1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu. Väljajäetud diskursus võib olla kuuldav ja olemas, aga sellele omistatakse müra tähendus või tõlgendataks...
Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6 (Carruthers, B.G. ja L. Ariovich (2010) „Money and Credit“: ptk 3 Aspers, P. (2011) „Markets“: ptk 4) SEMINARID: alltoodud tekstidest lähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest, oluline on mõista teksti autori põhiväiteid ja nende üle lühidalt arutleda) Seminaritekstid: Eesti Inimarengu Aruanne 2014-2015, ptk. 2.6 Tammaru, T. ja Eamets R. Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 3 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu...
kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus); Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted; Mentaalne arvepidamine (mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus SEMINARID: alltoodud tekstidestlähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest, oluline on mõista teksti autori põhiväiteid ja nende üle lühidalt arutleda) Seminaritekstid: Eesti Inimarengu Aruanne 2014 -2015, ptk. 2.6 Tammaru, T. ja Eamets R. Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and he State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-464 Brumley, K. M. (2014) The Gendered Ideal Worker Narrative: Professional Women's and Men's Work Experiences in the New Economy at a Mexican
o Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus. o Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga. o Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus. 12 Seminaritekstid: Väljaränne ja majandus 1. Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Statistikas ei ole väljarändajate kohta võimalik väga täpselt arvet pidada, sest olgugi, et ÜRO alalise elukohavahetuse definitsiooni sõnul loetakse selgelt inimene uues riigis alaliseks elanikuks, kui ta on seal
annaabi.ee 
