Neile sobivad individuaalsed reeglid. Miks sellised lapsed sünnivad? Seotud on see ühiskonna arenguga. Uus põlvkond. Inimese reng läöbi aegade- kehakuju areng on sarnane. Esimene mäelstus lapsel on siis kui ta hakkab ütlema enda kohta mina. Lapse ja vanematevaheline suhe. Teatud vanuseni on vanemad lapse jaoks autoriteet. Vaatavad vanemaid kui jumalaid. Ühiskond peaks olema teadlikud uue põlvkonna inimestest ning arvestama nendega ja püüdma leida neile sobiv kasvukeskkond. Sensitiivsed võimed, tundlikud ebatavaline laps anda võimalus oma sotsiaalset instinkti leiutaja tohutult palju energiat kõik tänavalapse on indigolapsed Ööülikool "Indigolapsed" Minus tekitas loeng väga huvi indigolaste vastu. Tekkis tunne et, tahaksin nendega kohtuda ning teada saada, kas tõepoolest on nad teistsuguste võimetega kui tavalapsed. Kui inimesed teaksid sellest uuest põlvkonnast rohkem siis võib olla koolides poleks nii suuri
Indigolapsed Kuna ma olen indigolastest varem kuulnud väga vähe, otsustasin kuulata Armen Tõugu loengut ööülikoolis. Indigolapsed on meie ühiskonnas vanematele just kui probleemiks, kuna käituvad teistest omaealistest erinevalt ja neid ei peeta normaalseteks lasteks. ,,Teistsuguste" laste sündimine on suurenenud aastast 1982. Nad on tihtipeale rahutud, sensitiivsed ja nendega tuleb suhelda kui täiskasvanuga. Sellised lapsed saavad näiteks aru, kui neile räägitakse üht ja mõeldakse hoopis teist ja seetõttu võivad muutuda antud olukorras närviliseks. Mida ma varem ei teadnud, oli see, et indigolastel võib esineda selliseid võimeid, mis tavaliselt inimestel ei esine. Lapsed võivad rääkida ja mäletada oma vanavanemate või ka vanemate elusündmusi, mis on toimunud enne lapse enda sündi. Mäletavad oma sündi või
on „üle“. Nende alla kuuluvad ka lapsed. Eelnevast tuleneb, et koduvägivald/lähisuhtevägivald mõjutab lapsi mitmel erineval viisil : Lapsed kannatavad kuna nad on otsesed kuritarvitamise pealtnägijad Lapsed võivad ise saada füüsilise vägivalla osaliseks kuna nad tihtipeale üritavad vägivaldsele rünnakule vahele astuda ja/või üritavad vägivalda ennetada Lapsed on väga sensitiivsed – nad tunnetavad ära hirmu, ärevustunde ja traumaatilised emotsioonid, mida elab läbi lapsevanem, keda kuritarvitatakse. Samuti tunnetab laps ära kogu agressiivsuse, mida kannab endas kuritarvitaja. Lastel, kes elavad kodus, kus esineb koduvägivalda/lähisuhtevägivalda, on väga suur oht osutuda otsese lapse kuritarvitamise rünnaku ohvriks. (organisatsioon NSPCC avastas hiljuti
peavad olema kehaliselt, vaimselt, moraalselt ja hingeliselt terved. · Sellised õppeained nagu matemaatika ja kunst ei või olla eraldatud: väikesed lapsed õpivad integreeritud viisil. · Lapsed õpivad kõige paremini siis, kui neil on lubatud teha vigu, otsusi, valikuid ja olla respekteeritud kui autonoomsed õppijad. · Enesedistsipliin on väga oluline · On olemas kindlad ajajärgud (sensitiivsed perioodid), millal lapsed õpivad kõige efektiivsemalt. · Laoseeas antakse õppimisele start. · Kujutlusvõime, loovus ja sümboliline käitumine (lugemine, kirjutamine, joonistamine, tantsimine) arenevad ja ilmnevad soodsates tingimustes. · Suhted nii täiskasvanute kui ka teiste lastega onlapse arengus keskse tähtsusega. · Kvaliteetne kasvatus koosneb kolmest asjast: laps, kontekst, milles õppimine
Sotsialiseerumine On elukestev õppimise protsess mille käigus inimene omandab kultuuri vajalikud rollid,normid ja teisalt kujundab välja sotsiaalse mina,ehk arusaama kes ja mis ta on. Sotsialiseerimise agendid Sots agentideks on inimesed ja organisatsioonid kelle ülessandeks on sotsiaalsete normide ja vajalike rollide õpetamine 1. vanemad-esimesed ja kõige tähtsamad esimesel aastal liigub info lapseni liigutuste abil, lapsed on ülitundlikud ehk sensitiivsed sest kardavad kaotada vanemate kiindumust.Laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad tema vanemad . Vanemad valmistavad lapsi ette aga selliseks eluks mida nemad mõistavad eduka eluna. Sõbrad e omataoliste grupp. Sõprade eelis on see, et nad on võrdsed.Sõpradelt õpitakse selliseid lapsolemuse külgi: 1. Kuidas oodata oma järjekorda. 2. kuidas tülitseda 3. kuidas läheneda vastassoo esindajale 4. käituda koolis ja väljaspool kooli
ARENGUPSÜHHOLOOGIA Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused.
