üks kanal. 20. suurima tõepära meetod; automatiseeritud klassifitseerimine vastavalt klasteranalüüsi, paralleelipeedi, etalonidest lühima kauguse ja etalonidele suurima sarnasuse alusel Suurima tõepära meetod-maxlike 21
peegelpinnaga. Usaldusväärne tuvastus, stabiilne, Sobib nii hinna kui Hajussensor lihtne paigaldada, Väike mõõtekaugus. tööpõhimõtte taustvalgustusele poolest. inertne, odav. Võrreldes omavahel erinevaid sensoritüüpe, võib julgelt väita, et neist kolmest on ainukeseks sobivaks tüübiks hajussensor, mille ühepoolselt kinnitatav fotosilm lubab tuvastada impulsside hulka kuluratta hambaid lugedes. Väike mõõtekaugus ei ole antud ülesande juures probleemiks. Võrdleme nüüd kaht hajussensorit, et selgitada välja antud ülesandeks sobivaim. 4.2.1. Optiline sensor Visolux ML 4-8-RT (sele 4.11.) Objekti tuvastamise kaugus: l = 0…400 mm Valgusallikas: LED Valguse värvus: punane
Experiment Setup aknas ilmub andmete ossa Run #l. Andmete sobitamiseks graafika suurusega vajutage graafikaakna alumises vasakus nurgas paiknevat nuppu Autoscale ( ). Kui andmeid pole ikka näha, siis kontrollige liikumissensori paigutust ja vankrikesi ning korrake katset. Kui andmed ei tundu töesed ja on suurte köikumistega -- graafik on paralleelne x-teljega vöi hüppab väga palju, kontrolli sensorite paigutust. Vöibolla on sul vaja kallutada sensorit pisut ülespoole. Proovikatse andmeid saab kustutada, kui valite andmeaknast Run#l ning vajutate klahvi Delete. Andmete analüüs Leidke mölema vankrikese graafiku x(t) see osa, mis vastab ajale kuni kokkupörkeni ja graafiku x(t) see osa, mis vastab ajale pärast kokkupörget. Nende graafikute abil vöime leida vankrikeste keskmise kiiruse (enne ja pärast pörget). Vördle impulssmomenti enne pörget impulssmomeniga pärast pörget. 1
DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses. 4.2 Ehitus Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor, ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal on ferriitsüdamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ja kustutus pea selle mõlemal küljel. Kustutuspea kustutab ära väikese osa alast mõlemalt poolt uut rada, et vältida vanadest andmeradadest põhjustatuna interferentsi tekkimist. Andmebitid salvestatakse magnetilise pöördjärjestusena (inversion) magnetiliselt polariseeritud
6. Fotofilmide formaadid Rullfilmi kaamerates kasutatakse 60, 35 ja 16mm laiust filmi. Kaadriformaadi järgi: suurformaat (90x120 ja rohkem) keskformaat (45x60; 60x60; 60x70; 60x90mm), väikeformaat (24x24; 28x28; 24x32; 24x36mm) poolformaat (18x24mm) pisiformaat (14x20; 13x17; 10x14mm) Jagunevad täis- ja poolkaadriks. Täiskaadriks kutsutakse vana filmikaadrit 36 x 25 mm ja sama suurt digifotoaparaadi sensorit. Selline on vaid vähestel peegelkaameratel. Enamikul on sensor väiksem, näiteks 22 x 15 mm. Et seda kompenseerida, pead minema kas kaugemale või kasutama laiema vaatenurgaga objektiivi. 7. Objektiivid Objektiiv on fotokaamera väga oluline osa, mis tekitab objekti tõelise või näilise kujutise ekraanile, valgustundlikule fotomaterjali kihile või sensorile. Peegelkaameratel on võimalik vastavalt vajadusele objektiivi vahetada. 7.1 Normaalobjektiiv
Näiteks on ühes ja samas ajahetkes ning Läänemere piirkonnas aset leidnud sinivetikate vohamise mõõtmistel, milleks rakendati erinevaid satelliitsensoreid (Hyperion, SeaWiFS, Modis/Aqua ja MERIS) ilmnenud mõõtmistulemustes olulisi erinevusi. Lisaks klorofüllile mõjutab veepinnalt tagasipeegelduva valguskiirguse värvi ka näiteks merepõhjast üles tõstetud hõljuv sete ehk heljum, mis on eristatav pruunide värvitoonidena. Sensorit MODIS on näiteks siinsete sadamate süvendustööde käigus rakendatud heljumi leviku määramiseks. Heljumi levik paotab valgust süvendustöödega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusele, ent paiguti võib lainetuse tekitatud heljum olla süvendustööde omast domineerivam. Lisaks eelmainitutele on oluliseks merevee karakteristikuks, eriti süsinikuringe seisukohalt, ka jõgede poolt sissekantav nn kollane aine ehk huumusaineid
(http://bio.edu.e arvutid (4); 2 Vernier' e/noor/) või andmekogujat, 2 CO2 sensorit, 2 O2 sensorit, fotosüntees ja kaks 250 ml biokambrit hingamine 12 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 3) Vaadeldava objekti mõju kiirgusele – peale atmosfääri läbimist sõltub objekti mõju kiirgusele nii objektist enesest kui ka kiirguse omadustest. 4) Sensor kiirgusenergia salvestamiseks – süsteem peab sisaldama sensorit (mis ei ole objektiga kontaktis), millega saab registreerida ja salvestada objektilt peegeldunud või objekti poolt kiiratud elektromagnetilist kiirgust. 5) Andmeside, vastuvõtt ja esmane töötlus – sensori poolt salvestatud energia tuleb vahendada edasiseks töötlemiseks ja andmekandjatele salvestamiseks vastuvõtujaama. Andmeside toimub enamasti digitaalselt. 6) Info tõlgendamine ja analüüs – uuritava objekti analüüsiks ja info pärimiseks kasutatakse
kinnitatud potensiomeetriga mõõdetakse iga liigese nurk. Iga ajam on liigse paindumise ja venitamise vältimiseks varustatud mehhaaniliste piirajatega. 3.1.2 Operaatori bioloogilisel ja liikumise informatsioonil põhinevad kontrollmeetodid. A. Bioloogilisel informatsioonil põhinev ajamite konrollimine. Kõigepealt HAL-i müoelektrit kasutav, lihaste kokkutõmmete pöördmomente jälgiv, meetod pöörde tekkitamiseks. Painutaja- ja sirutajalihase lähedale nahale ühendatakse kaks sensorit müoelektri detekteerimiseks, mille abil juhitakse, joonisel 15 olevat liigest. Sensor koosneb kahest elektroodist ja instrumentaalsest võimendist. Painutaja- ja sirutajalihasest tulevat kahte Joonis 14. HAL-3.konfiguratsioon. müoelektrilist signaali filtreeritakse ja võimendatakse. Müoelektriline aktiivsus E(t) on müoelektrilise amplituudi piir ja seda defineeritakse järgmiselt.