kes on suutnud kõik uue põlvkonna omadused endas hästitoimivaks ja puhtaks tervikuks siduda. Nad on hingetasandil hävimatud ja säilitavad ka halvimas sotsiaalses keskkonnas oma terviklikkuse. Mis muudab indigolapsed nii erilisteks? Paljudel indigolastel on telepaatilised võimed. Tekib tunne, et nad lihtsalt teavad oma kaaslaste mõtteid ja tundeid, ükskõik kuidas nad ka neid peita ei prooviks ning oskavad vastata isegi neile mõtetele, mida välja pole öeldud. Olulised on ka sensitiivsed võimed. Nad suhtlevad loodusvaimudega, inglitega. Indigolapsed ise ütlevad, et tunnetavad tavainimestest hoopis erinevat vaimset maailma. Mitmed indigolapsed väidavad, et nad teavad oma missiooni siin Maa peal ning mõned väidavad koguni, et on tulnud siia selleks, et tuua rahu ja muuta maist elu helgemaks. ,,Kui ma suureks kasvan, hakkan presidendiks ja annan raha vaestele ja toon Maa peale rahu ja kaotan prahi, et planeeti paremaks teha."(John, 5)
1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed. Peaaegu kõik indiviidi omadused on põhjustatud pärilikkusest (sugu,kasv, anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused, närvisüsteemi tüüp, temperament, võimete alged) ja/või keskkonnast (füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne, tunnetuslik ümbrus ja kasvatussituatsioon). 7
Tühi tuupimine ongi nende jaoks tühi tuupimine ja seda nad ei tee. Ja nad paistavad suurepäraselt teadvat oma missiooni ja eesmärke. Üleüldse on nad lapsed, kes ei suuda elada ühegi väljakujunenud süsteemi järgi, arvatakse, et nad muudavad maailma, raputades igandite, hierarhiliste ja bürokraatlike süsteemide ja põhjendamata käskude-keeldude alustalasid. Kahtlaseks muutub asi siis, kui väidetakse, et sellistel inimestel on telepaatilised ja sensitiivsed võimed. Näiteks räägivad nad sageli vanematele oma elust enne sündi ja mainivad ka mineviku sündmusi "mida nad kuidagi teada ei saa". Lisaks pidada nad suhtlema vaimude ja inglitega ja tontteab, kellega veel. Ilmselt pole tegu siiski suurte kolmandasilmalistega vaid elavat kujutlusvõimet julgelt rakendavate inimestega. Olgu nende paranormaalsete võimetega, kuidas on, aga väidetakse, et selliseid lapsi on ilmselt alati olnud
omavahel ühenduses ka "mentaalse dialoogi" kaudu. *Hele lillakassinine See on suursugune värvitoon, mis kannab edasi kõrget spirituaalsust ning seostub väga kõrgete vaimsete püüetega isikuga, kes otsib igavest tõde. Seda tõeliste pühakute ja jumalikult kaaskodanike teenimisele pühendunud inimeste värvi esines näiteks ema Teresa auras. See on suhteliselt haruldane värv. *Türkiissinine Tavaliselt on need hinged väga sensitiivsed ning võivad olla äärmiselt lojaalsed, nende südametunnistus on üsna häälekas. Türkiissinist värvi auras kandvad inimesed on üldse hea vaatlusoskuse ja tajuga ning langetavad otsuseid suhteliselt kiiresti. Elavhõbedasarnane kiirgus iseloomustab tihti neid, kes eelistavad elada kiiret elu ning saada arvukalt kogemusi ning kellele ei meeldi takerduda pisiasjadesse. * Taevasinine Need inimesed on sageli innukad ning neil on võime teisi, mõnikord ka iseennast, rahustada
nõustaja ja usaldusalune. See roll eeldab avatud vaatenurka, mistõttu mentoriks ei sobi töötaja otsene ülemus ja ka teised isikud, kes on juhtimisahelaga seotud. Mentee- nõustatav. Aluseks on tugev partnerlussuhe. 14 48. Uue põlvkonna (indigolapsed) erisused ja nendega toimetulek. Uus põlvkond (mõningates allikates indigolapsed, sündinud 1982.a ja hiljem- sisenenud tööjõuturule- vastuolulised, tohutu energiaga ja väga sensitiivsed. Ei armasta ahistavaid reegleid, ei talu valet, eelmisest põlvkonnast oluliselt sotsiaalsemad, suudavad teha koostööd ja luua harmooniat. Nad on andekad, tahtejõulised ning vajavad, et neisse suhtutakse kui võrdväärseisse pertneritesse. Nad on ülitundlikud, energilised, reageerivad igasugustele ebaõiglusele kategooriliselt ja valmis astuma võitlusesse. Neid ei saa kammitseda. Nad suudavad luua org., kuhu nad sisenevad palju omanäolist ja unikaalset, kuid vajavad õiget kohtlemist ja
Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne 2-4a: eneseteenindus (1a 9k : laps saab aru, et tuleb pottil käia), kõne 4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu) 6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika) EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud
Normaalseks arenguks on vaja ootuspärast stimulatsiooni - Hilisemalt ja täiskasvanueas „kogemusest sõltuv“ õppimine: vaja on sisendit, et sudaksime uut infot omandada ja neutraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse - Rikastatud kasvukeskkond – rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik. Kognitiivne areng: - Aju areng ei toimu ühtlase tempoga vaid spurtidena. (piaget arengustaadiumid) - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised ja sensitiivsed perioodid, mil vastava funktsiooni edenemine on kõige kiirem - Sensitiivne periood – kogemus mingil ajal mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab tetud võimeid eelistatult arendada - Kriitiline periood – toob kaasa pöördumatud muutused ajufuntksioonis - Kiire oskuste areng 6-10 aastaseni ja suhteline küpsus juba 10 aastaslet. Vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus
Nendeks printsiipideks on: 1. Arengut iseloomustab ebaühtlus ja ajaline heterogeensus - erinevad psüühilised funktsioonid, omadused ja teised psüühilised nähtused arenevad erinevates tempodes. Igal neist on oma kiire arengu, stabiilsuse ja ka languse staadiumid, mis ajaliselt ja kestvuselt ei lange kokku. 2. Arengu ebastabiilsus - areng läbib alati muutlikke perioode, kuid kõige enam avaldub arengu ebastabiilsus arengukriisides. 3. Arengu sensitiivsus - eksisteerivad nn. sensitiivsed perioodid, mille vältel eksisteerib erinevate psüühiliste protsesside eriline, valikuline vastuvõtlikkus välistele (sealhulgas kasvatavatele ja õpetavatele) mõjutustele. 4. Psüühilise arengu kumulatiivsus - iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes (Tiko 2006:5-6). 5. Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus ühelt poolt kasvab psüühilise arengu käigus mitmekesisus (divergentsus) ja teisalt toimub koondumine,
motoorne aktiivsus tõuseb, · solvumine, konfliktsus · agressiivsus, · regressiivsed tegevused, · depersonalisatsioon. Depressioon 6-11: · Sagedus 0,52,5% · Pidurdus, väsimus, loidus, apaatsus, lapsed kinnised, raskused õppimisel · Ärrituvus, solvamine, pahurus, agressiivsus, lahkumine kodust või koolist · Kadunud optimism ja elurõõm · Lisanduvad enurees, unehäired, isutus · Poisid äkilised käitumishäiretega, sensitiivsed, protesti reaktsioonidega · Tüdrukutel väline passiivsus, liigne alluvus, pidurdatud, süvenenud oma fantaasia maailmasse, õpeedukus langeb, tõusnud enesekontroll ja enesekriitika, pessimistlikud, · Korduvad õnnetus juhtumid, alkoholi ja narkootikumi tarvitamine Meeleoluhäired vanuses 11-18.e.a Depressioon: 0,4-8,3%, N:=2:1 ülemäärane enesekriitika, alaväärsuse mõtted, hüpohondria või muretsemine lähedaste tervise pärast, -