filmi ja monoprotsesskaameraid (kasutatakse erilisi fotokomplekte, mida töödeldakse pärast säritamist fotoaparaadis endas), kaadri formaadi järgi suurformaat (90x120 või rohkem mm), keskformaat (45x60, 60x60, 60x70, 60x90 mm), väikeformaat (24x24, 28x28, 24x32, 24x36 mm), poolformaat (18x24 mm) ja pisiformaat (14x20, 13x17, 10x14 mm). Jagunevad täis- ja poolkaadriks. Täiskaadriks kutsutakse vana filmikaadrit 36 x 25 mm ja sama suurt digifotoaparaadi sensorit. Selline on vaid vähestel peegelkaameratel. Enamikul on sensor väiksem, näiteks 22 x 15 mm. Et seda kompenseerida, pead minema kas kaugemale või kasutama laiema vaatenurgaga objektiivi. 9. Normaal objektiiv Normaalobjektiiv on objektiiv, mille fookuskaugus on ligikaudu võrdne kaadrivälja diagonaaliga (vaatenurk 2 lg. 45 50º). Normaalobjektiivide hulka kuutuvad näiteks kõik väikekaamerate objektiivid, mille fookuskaugus on umbes 50 mm. 10
Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt. Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste signaalainete olemasolu. Retseptori aktivatsiooni tulemuseks on membraani depolarsiatsiooni ja AP genereerimine aksonil. Haistmisteed ja keskused: bulbus olfactoriuses konveregeeruvad primaarsete rakkude aksonid mitraalrakkudele (umbes 1000:1).
kehake) ning spetsiaalsed retseptrorrakud nt kõrvas Retseptorrakud, kui neid aktiveeritakse, vabastavad neurotransmitterit, mis initsieerib aktsioonipotentsiaali. 3 7 Sensorite põhilised omadused: sensorit aktiveerivad vaid teatud laadi stiimulid, see on kvalitatiivne aspekt. On adekvaatsed ja mitteadekvaatsed stiimulid. kui sensor on tundlik teatud stiimulile, siis on tal selle suhtes mada lävi. Mitteadekvaatse puhul on lävi kõrge. Iseloomustab ka lävi ehk kvantitatiivne aspekt- stiimuli tugevus peab ületama teatud kriitilise väärtuse ehk lävi, et aktiveerida retseptorit. Sensoritele on omane TRANSDUKTSIOON- stiimuli energia konverteerimine
pidevalt jälgida ka lumeolusid paigalduskohas. Lumekatte paksenedes võib tekkida olukord, kus infrapuna/püro loenduri sensor ei paikne enam vöökõrgusel, vaid paigaldamine sensor madalamal ning põhjustab alaloendust. Lumeoludest tingituna tuleks sensorit vajadusel ajutiselt kõrgemale paigutada. Sensori läätsed peaksid olema suunatud veidi alla vältimaks nende kattumist sademetega. Soovi korral on võimalik tekitada läätsedele lisakaitse paigaldamine TRAFx paigaldades läätse ette mustast läbipaistvast õhukusest prügikotist lõigatud kaitsekile. Selle kasutamisel tuleb jälgida, et kile oleks korralikult
Fosfataaside aktiivsus ise võib olla reguleeritud valgu degradatsiooniga. Sensori autofosforüleerimist võivad reguleerida signaali inhibiitorid. Signaali regulatoorsed valgud võivad olla membraaniseoselised ning moodustada sensoriga heterodimeere nagu inhibeerib GacS-i autofosforüleerimist RetS. Regulaatorid võivad olla ka tsütoplasmaatilised ning seonduda sensori HisKa domeeniga ning sedasi pärssida autofosforüleerimist. Näiteks Bacillus subtilis'e sporulatsiooni signaali sensorit KinA-d inhibeerivad Sda ja KipI. Kahekomponentsete süsteemide signaali edasikandumisest võivad osa võtta veel regulaatorid, mis võimendavad signaali levimist rakku. Sellised lisakomponendid võivad olla nii tsütoplasmaatilised, periplasmaatilised või transmembraansed. 10.5 GacS-GacA süsteem Inimese patogeen Pseudomonas aeruginosa reguleerib umbes 8% geenide transkriptsiooni kahekomponentsete signaalsüsteemide abil. Selles bakteris on
annaabi.ee 