s.t. erinevad psüühilised funktsioonid, omadused ja teised psüühilised nähtused arenevad erinevates tempodes- igaühel neist on oma kiire arengu, stabiilsuse ja ka languse staadiumid, mis ajaliselt ja kestvuselt ei lange kokku. Arengu ebastabiilsus- areng läbib alati muutlikke perioode. Kõige eredamalt avaldub arengu ebastabiilsus arengukriisides. Arengu sensitiivsus, mis avaldub selles, et eksisteerivad nn. sensitiivsed perioodid, mille vältel eksisteerib erinevate psüühiliste protsesside eriline, valikuline vastuvõtlikkus välistele (sealhulgas kasvatavatele ja õpetavatele) mõjutustele. Psüühilise arengu kumulatiivsus, mis seisneb selles, et iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes. Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus, mis avaldub selles, et ühelt
suletuks. Kui aga barjäär on murtud, hakkavad nad ise endast rääkima ja avavad ukse oma keerukasse sisemusse. Sensitiivne tüüp Selle tüübi esindajad on lapsepõlves arad ja ujedad ning kardavad pimedust,loomi ja võõraid inimesi. Kuna nad võõrastavad lärmakaid eakaaslasi ja nende ettevõtmisi, armastavad nad mängida endast noorematega, tundes siis ennast rahulikult ja kindlalt. Lähedastesse inimestesse ja perekonda kiinduvad sensitiivsed lapsed isegi siis, kui nendega ollakse karm. Nad püüavad olla kuulekad ja neid nimetatakse tihti kodusteks lasteks. Kool oma lärmi ja kaklustega vahetundides väsitab ja hirmutab neid. Püüdlike õpilastena kardavad nad iga laadi kontrollimist ja eksameid,häbenevad mõnikord vastata klassi ees. Pärast ühe klassiga harjumist on teise üleminek neile suur katsumus.Tõsisemad raskused algavad sensitiivsetel isiksustel 16 18-aastaselt, kui tuleb alustada iseseisvat elu
Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandumisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. Noorem täiskasvanuiga, keskiga Arenguperioodid: 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60-... hiline täisiga Tinglikud vanuseperioodid. Üleminekud ühest vanuseperioodist teise ei ole diskreetsed pigem on mingid sensitiivsed vanuseperioodid, ja üleminekud ühest vanuseperioodist teise. Levinsioni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga 17-22 üleminek varasesse täisikka 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine 28-33 30-ndate üleminek 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga 40-45 üleminek keskikka 45-50 50-ndate üleminek 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga 60-65 üleminek hilisesse täisikka Üle 80 hiliseim täisiga
oskused 10, eneseregulatsioon 26, 82, 112 metakognitiivsed, vt metakognitsioon sotsiaalsed 147 overexcitability 58 P perfektsionism 64, 70, 72, 80, 81 personaalne talent 108 PISA test 23, 37, 92, 96 psüühiline seisund 53, 55 pull-out programmid 92 pärilikkus 15 R Raven’i test 17, 57 rikastamine, vt õppekava rikastamine S saavutusmäära-tasu 49 sensitiivsed perioodid 64 sensormotoorsed võimed 10 soostereotüübid 110, 111 sotsiaalne kompetents 10 sotsiaal-kultuurilised mõjud 110 sotsiaal-majanduslik staatus 69, 96, 110 sotsiaalsed oskused 64 sotsiaalsus, vt Big Five Aineloend 175 skriining 64 “suur kala väikses tiigis” efekt, vt Marshi efekt T talent 9–10 Talent Pool 63 tasu 42, 48 tasu kasutusviisid 49 testid 62
annaabi.ee 
